Ani Okaiɔ?
Ani ona akɛ Buu-Mɔɔ sɔrɔtoi ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha bo? Kɛji nakai ni lɛ, mɛni hewɔ okɛ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ekaaa ojwɛŋmɔ okwɛɛɛ:
◻ Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Amonbii lɛ ashigbeemɔ lɛ mli? (Zefania 2:9, 10)
Yehowa ebuuu hetsɛ̃ ni akɛtoɔ ejurɔ ni efeɔ lɛ najiaŋ lɛ akɛ nɔ ko bibioo, ni yɛ ebe ni sa mli lɛ, ebaatsu he nii ekoŋŋ taakɛ efee yɛ blema beaŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. (Okɛto Lala 2:6-12 he.)—12/15, baafa 10.
◻ Mɛɛ gbɛi titrii enyɔ haa Kristofoi naa toiŋjɔlɛ?
Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛkɛ “Nyɔŋmɔ teŋ yɛ toiŋjɔlɛ kɛtsɔ [amɛ] Nuntsɔ Yesu Kristo nɔ.” (Romabii 5:1, NW) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, amɛyɛ toiŋjɔlɛ yɛ amɛteŋ be mli ni amɛjieɔ “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ,” ni “klɛŋklɛŋ lɛ ehe tse, ni no sɛɛ lɛ ehe jɔ” lɛ kpo lɛ. (Yakobo 3:17, NW)—1/1, baafa 11.
◻ Mɛɛ nibii komɛi akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toɔ he, ni te enɛ yeɔ ebuaa wɔ ehaa tɛŋŋ?
Akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ toɔ fufɔ ni hewalɛ yɔɔ mli, niyenii kpakpa, nu ni haa mɔ he jɔɔ lɛ ni ehaa mɔ he tseɔ, ashwishwɛ, kɛ klante ni naa ba he. Wiemɔi nɛɛ ni aaanu nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ shishi lɛ yeɔ ebuaa sɔɔlɔ lɛ koni enyɛ ekɛ Biblia lɛ atsu nii kɛ hesaa.—1/1, baafa 29.
◻ Mɛni esa akɛ wolo-kasemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ aye abua wɔ ni wɔfee?
Ni wɔkane nii jogbaŋŋ, ni wɔŋma nii ni eje shi faŋŋ, ni wɔya hiɛ yɛ jwɛŋmɔ kɛ jeŋba mli, ni wɔna nitsumɔ mli tsɔsemɔ ni he hiaa kɛha daa gbi shihilɛ kɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni mɔɔ shi.—2/1, baafa 10.
◻ Mɛɛ nikasemɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ni kɔɔ wolo-kasemɔ he wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu ŋɔɔ?
Esa akɛ akɛ wolo-kasemɔ atsu nii, jeee ni wɔkɛwo wɔhiɛ nyam, shi moŋ ni akɛ yijiemɔ abaha Nitsɔɔlɔ ni fe fee, Yehowa Nyɔŋmɔ. (Yohane 7:18)—2/1, baafa 10.
◻ Mɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ?
Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli ni ajɛ ŋwɛi ato shishi, ni baaha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ ebaajie nibii ni jɛ esha kɛ gbele mli lɛ kɛya, ni esaa ekɛ jalɛ shihilɛi aba shikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ aba mli. (Daniel 2:44; Kpojiemɔ 11:15; 12:10)—2/1, baafa 16.
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ kɛ yiwalɛ nifeemɔ ni akɛbaaba naagbee kwraa lɛ he tsɔsemɔ ni he hiaa haa?
Yehowa tsɔɔ gbɔmɛi anii kɛtsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ, koni amɛsumɔ toiŋjɔlɛ kɛ jalɛ nifeemɔ. (Yesaia 48:17, 18) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaabote mɔ ko tsui mli ni enine ashɛ nɔ, ni etsake esusumɔ kɛ esubaŋ. (Hebribii 4:12)—2/15, baafa 6.
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia yitso 35 lɛ yɛ emlibaai etɛ?
Yesaia gbalɛ lɛ na eklɛŋklɛŋ mlibaa yɛ be mli ni Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli kɛba yɛ afi 537 D.Ŋ.B. lɛ. Eyɛ emlibaa ni yaa nɔ yɛ mumɔŋ ŋmɛnɛ kɛjɛ beni ajie mumɔŋ Israel kɛjɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛŋ lɛ kɛbaa. Ni ebaana emlibaa ni ji etɛ ni kɔɔ Biblia mli nɔmimaa akɛ, akɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso shihilɛi diɛŋtsɛ baaba lɛ he. (Lala 37:10, 11; Kpojiemɔ 21:4, 5)—2/15, baafa 17.
