‘Mɔ Diɛŋtsɛ Shiabii Akwɛmɔ’—Ehe Kaa lɛ Naadaamɔ yɛ Shikpɔji ni Yaa Hiɛ Kpaako Mli
“SHI kɛ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” Nakai ji bɔ ni bɔfo Paulo wie. (1 Timoteo 5:8) Yɛ be mli ni weku kwɛmɔ etee nɔ ewa waa yɛ maji ni etee hiɛ lɛ amli lɛ, bei pii lɛ, nakai feemɔ yɛ shikpɔŋ ni kpaako eyaa hiɛ lɛ nɔ lɛ kɛ kaa ni mli wa fe nakai baa.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Afrika nɛkɛ lɛ, shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ ji nɔ ni mɛi babaoo yɔɔ mli. Anaaa nitsumɔ atsũ, ni kɛ eko yɛ kwraa po lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wu kɛ ŋa fɛɛ atsu nii bɔni afee ni amɛkɛna shihilɛ mli hiamɔ nii kɛkɛ. Ekolɛ ebaabi ni weku yitsei afã gbɛ kɛya shɔŋŋ ni amɛyatao nitsumɔ, ni amɛshi amɛ hefatalɔi kɛ amɛbii lɛ pɛ yɛ shia nyɔji—loo afii babaoo. Ekolɛ shihilɛ hei kpakpai hu namɔ wa. Afrikabii awekui pii dara; enɛ hewɔ lɛ, ehaa amɛyi faa babaoo yɛ amɛshihilɛ hei lɛ, ni amɛnaaa shihilɛ mli hiamɔ nii. Bei pii lɛ, shihilɛi ni yɔɔ lɛ kɛ helai baa.
Kɛfata he lɛ, ekolɛ maŋ kusumii, blema saji ni etsa nɔ aahu be kakadaŋŋ, kɛ susumɔi komɛi ni ale jogbaŋŋ lɛ kɛ shishitoo mla ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia lɛ mli lɛ kpaaa gbee. Susumɔ subaŋi komɛi ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ kɛ gbekɛbii ahe lɛ he okwɛ. Weku yitsei komɛi susuɔ akɛ amɛ gbɛnaa nii pɛ ji tsu nyɔmɔwoo kɛ skul nyɔmɔwoo ni kã amɛnɔ lɛ. Amɛshĩɔ amɛshwieɔ amɛŋamɛi—kɛ bei komɛi po lɛ, gbekɛbii ni edara fioo lɛ—anɔ akɛ amɛtao daa gbi hiamɔ nii tamɔ niyenii kɛ atadei.
Kɛfata he lɛ, wumɛi komɛi susuɔ akɛ “mishika lɛ, mishika ni, ni miŋa shika lɛ, mi nɔŋŋ mishika ni.” Bei pii lɛ, enɛ teeɔ mlifu shi yɛ ŋamɛi ni tsuɔ nii ni amɛnaa nyɔmɔwoo lɛ amli. Tanzania yoo ko ye ŋkɔmɔ akɛ: “Ekɛ shika lɛ nuɔ dãa, ekɛkwɛɛɛ wɔ loo gbekɛbii lɛ. Wɔkɛ lɛ tsuɔ nii lɛ, ni wɔtsuɔ babaoo po, shi eheɔ shika lɛ fɛɛ ni ekɛɔ wɔ akɛ lɛ eshika ni—lɛ etsu nii ni ená.”
Shi, Kristofoi kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yeɔ maŋ kusum loo susumɔ ko ni ale waa lɛ hiɛ. Biblia lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yeɔ buaa haa yɛ mɔ diɛŋtsɛ weku kwɛmɔ he sane lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekɛɔ akɛ “esaaa akɛ bii tĩaa nii toɔ amɛfɔlɔi, shi moŋ fɔlɔi ni tĩaa nii toɔ amɛbii.” (2 Korintobii 12:14) No hewɔ lɛ, hii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni nyɛɔ amɛtsuɔ nii lɛ, kɛ anihao feemɔ shĩii niyenii kɛ hehaanɔ ni aaana aha weku lɛ amɛfɔ̃ɔɔ amɛŋamɛi loo amɛbii ni edara fioo lɛ anɔ; nakai gbɛnaa nii lɛ kã weku yitso lɛ kɔ̃ɔji anɔ tɛɛ.—1 Korintobii 11:3.
Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ wu lɛ nyɔmɔwoo faaa bɔ ni ebaanyɛ etsu weku lɛ hiamɔ nii ahe nii. Shi kɛji eŋa shĩɔ shia ni eyatsuɔ heloonaa nitsumɔ ni enaa nyɔmɔwoo lɛ, no lɛ Kristofonyo nuu lɛ mli fuŋ. Shi moŋ, ekɛ yoo lɛ baaye akɛ ‘hefatalɔ’ ni ebuɔ lɛ. (Maleaki 2:14) Enɛ hewɔ lɛ, efeŋ mɔ ni nuuu nii ahe, ní ebaakɔ yoo lɛ shika ni ekɛ deŋmegbomɔ etsu nii kɛna lɛ ni eyakpata hiɛ, ní ejieee bulɛ kpo yɛ yoo lɛ henumɔi ahe. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekɛ eŋa lɛ ‘baasusu saji ahe’ koni amɛkpɛ amɛyiŋ, bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛshika atsu nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ, koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha weku muu lɛ fɛɛ. (Abɛi 13:10) Kɛ eeehi lɛ, wu lɛ haa ŋa lɛ shika kɛ nitsumɔ mli heyeli po bɔ ni sa, taakɛ “yoo kpakpa” ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ na mli ŋɔɔmɔ lɛ. (Abɛi 31:10, 11, 16) Biblia ŋaawoo kɛ nitsumɔ yɛ saji ni tamɔ enɛɛmɛi amli haa weku lɛ naa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo.
Ní Aaadamɔ Nitsumɔ ni Anaaa He Kaai lɛ Anaa
Susumɔ nitsumɔ ni anaaa he naagba lɛ he okwɛ. Kɛ nitsumɔi faaa ni nyɔmɔwoo hu baa shi lɛ, ehaa Afrikabii aweku yitsei yataoɔ nitsumɔ yɛ hei ni kɛ shia jɛkɛ waa—yɛ sũ mli nii atsaa hei, guɔyeli nibii afeemɔ hei, yɛ ŋmɔshi, kɛ ŋmɔji wuji amli. Kɛji Kristofonyo nuu yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ekolɛ ebaana akɛ etse ehe kwraa kɛjɛ nanemɛi jálɔi ahe, ni naanyobɔɔ fɔŋ miisa eshihilɛ he. (Abɛi 18:1; 1 Korintobii 15:33) Eyɛ mli akɛ ekolɛ eweku lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ atsu nii jogbaŋŋ bɔ ni amɛaanyɛ moŋ, shi eeenyɛ eba lɛ akɛ amɛbaana amanehulu akɛni amɛbɛ tsɛ ni baanyiɛ hiɛ yɛ mumɔŋ yɛ shia lɛ, aloo ni ekɛ henumɔŋ yelikɛbuamɔ aha lɛ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ bɔ ni akpaa gbɛ ji akɛ, ekolɛ be babaoo ni ekɛshĩ amɛ nɛɛ hu kɛ nɔ̃ tuuŋtu ni kulɛ ataoɔ akɛtsĩ naa lɛ baaba—shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ.
Yoo ko ni hiɛ bii wie akɛ: “Miwu tee akɛ eyaatsa shika. Eto eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ yɛ nyɔŋ kome, loo kɛji etsɛ aahu lɛ, nyɔji enyɔ sɛɛ. Shi ebatsɔ̃ afi! Eshi gbekɛbii ekpaa eha mi ni makwɛ amɛ. Agbɛnɛ tsu nyɔmɔ hu yɛ ni sa akɛ awo. Akɛni mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa hewɔ lɛ, esa akɛ mawo helatsamɔ hé yaa hu nyɔmɔ. Atadei ahe bahia wɔ, ni esa akɛ wɔye nii daa gbi hu. Mibɛ nitsumɔ. Ewa waa. Nɔ ni wa fe fɛɛ ji gbekɛbii lɛ akwɛmɔ yɛ mumɔŋ—weku nikasemɔ, kpeei, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, wɔnyɛ wɔtsɔ̃ shihilɛ lɛ mli yɛ gbɛ ko nɔ.”
Yei ni hiɛ bii lɛ ekomɛi po nuɔ he akɛ sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛshĩ amɛwekui lɛ nyɔji babaoo ni amɛyatsu nii. Mɛi komɛi tsuɔ nii akɛ jarayelɔi gbɛfalɔi ni amɛkɛnaa amɛ hiamɔ nii, ni no hewɔ lɛ amɛfɔɔɔ shia hilɛ. Enɛ nyɛɔ gbekɛbii ni edara fioo lɛ anɔ ni amɛtsuɔ fɔlɔi lɛ agbɛhei ahe nii, ni amɛhoɔ niyenii, amɛtsuɔ shia nitsumɔi, kɛ amɛnyɛmimɛi bibii lɛ atsɔsemɔ po. Amɛhe ni amɛkɛaawo mumɔŋ nibii amli lɛ tɔɔ fã. Hɛɛ, nɔnyɛɛ ni kãa weku lɛ nɔ lɛ daa waa!
