Nɔ Hewɔ ni Jamɔ ni Ji Je lɛ Nɔ̃ Baaba Naagbee
“Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.”—KPOJIEMƆ 18:4.
1. (a) Babilon Kpeteŋkpele lɛ ejwa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Nii ni ba nɛɛ esa Yehowa Odasefoi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
“BABILON KPETEŊKPELE lɛ ejwa!” Hɛɛ, yɛ Yehowa hiɛ lɛ, jeŋ apasa maŋtsɛyeli lɛ ejwa. Enɛ efee anɔkwale kɛjɛ 1919, beni Kristo nyɛmimɛi lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ je kpo kɛjɛ Kristendom, ni ji teemɔŋ sane Babilon fã titri lɛ mli lɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, áha amɛye amɛhe koni amɛwie amɛshi apasa jamɔ ni amɛtswa Nyɔŋmɔ jalɛ nɔyeli kɛtsɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ he adafi. Yehowa Odasefoi anɔkwafoi lɛ ekpa Satan jamɔi sɔrɔtoi babaoo ni ekudɔɔ amɛ ni shishiuɔ “jeŋ muu lɛ fɛɛ” lɛ ahe mama.—Kpojiemɔ 12:9; 14:8; 18:2.
Babilon Kpeteŋkpele lɛ Ejwa yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
2. Mɛɛ shihilɛ je lɛŋ jamɔi lɛ yɔɔ mli ŋmɛnɛ?
2 Shi kɛlɛ, mɛi komɛi baanyɛ abi akɛ, ‘Te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛkɛɛ akɛ Babilon ejwa, yɛ be mli ni etamɔ nɔ ni jamɔ shwereɔ yɛ shikpɔji babaoo nɔ lɛ?’ Katolik jamɔ kɛ Islam kɛɔ akɛ heyelilɔi fe akpekpei toi akpe kome yɛ amɛ jamɔ lɛ eko fɛɛ eko mli. Protestant jamɔ miishwere lolo yɛ Amerika maji lɛ anɔ, he ni sɔlemɔi kɛ sɔlemɔtsui heei jeɔ kpo yɛ be fɛɛ be lɛ. Akpekpei toi ohai abɔ diɔ Buddha jamɔ kɛ Hindu jamɔ kusum nifeemɔi asɛɛ. Kɛlɛ, nɛgbɛ jamɔi nɛɛ fɛɛ naa akpekpei toi akpei abɔ nɛɛ ajeŋba nɔ hewalɛ kpakpa kɛyashɛɔ? Ani etsi Katolikbii kɛ Protestant bii agbɛ koni amɛkagbe amɛhe yɛ Northern Ireland? Ani ekɛ toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ ebaha Yudafoi kɛ Muslimbii yɛ Boka Teŋgbɛ? Ani ekɛ gbeekpamɔ eba Hindubii kɛ Muslimbii ni yɔɔ India lɛ ateŋ? Ni nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, ani etsi Serbia Ortodɔks, Croatia Katolikbii, kɛ Bosnia Muslimbii anaa koni amɛkadi “weku shishibulemɔ,” nihaa, yei amɔmɔ ekãa naa kɛ amɛhe ni amɛgbeɔ lɛ asɛɛ? Yɛ bei pii amli lɛ jamɔ feɔ kadimɔ nii ko kɛkɛ, nɔ ko fɛtɛfɛtɛ ni akɛha nɔ ko hiɛ ni gbuɔ kɛ anyɛ nɔ fioo pɛ kɛkɛ.—Galatabii 5:19-21; okɛto Yakobo 2:10, 11 he.