◻ Te bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ adesai ahe ehaa lɛ je kpo yɛ naakpɛɛ nii ni e-Bi, Yesu fee lɛ mli eha tɛŋŋ?
Akɛni Yesu “diɛŋtsɛ nyɛŋ eto eyiŋ efee nɔ ko, ja nɔ ni enaa akɛ tsɛ lɛ feɔ lɛ” hewɔ lɛ, emusuŋtsɔlɛ lɛ feɔ bɔ ni Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli esusuɔ etsuji fɛɛ he aŋkroaŋkro lɛ he mfoniri. (Yohane 5:19)—3/1, baafa 5.
◻ Mɛni Yesu wiemɔ ni ji “kaimɔ bui” ni ekɛtsu nii yɛ Yohane 5:28, 29 (NW) lɛ tsɔɔ?
Hela wiemɔ, mne·mei’on (kaimɔ bu) ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa kaiɔ mɔ ni egbo lɛ shihilɛ mli saji, ni nɔ ni fata he ji esui ni ena yɛ efɔmɔ mli kɛ eyitsoŋ saji fɛɛ. Enɛ kɛ odaseyeli ni mli wa waa haa ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋɔ adesai ahe aŋkroaŋkro!—3/1, baafa 6.
◻ Mɛɛ kɔkɔbɔɔ wiemɔ ni yɔɔ Zefania gbalɛ lɛ mli ji yelikɛbuamɔ nɔ̃ diɛŋtsɛ kɛha wɔ?
Jeee be ni esa akɛ wɔŋmɛɔ gbɛ ni yiŋkɔshikɔshi feemɔ ahe shi yɛ wɔtsui mli nɛ, ni wɔtsi Yehowa gbi ni baa lɛ wɔto sɛɛ yɛ wɔjwɛŋmɔi amli. Nɔ ni fata enɛ he hu ji, ni wɔhiɛ aaahi wɔhe nɔ yɛ bɔ ni shikpilikpii feemɔ gbɔjɔɔ mɔ kwraa lɛ he. (Zefania 1:12, 13; 3:8)—3/1, baafai 16, 17.
◻ Mɛni hewɔ anɔkwayeli kɛha Nyɔŋmɔ kɛ kaa baa lɛ?
Ejaakɛ anɔkwayeli teɔ shi eshiɔ pɛsɛmkunya henumɔi ni wɔna akɛ gboshinii kɛjɛ wɔ fɔlɔi aŋɔɔ lɛ. (1 Mose 8:21; Romabii 7:19) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Satan kɛ edaimonioi lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha wɔfee mɛi ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa. (Efesobii 6:12; 1 Petro 5:8)—3/15, baafa 10.
◻ Yɛ mɛɛ hei ejwɛ esa akɛ wɔkɛ anɔkwayeli he kaa akpe, ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai?
Gbɛi ejwɛ lɛ ji anɔkwayeli kɛha Yehowa, kɛha egbɛjianɔtoo lɛ, kɛha esafo lɛ, ni agbɛnɛ kɛha wɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Yelikɛbuamɔ nɔ̃ kome ni baaye abua ni wɔdamɔ kaai nɛɛ anaa ji ni wɔɔyoo akɛ anɔkwayeli kɔɔ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bembuu he kpaakpa lɛ he.—3/15, baafa 20.
◻ Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ David niiashikpamɔ yɛ mɔdɛŋ ni ebɔ ni ekɛ kpaŋmɔ adeka lɛ aku sɛɛ kɛba Yerusalem lɛ mli? (2 Samuel 6:2-7)
David ku ehiɛ eshwie Yehowa fãmɔi ni ekɛha yɛ Adeka lɛ teremɔ mli lɛ nɔ, ni enɛ kɛ haomɔ ba. Nɔ ni wɔkaseɔ ji akɛ, esaaa akɛ wɔshwaa Yehowa yɛ naagbai ni baa, beni wɔku wɔhiɛ wɔshwie efãmɔi ni yɔɔ faŋŋ lɛ anɔ lɛ. (Abɛi 19:3)—4/1, baafai 28, 29.