Europa Kojomɔ He Wulu Fi Hegbɛ Ni Ayɔɔ Ni Akɛaashiɛ Yɛ Greece Lɛ Sɛɛ
MƐNI hewɔ esa akɛ amɔ nuu ni ekutsoŋbii jieɔ eyi lɛ fe shii 60 kɛjɛ 1938? Mɛni hewɔ esa akɛ akɛ shwapo mli nitsulɔ ni yeɔ anɔkwa ni jɛ Greek ŋshɔkpɔ ni ji Crete nɔ lɛ aya Greek kojomɔ hei shii 18 ni awo lɛ tsuŋ nɔ ni fe afii ekpaa lɛ? Hɛɛ, mɛni hewɔ esa akɛ atserɛ nuu ni yɔɔ weku ni tsuɔ nii waa, Minos Kokkinakis kɛ eŋa kɛ ebii enumɔ lɛ teŋ ni atswa enaneshi tu kɛya toigbalamɔ ŋshɔkpɔi sɔrɔtoi anɔ?
Mlai ni awo yɛ 1938 kɛ 1939 ni guɔ shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɔ ko hemɔkɛyeli lɛ titri ji nɔ ni kɛ enɛ ba. Greek nɔyelɔ yiwalɔ, Ioannis Metaxas, ni fee enii yɛ Greek Ortodɔks Sɔlemɔ lɛ yisɛɛtsirɛmɔ shishi lɛ fee nɛkɛ mlai nɛɛ.
Nɔ ni jɛ nɛkɛ mla ni awo nɛɛ mli ba ji akɛ, amɔmɔ Yehowa Odasefoi 19,147, kɛjɛ afi 1938 kɛbashi 1992, ni kojomɔ hei lɛ gbala amɛtoi kɛ tsuŋwoo ni fɛɛ feɔ afii 753, ni amɛkɛ emli afii 593 hi tsuŋwoo hei lɛ diɛŋtsɛ. Afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ, ejaakɛ taakɛ Odasefoi lɛ ji yɛ hei krokomɛi lɛ, amɛnyiɛɔ Yesu Kristo famɔi akɛ “nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ” lɛ sɛɛ.—Mateo 28:19, 20.
Shi kunimyeli kpele ko ba yɛ May 25, 1993, kɛha jamɔ mli heyeli! Nakai gbi lɛ nɔ European Court of Human Rights (Europa Kojomɔ He ni yeɔ hegbɛi ni gbɔmɛi yɔɔ ni anaanaa nɔ lɛ he sane) ni yɔɔ Strasbourg, yɛ France lɛ fi hegbɛ ni Greek maŋnyo yɔɔ ni ekɛaatsɔɔ mɛi krokomɛi ehemɔkɛyeli lɛ sɛɛ. Yɛ bɔ ni akojo sane nɛɛ aha hewɔ lɛ, nɛkɛ Europa kojomɔ he wulu nɛɛ kɛ hebuui loo hefamɔi wuji hã kɛha jamɔ mli heyeli ni baana gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ ashihilɛ nɔ hewalɛ waa.
Nyɛhaa wɔpɛia nibii ni tee nɔ lɛ amli jogbaŋŋ, ni niseniianii ni afee Greek maŋnyo kome ko pɛ, ni ha kojomɔ he yiŋkpɛɛ ni he gbɛi nɛɛ ba lɛ fata he lɛ mli wɔkwɛa.
Shishijee Nibii ni Ba
Afi 1938 mli nɛkɛ maŋnyo nɛɛ, ni ji Minos Kokkinakis, batsɔ klɛŋklɛŋ Yehowa Odasefonyo ni awo lɛ tsuŋ yɛ Greek mla ni haa shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɔ ko hemɔkɛyeli lɛ bafee efɔŋ ní agbalaa he toi lɛ naa. Ayeee esane kwraa ni awo lɛ tsuŋ nyɔji 13 ni atswa enaneshi tu kɛtee Aegean ŋshɔkpɔ ni ji Amorgos nɔ. Awo lɛ tsuŋ shii enyɔ yɛ 1939, fɛɛ eko lɛ, nyɔji enyɔ kɛ fa.
Atswa Kokkinakis naneshi tu yɛ 1940 kɛtee Melos ŋshɔkpɔ lɛ nɔ nyɔji ekpaa. No sɛɛ afi, beni Jeŋ Ta II yaa nɔ lɛ, awo lɛ tsuŋ ekoŋŋ yɛ asraafoi atsuŋwoo he ni yɔɔ Athens lɛ nɔ ni fe nyɔji 18. Ekaiɔ nɛkɛ be nɛɛ akɛ:
“Hɔmɔ ni yeɔ wɔ yɛ tsuŋwoo he lɛ mli bawa waa. Wɔgbɔjɔ aahu akɛ wɔnyɛɛɛ wɔnyiɛ. Eji jeee Odasefoi ni jɛ Athens kɛ Piraeus niiaŋ ni kɛ niyenii ni jɛ amɛnɔ̃ ni faaa lɛ mli lɛ eko baha wɔ kulɛ, wɔgboi.” Aku sɛɛ amɔ lɛ ekoŋŋ yɛ sɛɛ mli, yɛ 1947, ni eyaye nyɔji ejwɛ kɛ fa kroko yɛ gbokɛlɛfoi atsuŋ.