3. Mɛni hewɔ akojoɔ Nyɔŋmɔ jamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ŋmɛnɛ lɛ?
3 Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, gbɔmɛi ni fiɔ jamɔ sɛɛ lɛ tsakeee anɔkwa sane ko ni anyɛŋ ajo naa foi lɛ—aakojo jamɔi fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni eyinɔsane yeɔ ehe odase lɛ sa fɔbuu kojomɔ, ejaakɛ “ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔ̃ɔ, ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.” (Kpojiemɔ 18:5) Hoshea ŋma yɛ gbalɛ wiemɔ mli akɛ: “Ejaakɛ kɔɔyɔɔ amɛdũɔ, ni ahum amɛaakpa.” Abaakpata Satan apasa jamɔi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahiɛ, akɛni ámɛkpa yɛ Nyɔŋmɔ, esuɔmɔ, egbɛi, kɛ e-Bi lɛ sɛɛ lɛ hewɔ.—Hoshea 8:7; Galatabii 6:7; 1 Yohane 2:22, 23.
Esa akɛ Ohala Mli
4, 5. (a) Mɛɛ shihilɛi wɔhiɔ mli ŋmɛnɛ lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔha hetoo?
4 “Naagbee gbii” lɛ amli naagbee fã kwraa lɛ mli wɔyɔɔ lɛ, ni akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔmiipele koni wɔje “jaramɔ bei” nɛɛ amli. (2 Timoteo 3:1-5) Anɔkwa Kristofoi hiɔ Satan je lɛ, ni jieɔ esu kɛ baŋ ni ekpɔtɔ akɛ gbɔmɔ gbelɔ, amalelɔ, kɛ mɔ heguɔgbelɔ diɛŋtsɛ kpo lɛ mli be fioo. (Yohane 8:44; 1 Petro 2:11, 12; Kpojiemɔ 12:10) Nɔ ni ebɔle wɔhe ji basabasa feemɔ, lakamɔ, shishiumɔ, fitemɔ, kɛ jeŋba ni ekpɔtɔ kwraa. Aku hiɛ ashwie shishitoo mlai anɔ. Ŋɔɔmɔyeli kɛ nine ni aaashɛ nɔ ko nɔ oya nɔ atsɔɔ ahiɔ shi. Ni osɔfoi lɛ kpɛlɛɔ jeŋba shara fitemɔ nɔ yɛ saji pii amli kɛtsɔɔ bɔ ni Biblia lɛ wieɔ eshiɔ hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii, ajwamaŋbɔɔ, kɛ gbalafitemɔ ni amɛbaa lɛ shi lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, sanebimɔ lɛ ji akɛ, Ani ofiɔ apasa jamɔ ni okpɛlɛɔ nɔ, aloo okɛ ohe woɔ anɔkwa jamɔ mli yɛ ekãa naa?—3 Mose 18:22; 20:13; Romabii 1:26, 27; 1 Korintobii 6:9-11.
5 Be ni akɛshaa mɛi amli nɛ. No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni ale sɔrɔto feemɔ ni ka apasa kɛ anɔkwa jamɔ teŋ. Mɛni hu Kristendom jamɔi lɛ efee ni haa amɛfeɔ mɛi ni anyaŋeɔ amɛ waa nakai lɛ?—Maleaki 3:18; Yohane 4:23, 24.
Afolɔ Apasa Jamɔ Naa
6. Kristendom ekpa yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Eyɛ mli akɛ akpekpei abɔ ni yɔɔ Kristendom lɛ kɛ Nuntsɔ lɛ Sɔlemɔ, ni amɛsɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ tsuɔ nii daa moŋ, shi amɛtee nɔ amɛfi maŋkwramɔŋ wiemɔi fɛɛ sɛɛ, ni amɛjie nakai teokrase nɔyeli lɛ kɛjɛ mli kwraa. Afii ohai abɔ ni eho lɛ, Katolik Sɔlemɔ lɛ “lumɛi,” tamɔ Osɔfonukpai Richelieu, Mazarin, kɛ Wolsey tsu nii hu akɛ je lɛŋ maŋ nɔkwɛlɔi, nɔyeli lɛ sɔɔlɔi.