Shi kɛlɛ, kɛ shika gbɛfaŋ shihilɛ lɛ mli wa waa lɛ, ekolɛ gbɛ ko bɛ ni fɔlɔ aaatsɔ nɔ akwɛ eweku lɛ, akɛ ja eyatao nitsumɔ yɛ shɔŋŋ. Yɛ Biblia beaŋ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ ehe bahia ni Yakob bihii lɛ ashĩ amɛwekui lɛ koni amɛyatao niyenii yɛ Mizraim. (1 Mose 42:1-5) No hewɔ lɛ, kɛ shihilɛi ni tamɔ nakai te shi ŋmɛnɛ lɛ, esa akɛ weku yitsei lɛ kɛ heloonaa sɛɛnamɔi ni nitsumɔ ni aaatsu yɛ shɔŋŋ lɛ kɛaaba lɛ, ato nibii ni baafite yɛ mumɔŋ kɛ henumɔŋ, yɛ be kakadaŋŋ ni ekɛ amɛ teŋ egbala lɛ mli lɛ ahe ekwɛ. Wekui pii sumɔɔ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ mli, fe ni amɛteŋ aaagbala yɛ be kakadaŋŋ mli. Amɛhaa Paulo wiemɔi ni anaa yɛ 1 Timoteo 6:8 lɛ hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli, akɛ: “Kɛ wɔyɛ ŋmaa kɛ hehaa nii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.”—Okɛto Abɛi 15:17 he.
Bei pii lɛ, nibii krokomɛi yɛ ni abaanyɛ afee yɛ gbɛfaa najiaŋ. Mɛi komɛi etsɔ hegbɛi ni amɛŋɔɔ kɛ ŋaalee kɛ nitsumɔ nɔ amɛnyɛ amɛna nitsumɔ kɛtsɔ nibii komɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ afeemɔ nɔ.a (Okɛto Abɛi 31:24 he.) Aloo ekolɛ ebaabi ni atsu nitsumɔi komɛi ni mɛi krokomɛi buɔ akɛ eji nitsumɔi ni baa shi lɛ. (Efesobii 4:28) Bɔfo Paulo diɛŋtsɛ ‘kɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ tɔlɛ tsu nii nyɔɔŋ kɛ shwane’ koni ekatsɔ̃ jatsu eha mɛi krokomɛi yɛ shika gbɛfaŋ. (2 Tesalonikabii 3:8) Kristofoi hii baanyɛ anyiɛ nakai nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ ŋmɛnɛ.
Skulyaa he Naagbai Lɛ
Naagba kroko hu kɔɔ skulyaa he. Yɛ hei komɛi ni yɔɔ shɔŋŋ nɛkɛ lɛ, nɔ ni afɔɔ namɔ ji akɛ, fɔlɔi haa amɛbii kɛ amɛwekumɛi yahiɔ shi yɛ be kakadaŋŋ mli koni amɛha gbekɛbii lɛ ana hegbɛ amɛya skul bɔ ni sa. Akɛni amɛkɛ amɛfɔlɔi ateŋ egbala hewɔ lɛ, bei pii lɛ, ewaa kɛhaa gbekɛbii nɛɛ akɛ amɛaaya kpeei loo amɛkɛ amɛhe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛni amɛnaaa tsɔsemɔ ni he hiaa amɛ lɛ hewɔ lɛ, nanemɛi fɔji naa amɛnɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Nɔ ni enɛ kɛba ji akɛ, amɛteŋ mɛi babaoo eŋmɛɛ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ he.
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ yɛ sɛɛnamɔi ni jɛɔ mli baa. Shi Biblia lɛ buɔ mumɔŋ tsɔsemɔ ni aaana lɛ akɛ nɔ ni jara wa waa, ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɛnaa nii eha fɔlɔi lɛ akɛ amɛkɛ nakai tsɔsemɔ lɛ aha. (5 Mose 11:18, 19; Abɛi 3:13, 14) Shi, eeenyɛ eba akɛ gbekɛ ni ahãa eyahiɔ mɔ kroko ŋɔɔ yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ baanyɛ afite mɔdɛŋ ni fɔlɔi lɛ bɔɔ ni amɛtsɔse lɛ yɛ “Nuntsɔ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli” lɛ.—Efesobii 6:4.b
Kɛji etamɔ nɔ ni skulyaa hegbɛi faaa yɛ he ni ayɔɔ lɛ, no lɛ ekolɛ nɔ ko bɛ ni fɔlɔi lɛ baanyɛ afee, fe akɛ amɛfee bɔ ni amɛaanyɛ, ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtsɔɔ amɛbii lɛ ŋaa nitsumɔi komɛi. Wɔ “Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele,” Yehowa, hu kɛ yelikɛbuamɔ haa. (Yesaia 30:20, NW) Yehowa Odasefoi asafoi kɛ woloŋlee he gbɛjianɔtoi babaoo haa yɛ maji komɛi amli. Asafoi pii feɔ nikanemɔ kɛ niŋmaa skul. Nakai nɔŋŋ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ hu ji gbɛjianɔtoo ko ni yeɔ ebuaa, ni baanyɛ aha gbekɛ lɛ nikanemɔ kɛ wiemɔ mli atse jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.
