Nɔ Hewɔ ni Ekɛ Gbɛi ni Fe Fɛɛ lɛ Tsu Nii
“MIFEE esha, taakɛ mɛi ni kwɛɔ miwoji amli lɛ ateŋ mɔ kome tsɔɔ lɛ, yɛ be mli ni mikɛ wiemɔ ‘Yehowa’ lɛ wo mli yɛ wiemɔ ni ji ‘Nuntsɔ lɛ’ ni akɛtsu nii aahu yɛ afii ohai ni eho lɛ amli lɛ akɛ nɔ ni tamɔ no nɔŋŋ lɛ najiaŋ lɛ.”
Enɛ ji J. J. Stewart Perowne wiemɔ ni jeɔ kpo yɛ Lalai awolo ni etsɔɔ shishi, ni akala klɛŋklɛŋ yɛ 1864 lɛ shishitsɔɔmɔ ni ji enyɔ ni efee lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli. Beni mɔ ni kwɛɔ ewoji amli lɛ ŋmaa yɛ July 2, 1864 Saturday Review lɛ mli lɛ, ewie eshi Nyɔŋmɔ gbɛi ni akɛtsu nii yɛ shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ, akɛni akɛtsuuu nii dɔŋŋ yɛ Yudafoi loo Kristofoi asɔlemɔi amli lɛ hewɔ. Ejaje akɛ gbɛi Yehowa lɛ kɔɔ Yudafoi lɛ ahe babaoo tsɔ, ni ákɛ esa akɛ akɛ wiemɔ kroko atsu nii, tamɔ “Nuntsɔ” loo “Nyɔŋmɔ,” ni “kɔɔɔ maŋ bibioo loo maŋ wulu ko he lɛ.”
Perowne kɛ saji anaataomɔi nɛɛ kpaaa gbee, akɛni “esumɔɔɔ ni ejieɔ niŋmaa okadi ko kwraa” kɛjɛɔ saji ni Nyɔŋmɔ ejie kpo etsɔɔ adesa lɛ mli lɛ hewɔ. Ekɛ naataomɔ kɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ shishitsɔɔlɔi ni tsɔɔ Hebri gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ shishi akɛ “Nuntsɔ” lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ sɔrɔto ni kã Hebri wiemɔi enyɔ lɛ teŋ.
Kɛfata he lɛ, Perowne jaje akɛ hegbɛi kpakpai ni he esa jogbaŋŋ yɛ ni sumɔɔ ni aku sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii ekoŋŋ. Etsɛ saji asɛɛ kɛjɛ Samuel Taylor Coleridge ni ji Ŋleshi lalafolɔ ni ehe gbɛi waa lɛ wiemɔ mli akɛ:
“Mɛni hewɔ nyɛyaa nɔ nyɛtsɔɔ Hebri lɛ shishi kɛyaa Ŋleshi mli kɛtsɔɔ nɔ ko nɔ, kɛtsɔɔ Septuagint lɛ nɔ? Ani wɔkpɛlɛko Hebri wiemɔ Yehowa lɛ kɛ nitsumɔ nɔ? Ani Κύριος, loo Nuntsɔ, ni yɔɔ Septuagint lɛ mli lɛ jeee Hela wiemɔ ni akɛyeɔ Hebri, Yehowa lɛ najiaŋ yɛ hei pii? Mɛni hewɔ mɔ, ni akɛ shishijee wiemɔ lɛ wooo mli; koni yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ naa lɛ otsɔɔ Yehowa shishi akɛ Yehowa yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli; koni okɛ Hebri wiemɔ ni kɔɔ ŋmalɛ ni awieɔ he lɛ he lɛ atsɔɔ ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli, ni wieɔ e-Momo lɛ he lɛ shishi?”
Perowne kpɛlɛ nɔ akɛ bɔ ni atsɛɔ Hebri Tetragrammaton lɛ diɛŋtsɛ ahaa lɛ elaaje, shi ewie akɛ: “Kɛ ejɛ apasa hemɔkɛyeli folo hewɔ ni akpa gbɛi lɛ kɛ nitsumɔ yɛ Yudafoi a-Sɔlemɔ lɛ mli, ni kɛ́ ejɛ Hela kɛ Latin Shishitsɔɔmɔi lɛ ni akwɛ nɔ aŋmala ni jeee kɛmiijɛ shishijee nɔ lɛ mli ni wɔ diɛŋtsɛ wɔ [Ŋleshi] Shishitsɔɔmɔ lɛ laaje wiemɔ lɛ, no lɛ enɛɛmɛi jeee yiŋtoi ni mli wa kwraa ni aaadamɔ nɔ ate shi awo shishijee nɔ lɛ kɛ nitsumɔ ni aaaku sɛɛ aya he ekoŋŋ lɛ.” Perowne miisumɔ gbɛi “Yehowa” lɛ, ejaakɛ ale yɛ he fɛɛ he. Kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi saŋŋ hu kɛ ŋwɛi gbɛi lɛ etsu nii. New World Translation of the Holy Scriptures lɛ kɛ gbɛi Yehowa lɛ tsuɔ nii yɛ Hebri kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi enyɔ lɛ fɛɛ mli nɔ ni fe shii 7,200 sɔŋŋ.
Beni Perowne tsɔɔ Lalai lɛ shishi lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ekɛ ehe kpɛtɛ bɔ ni “Hebri su lɛ yɔɔ, yɛ ewiemɔ su kɛ bɔ ni ewiemɔ muu yɔɔ ni ato naa aha yɛ wiemɔi ahe mla naa lɛ he gbagbalii.” Beni etsɔɔ Lala 69, kukuji 5 kɛ 6 shishi lɛ, ena bɔ ni ehe hiaa ni eha sɔrɔto feemɔ aba Hebri wiemɔi kɛha “Nyɔŋmɔ” (ʼElo·himʹ), “Nuntsɔ” (ʼAdho·naiʹ) kɛ “Yehowa” teŋ lɛ: “Oo Nyɔŋmɔ [ʼElo·himʹ], Bo ole mikwashiafeemɔ, ni akɛ fɔ ni miyeɔ lɛ eteeko Bo. Kaaha mɛi ni kwɛɔ Bo gbɛ lɛ ahiɛ miigbo yɛ mihewɔ, Oo, Nuntsɔ [ʼAdho·naiʹ], Yehowa Zebaot (Nyɔŋmɔ). Kaaha mɛi ni taoɔ O-sɛɛ gbɛ lɛ ahe guɔ miigbo yɛ mihewɔ, Oo Israel Nyɔŋmɔ.”