7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi tsɔ ni amɛkpa Kristendom osɔfoi lɛ ahe mama fe afii 50 ni eho nɛ?
7 Nɔ ni fe afii 50 ni eho nɛ, ni Yehowa Odasefoi kpa maŋkwramɔŋ ni Kristendom kɛ ehe woɔ lɛ he mama, yɛ wolo bibioo ko ni egbɛi ji Religion Reaps the Whirlwind lɛ mli.a Nɔ ni awie yɛ nakai be lɛ mli lɛ kɔɔ ŋmɛnɛ be nɛɛ he kɛ hewalɛ: “Jamɔi fɛɛ mli osɔfoi lɛ ajeŋba mlipɛimɔ yɛ anɔkwayeli mli baajie lɛ kpo akɛ ‘Kristendom’ fɛɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ amɛhe miiwo ‘ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ’ maŋkwramɔŋ saji amli yɛ miishɛɛ mli ni amɛkɛ amɛhe miiwo je lɛ saji amli.” Yɛ tsutsu be nɛɛ mli lɛ, Odasefoi lɛ wie amɛshi Paapa Pius XII waa yɛ kpaŋmɔi ni ekɛ Nazi Hitler (1933) kɛ Facist Franco (1941) fee, kɛ agbɛnɛ hu yɛ maŋ najiaŋdamɔlɔi ni paapa lɛ kɛ Japan ni ji maŋ ni tutuaa maji lɛ tsake yɛ March 1942 mli, nyɔji fioo sɛɛ beni ayatutua Pearl Harbor kɛ hiɛgbele lɛ hewɔ. Paapa lɛ booo Yakobo kɔkɔbɔɔ lɛ toi: “Gbalafitelɔi! Nyɛleee akɛ je nɛɛ hedɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo? No hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.”—Yakobo 4:4.
8. Roman Katolik Sɔlemɔ lɛ kɛ ehe ewo maŋkwramɔ mli ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ? Paapa gbɛjianɔtoo lɛ kɛ ehe ewo maŋkwramɔŋ lolo, kɛtsɔ esɔfoi lɛ kɛ esafoŋ bii ni damɔɔ enajiaŋ lɛ anɔ. Paapai ni amɛba nyɛsɛɛ nɛɛ ekpɛlɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ wiemɔ ni amɛwie yɛ nakai adesa kantafiti gbɛjianɔtoo kɛha jeŋ toiŋjɔlɛ lɛ hiɛ lɛ nɔ. L’Osservatore Romano ni ji Vatican adafitswaa wolo titri ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ tswa adafi . . . akɛ, nɔyeli najiaŋdamɔlɔi heei kpawo, “bɔfoi kɛha Paapa Nɔyeli He” lɛ, kɛ amɛ odaseyeli woji yaha “Tsɛ Krɔŋkrɔŋ” lɛ. Ani obaanyɛ ojwɛŋ Yesu kɛ Petro ni kɛ amɛhe ewo bɔfoi atsakemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ he? Yesu kpoo maŋtsɛ ni Yudafoi lɛ aaafee lɛ lɛ, ni ekɛɛ akɛ, e-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ.—Yohane 6:15; 18:36.
9. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ Protestant jamɔi lɛ jeee nɔ ni hi fe amɛ Katolik nanemɛi lɛ?
9 Ani Protestant hiɛnyiɛlɔi lɛ hi fe amɛfã ni ji Katolikbii lɛ? Yɛ United States lɛ, ale Protestant jamɔi pii ni tsakeee, kɛ Mormonbii hu ni kɛ amɛhe ebɔ maŋkwramɔ kuu pɔtɛɛ ko he. Kristofoia Ekomefeemɔ Kuu lɛ kɛ ehe ewo U.S. maŋkwramɔ saji amli vii. Protestant osɔfoi krokomɛi kɛ amɛhe kpɛtɛɔ maŋkwramɔ kuu kroko he yɛ faŋŋ mli. Hiɛ kpaa nɔ yɛ bei komɛi amli akɛ, yɛ United States lɛ, maŋkwramɔ saji ahe wielɔi tamɔ Pat Robertson kɛ Jesse Jackson ji “Reverends [Osɔfoi]” taakɛ Ŋleshi Mlawoo Gwabɔɔ lɛ mlinyo, Ian Paisley hu ji yɛ Northern Ireland lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ po amɛtsɔɔ amɛbuɔ amɛ gbɛhei ni jeee Kristofoi anɔ̃ lɛ bem yɛ?—Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35; Galatabii 2:6.