Susumɔ ni Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ Yɛ Bii Afɔmɔ He
Gbekɛbii akwɛmɔ baanyɛ afee nɔ ni wa waa, titri lɛ kɛji amɛyi fa. Afrikabii fɔlɔi baakɛɛ yɛ be kɛ bei amli akɛ amɛsumɔɔ gbekɛbii asane; no hewɔ lɛ, amɛfɔɔ babaoo bɔ ni amɛaanyɛ! Eyɛ mli akɛ abuɔ bii lɛ akɛ amɛji shihilɛ mli nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ moŋ, shi fɔlɔi pii nyɛɛɛ akwɛ amɛbii jogbaŋŋ kɛji amɛyi fa babaoo.
Eji anɔkwale akɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ “Yehowa gboshinii ni ehaa ji bii.” (Lala 127:3) Shi, kadimɔ akɛ aŋmala nakai wiemɔi lɛ yɛ be mli ni shihilɛi kpakpai yɔɔ Israel. Sɛɛ mli lɛ, hɔmɔ ni naa wa waa kɛ ta ha bii afɔmɔ bafee shihilɛ ni kaa mɔ. (Yaafo 2:11, 20; 4:10) Yɛ shihilɛ ni mli wa ni yɔɔ shikpɔji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ babaoo nɔ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi ni tsuɔ amɛgbɛnaa nii ahe nii lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu bii abɔ ni amɛbaanyɛ amɛlɛ, amɛwo amɛ atadei, amɛha amɛ wɔɔhe, ni amɛtsɔse amɛ lɛ he jogbaŋŋ. Kɛ amɛbu shika fitemɔ ni baaba mli lɛ he akɔntaa lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii kpɛɔ amɛyiŋ akɛ ebaahi akɛ amɛkaha amɛweku lɛ da tsɔ̃, ni amɛhalaa akɛ amɛaafɔ bii fioo pɛ.c—Okɛto Luka 14:28 he.
Eyɛ faŋŋ akɛ, “jaramɔ bei” nɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Beni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ maa eyi shi kɛyaa enaagbee ni anyɛŋ atsĩ naa lɛ mli lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔnyɛɛ ni baa wekui anɔ yɛ shikpɔji ni kpaako amɛyaa hiɛ lɛ anɔ lɛ baaya nɔ afa. Ni kɛlɛ, kɛ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishitoo mlai ahe gbagbalii lɛ, weku yitsei baanyɛ aye omanye yɛ amɛwekui lɛ aheloonaa kɛ mumɔŋ hiamɔ nii fɛɛ ahe nitsumɔ mli, ejaakɛ Yehowa kɛ shiwoo nɛɛ haa mɛi ni kɛ anɔkwayeli sɔmɔɔ lɛ lɛ akɛ: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.” (Hebribii 13:5) Hɛɛ, kɛji amɛyɛ shikpɔji ni ayeɔ ohia yɛ nɔ po lɛ, Kristofoi baanyɛ akpee amɛ diɛŋtsɛ amɛshiabii akwɛmɔ he kaa lɛ naa yɛ omanyeyeli mli!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ saneyitso ni ji “Nitsumɔi Ashishijee yɛ Maji ni Kpaako Amɛyaa Hiɛ lɛ Amli” yɛ October 22, 1994, Awake! ni ji wɔ wolo tɛtrɛɛ ni fata enɛ he lɛ mli.
b Kɛ ootao ehe saji babaoo lɛ, kwɛmɔ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” yɛ August 15, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
c Akɛ saji ni yeɔ ebuaa ha yɛ sane ni aŋma kɛtsara nɔ, ni yitso ji “Weku Gbɛjianɔtoo—Sane ni Ebakã Shi yɛ Jeŋ Fɛɛ,” ni je kpo yɛ February 22, 1993 Awake! lɛ mli lɛ mli.