10. Mɛɛ wiemɔ ko ajaje faŋŋ yɛ 1944?
10 Taakɛ Religion Reaps the Whirlwind wolo bibioo lɛ bi yɛ 1944 lɛ, nakai wɔbiɔ ŋmɛnɛ: “Ani gbɛjianɔtoo ko ni kɛ jeŋ hewalɛi lɛ feɔ kpaŋmɔ ni kɛ ekãa kudɔɔ ehe kɛyawoɔ je nɛŋ maŋkwramɔ saji amli, ni etaoɔ ni ena hegbɛ kɛ hebuu kɛjɛ je nɛɛ mli lɛ . . . baanyɛ afee Nyɔŋmɔ sɔlemɔ loo edamɔ Kristo Yesu najiaŋ yɛ shikpɔŋ nɔ? . . . Eyɛ faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ jalɔi fɛɛ ni kɛ je nɛŋ maŋtsɛyelii lɛ hiɛ jwɛŋmɔ kome lɛ nyɛŋ adamɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli kɛtsɔ Kristo Yesu nɔ lɛ najiaŋ.”
Apasa Jamɔ Mumɔ ni Tamɔ Kain Nɔ Lɛ
11. Apasa jamɔ nyiɛ Kain nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Apasa jamɔ ejie Kain ni gbe enyɛmi Habel lɛ su kpo yɛ yinɔsane be fɛɛ mli. “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe shi faŋŋ yɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi hu. Ejaakɛ enɛ ji bɔfo sane ni nyɛnu kɛjɛ shishijee lɛ, akɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain jɛ mɔ fɔŋ lɛ mli, ni egbe enyɛmi lɛ; ni mɛni hewɔ egbe lɛ lɛ? Ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔi lɛ efɔji ni, shi enyɛmi lɛ nɔ lɛ ja.” Akɛni Kain nyɛɛɛ ana enyɛmi lɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ni akpɛlɛ nɔ ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ he tsui hewɔ lɛ, ekɛ ehe wo basabasa feemɔ mli—mɛi ni nyɛɛɛ atsɔɔ amɛnifeemɔi amli yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ anaagbee nifeemɔ.—1 Yohane 3:10-12.
12. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ ehe wo tawuu kɛ basabasa feemɔi amli?
12 Ani anɔkwa saji lɛ fiɔ apasa jamɔ ni afolɔɔ enaa nɛɛ sɛɛ? Mɔ ni ŋma Preachers Present Arms wolo lɛ wie yɛ mli akɛ: “Yɛ hiŋmɛigbelemɔi ayinɔsane mli lɛ, . . . hewalɔi enyɔ ko feɔ ekome be fɛɛ be yɛ gbeekpamɔi enyɔ mli. Amɛji tawuu kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ. Ni, yɛ je lɛŋ jamɔi wuji lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, . . . eko kwraa bɛ ni etu ehe eha [tawuu] babaoo fe [Kristendom].” Afii komɛi ni eho lɛ, Vancouver, Canada, adafitswaa wolo The Sun lɛ jaje akɛ: “Ekolɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ fɛɛ agbɔjɔmɔ ji akɛ sɔlemɔ lɛ nyiɛɔ aflaŋaa lɛ sɛɛ . . . Mɛɛ ta awuu pɛŋ ni atsiii tã akɛ Nyɔŋmɔ yɛ afai enyɔ lɛ fɛɛ sɛɛ?” Ekolɛ ona enɛ he odaseyeli yɛ maŋ lɛ mli sɔlemɔ ko mli. Kwɛ shii abɔ ni akɛ maŋ aflaŋaa wulaa afɔleshãa latɛ lɛ. Mɛɛ aflaŋaa shishi osusuɔ akɛ Yesu baanyiɛ yɛ? Ewiemɔi lɛ ejije kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ”!—Yohane 18:36.
13. (a) Apasa jamɔ nine enyɛ shi yɛ Afrika yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ Kristojamɔ kadimɔ nii ni haa ayɔseɔ lɛ Yesu kɛha?
13 Kristendom jamɔi lɛ etsɔɔko amɛ tooi lɛ anɔkwale ni kɔɔ nyɛmimɛi asuɔmɔ ni yɔɔ krɔŋŋ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, aŋmɛɔ gbɛ ni maŋ, wiemɔ, kɛ weku mli sɔrɔto feemɔ gbalaa amɛmli. Amaniɛbɔi tsɔɔ akɛ Katolik kɛ Anglikan osɔfoi kɛ amɛhe wo mligbalamɔi ni kɛ weku shishibulemɔ ba yɛ Rwanda lɛ mli. The New York Times lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Gbɔmɛi ni agbe amɛ babaoo yɛ Rwanda lɛ eha Roma Katolikbii pii enu he akɛ sɔlemɔ lɛ nɔyeli lɛ eha amɛ hiɛnɔkamɔ efee yaka. Yɛ bei pii amli lɛ ajaa sɔlemɔ lɛ mli yɛ wekui anaa, yɛ Hutu kɛ Tutsi bii ateŋ.” Nakai adafitswaa wolo lɛ nɔŋŋ tsi wiemɔ ko ni Maryknoll osɔfo ko wie lɛ tã, akɛ: “Sɔlemɔ lɛ nine nyɛ shi kwraa yɛ Rwanda yɛ 1994.” Rwandabii pii ejie sɔlemɔ lɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ mli. Ejeee hewalɛwoo nɔ̃ ko dɔŋŋ.” Mɛɛ sɔrɔto feemɔ yɔɔ ekɛ Yesu wiemɔi nɛɛ amli nɛkɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”—Yohane 13:35.
14. Mɛni efee jamɔi wuji ni jeee Kristofoi anɔ̃ lɛ ajeŋba ni aŋmala ashwie shi?
14 Babilon Kpeteŋkpele lɛ jamɔi wuji krokomɛi lɛ etoko okadi kpakpa ko amɛfɔko shi. Gbɔmɛi ni agbe amɛ babaoo yɛ 1947, beni aja India mli lɛ, tsɔɔ akɛ jamɔi wuji ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nako gbɔmɛi ahe tsui. Akutsei ni kɛ amɛhe woɔ basabasa feemɔ mli daa yɛ India lɛ maa nɔ mi akɛ gbɔmɛi pii tsakeko. Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ wolo tɛtrɛɛ, India Today aaamu sane naa akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ efee aflaŋaa ni aye awui ni ehiii fe fɛɛ eko yɛ eshishi. . . . Ejieɔ basabasa feemɔ babaoo kpo ni eji hewalɛ ni fiteɔ nii waa.”
“Nɔ Ko ni Sa Kadimɔ Waa ni Teɔ Shi Woɔ Ehe”
15. Mɛɛ shihilɛ mli jamɔ yɔɔ yɛ anaigbɛ je lɛ mli?
15 Jeŋbii ni wieɔ saji ahe lɛ po eyoo bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ nyɛɛɛ atsɔ mɛi ayiŋ, etɛo sui kpakpai ewo mɛi amli, ni etsi jamɔ kpoomɔ ni gbuɔ shi boteɔ mli lɛ anaa lɛ. Tsutsu U.S. maŋ hebuu he ŋaawolɔ, Zbigniew Brzezinski, ŋma yɛ ewolo, Out of Control lɛ mli akɛ: “Eji nɔ ko ni sa kadimɔ waa ni teɔ shi woɔ ehe akɛ, kunimyeli kpeteŋkpele kɛha nɔ ni asusuɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ egbo’ lɛ eba, jeee yɛ maji ni Marxist yeɔ nɔ lɛ amli . . . shi yɛ Anaigbɛ demokrase kwasafoi ni yeɔ amɛhe lɛ amli, he ni amɛha shikpilikpii ni afeɔ yɛ jeŋba kpakpa he lɛ eba yɛ. Yɛ sɛɛ mli nɔ̃ lɛ mli lɛ, anɔkwa sane lɛ ji akɛ, jamɔ jeee jeŋba shihilɛ mli hewalɛ titri dɔŋŋ.” Etee nɔ akɛ: “Hewalɛ ni Nyɔŋmɔ jamɔ na yɛ Europa hiŋmɛigbelemɔ nɔ lɛ eba shi kwraa, ni ŋmɛnɛ Europa—ji jeŋbii amaŋ babaoo—fe Amerika.”
16, 17. (a) Mɛɛ ŋaawoo Yesu kɛha yɛ egbii lɛ amli osɔfoi lɛ ahe? (b) Mɛɛ shishitoo mla kpakpa ko ni kɔɔ yibiiwoo he Yesu jaje?
16 Mɛni Yesu wie yɛ egbii lɛ amli Yudafoi osɔfoi lɛ ahe? “Woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ, Mose sɛi lɛ nɔ amɛtara [koni amɛtsɔɔ Tora, ni ji Mla lɛ]; no hewɔ lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaakɛɛ nyɛ akɛ nyɛye nɔ lɛ, nyɛyea nɔ, ni nyɛfea; shi amɛ nifeemɔ nii lɛ nyɛkafea; ejaakɛ amɛkɛɔ moŋ, shi amɛfeee.” Hɛɛ, jamɔ mli osatofeemɔ jeee nɔ ko hee.—Mateo 23:2, 3.
17 Apasa jamɔ yibii buɔ lɛ fɔ. Mla ni Yesu kɛha lɛ sa jogbaŋŋ: “Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. Tso kpakpa nyɛɛɛ awo yibii fɔji, ni asaŋ tso fɔŋ nyɛɛɛ awo yibii kpakpai. Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli. No hewɔ lɛ, amɛ yibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.”—Mateo 7:17-20.
18. Mɛɛ gbɛ nɔ kulɛ esa akɛ Kristendom atsɔ aha emli bii lɛ ahe atse?
18 Kɛji akɛ Kristendom jamɔi lɛ kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ Kristofoi atsɔsemɔ ni ji shwiemɔ ni ashwieɔ mɔ kɛjɛɔ asafo lɛ mli, yɛ mlakwamɔ nifeemɔi fɛɛ ni mɛi ni kɛɔ akɛ emli bii ji amɛ lɛ feɔ lɛ ahe nii lɛ, kulɛ mɛni baaba? Mɛni baaba amalelɔi, ajwamaŋbɔlɔi, gbalafitelɔi, hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, ojotswalɔi, efɔŋ feelɔi, tsofai fɔji ahɔ̃ɔlɔi kɛ mɛi ni kɛtsuɔ nii ni eka amɛhe, kɛ efɔŋ feemɔ kui amli bii ni tsakeee amɛtsui lɛ fɛɛ nɔ? Sanebimɔ ko bɛ he akɛ, Kristendom yibii kpɔtɔi lɛ haa efeɔ nɔ ni sa kɛha hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛaaba enɔ.—1 Korintobii 5:9-13; 2 Yohane 10, 11.
19. Mɛni akpɛlɛ nɔ yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛmɔ he?
19 Presbyterian Sɔlemɔ ni yɔɔ United States lɛ gwabɔɔ wulu lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Wɔkɛ haomɔ ko ni yɔɔ gbeyei waa ni ekɔɔ mɛi ahe miikpe. . . . Aaafee osɔfoi ni yɔɔ maŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ ateŋ oha mlijaa 10 kɛmiishɛ 23 kɛ amɛ asafoŋ bii, mɛi ni baa amɛŋɔɔ, nitsulɔi kɛ mɛi krokomɛi, kɛ amɛhe ewo sui komɛi ni tsɔɔ bɔlɛnamɔ taomɔ loo amɛkɛ amɛ ena bɔlɛ mli.” U.S. nitsumɔtsɛ ko mua sane nɛɛ naa jogbaŋŋ akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoi nyɛɛɛ ni amɛkɛ amɛ yinɔsane mli jeŋba kpakpa lɛ atsɔɔ mɛi anii, ni hei pii yɛ ni amɛbafee mɛi ni fata naagba lɛ he.”
20, 21. (a) Yesu kɛ Paulo wie amɛshi osatofeemɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔi eshwɛ ni abaaha hetoo?
20 Bɔ ni Yesu wie eshi jamɔ mli osatofeemɔ lɛ ji anɔkwale ŋmɛnɛ taakɛ eji yɛ ebe lɛ mli lɛ: “Osatofoi! Gbɛnaa pɛ Yesaia gba yɛ nyɛhewɔ akɛ: ‘Maŋ nɛɛ kɛ amɛnaabu woɔ mi; shi amɛtsui etsi ehe kɛjɛ mihe kɛtee shɔŋŋ. Shi yakatswaa amɛjaa mi lɛ, ejaakɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai.’ ” (Mateo 15:7-9) Paulo wiemɔi ni eŋma eha Tito lɛ hu tsɔɔ shihilɛ ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ mli: “Amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛ nitsumɔi kwaa lɛ, ni amɛji gbɔmɛi ni ahiɔ, kɛ toigbolɔi, mɛi ni ehiii haaa nitsumɔ kpakpa ko kwraa.”—Tito 1:16.
21 Yesu kɛɛ akɛ kɛji shwilafo tsɔɔ shwilafo gbɛ lɛ, mɛi enyɔ lɛ fɛɛ gbeɔ bu mli. (Mateo 15:14) Ani oosumɔ ni oba naagbee kɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ? Aloo oosumɔ ni onyiɛ gbɛi ni yɔɔ tɔrɔmɔɔ nɔ kɛ ohiŋmɛi ni ogbele ni ona Yehowa jɔɔmɔ mli ŋɔɔmɔ? Sanebimɔi ni jwere wɔhiɛ bianɛ ji akɛ: Mɛɛ jamɔ woɔ yibii ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli, kɛ eko yɛ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyoo anɔkwa jamɔ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ?—Lala 119:105.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Mɛi ni fee ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., yɛ 1944; akalaaa dɔŋŋ.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ shidaamɔ ŋmɛnɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ?
◻ Mɛni nɔ adamɔɔ abuɔ apasa jamɔ fɔ?
◻ Apasa jamɔ ejie Kain mumɔ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ shishitoo mla ni adamɔɔ nɔ akojoɔ jamɔ Yesu jaje?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
Nyɔŋmɔ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛhe ewo maŋkwramɔŋ saji amli yɛ yinɔsane be fɛɛ mli
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]
Nɛkɛ osɔfoi nɛɛ ji maŋ onukpai hu ni yɔɔ hewalɛ waa
Osɔfonukpa Mazarin
Osɔfonukpa Richelieu
Osɔfonukpa Wolsey
[He ni Mfoniri lɛ Jɛ]
Osɔfonukpa Mazarin kɛ Osɔfonukpa Richelieu: Ejɛ wolo, Ridpath’s History of the World (Kpo VI kɛ Kpo V) mli. Osɔfonukpa Wolsey: Ejɛ wolo, The History of Protestantism (Kpo 1) mli.