Atswa Minos Kokkinakis naneshi tu ekoŋŋ yɛ 1949 kɛtee Makrónisos ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, gbɛi ni haa ŋmiŋmi kɛ niseniianifeemɔ he mfoniri baa Greek bii ajwɛŋmɔi amli yɛ tsuŋwoo he ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. Odasefoi aaafee 40 fata gbokɛlɛfoi aaafee 14,000 ni awo amɛ tsuŋ yɛ jɛmɛ lɛ ahe. Greek wiemɔ mli encyclopedia Papyros Larousse Britannica lɛ kɛɛ: “Yiwalɛ niseniianifeemɔ, . . . shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ, ni ehiii kwraa kɛha maŋ ni hiŋmɛi egbele, kɛ bɔ ni gbokɛlɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ baa mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ ashi amɛhaa lɛ . . . ji hiɛshishwiemɔ kɛha Greece yinɔsane.”
Kokkinakis, ni ye afi yɛ tsuŋwoo he ni yɔɔ Makrónisos lɛ tsɔɔ bɔ ni jɛmɛ shihilɛ ji: “Asraafoi lɛ, ni tamɔ Yiwalɛ Niseniianiifeelɔi yɛ blema lɛ taa gbokɛlɛfoi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ daaŋ kɛjɛɔ leebi aahu kɛyashiɔ gbɛkɛ. Wiemɔi bɛ ni abaanyɛ akɛtsɔɔ niseniianii ni amɛfee mɛi lɛ mli. Gbokɛlɛfoi lɛ ateŋ mɛi pii ye sɛkɛ; agbe mɛi krokomɛi; ni mɛi babaoo batsɔmɔ kpajelɔi. Kɛ eshɛ gbɛkɛ ni wɔnu mɛi ni afeɔ amɛ niseniianii lɛ abolɔmɔi kɛ piŋmɔi ni naa wa lɛ ahe lɛ, wɔ fɛɛ wɔfeɔ ekome kɛsɔleɔ kutuu.”
Beni Kokkinakis je Makrónisos piŋmɔ nɛɛ mli lɛ, aku sɛɛ amɔ lɛ ekoŋŋ shii ekpaa yɛ 1950 afii lɛ amli ni eyaye nyɔji nyɔŋma yɛ tsuŋwoo he. Amɔ lɛ shii ejwɛ ekoŋŋ yɛ 1960 afii lɛ amli ni awo lɛ tsuŋ nyɔji kpaanyɔ. Shi kaimɔ akɛ, Minos Kokkinakis ji Yehowa Odasefoi ohai abɔ ni amɔmɔ amɛ yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli ni awo amɛ tsuŋ akɛni amɛwie amɛhemɔkɛyeli he amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ ateŋ mɔ kome kɛkɛ!
Te fee tɛŋŋ ni yɛ naagbee lɛ jalɛsane ni ayeee Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Greece lɛ bashɛ European Court of Human Rights lɛ hiɛ?
Kaa Saneyeli Lɛ
Sane lɛ je shishi yɛ March 2, 1986. Nakai gbi lɛ nɔ lɛ, Minos Kokkinakis, jarayelɔ ni ekpa jarayeli ni eye afii 77, kɛ eŋa tee amɛyasara Aw. Georgia Kyriakaki, yɛ Sitia, Crete. Aw. Kyriakaki wu, ni nyiɛɔ lalatsɛmɛi ahiɛ yɛ maŋ lɛ mli Ortodɔks sɔlemɔ lɛ mli lɛ bɔ polisifoi lɛ amaniɛ. Polisifoi lɛ ba ni amɛbamɔmɔ Ow. kɛ Aw. Kokkinakis, ni akɛ amɛ tee polís nitsumɔ he ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ. Aha amɛhi jɛmɛ kɛyashi jetsɛremɔ.
Mɛni ji sane ní akɛfolɔ amɛnaa lɛ? Nɔ ni akɛfolɔɔ Yehowa Odasefoi anaa shii akpei abɔ yɛ afii 50 ni tsɔ hiɛ lɛ mli, ji akɛ, amɛshiɛɔ ni amɛkɛtsakeɔ mɛi krokomɛi ahemɔkɛyeli lɛ nɔŋŋ. Greek Maŋnɔkwɛmɔ Gbɛjianɔtoo (1975), Mla 13 lɛ jaje akɛ: “Agu shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɔ ko hemɔkɛyeli.” Agbɛnɛ susumɔ Greek mla, fa 4, nɔmba 1363/1938 kɛ 1672/1939, ni haa shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɛi krokomɛi ahemɔkɛyeli lɛ feɔ mlatɔmɔ lɛ he okwɛ. Ekɛɔ akɛ:
“Akɛ ‘shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɛi’ lɛ miitsɔɔ titri lɛ, gbɛ ni yɔɔ tɛɛ loo nɔ ni bɛ tɛɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ he woɔ mɔ ko ni yɔɔ jamɔ kroko mli lɛ jamɔ mli hemɔkɛyelii amli . . . , kɛ yiŋtoo akɛ akɛmiifite nakai hemɔkɛyelii lɛ, kɛtsɔ lakamɔ loo yiŋtsɔmɔ he shiwoo loo sɛɛfimɔ yɛ jeŋba mli loo heloo gbɛfaŋ yelikɛbuamɔ nɔ, loo kɛtsɔ shishiumɔ, loo hegbɛ ni aaaŋɔ ni akɛtsu nii yɛ niiashikpamɔ ni abɛ, hekɛnɔfɔɔ ni abɛ, nilee ni baa shi loo jwɛŋmɔ ni abɛ hewɔ lɛ nɔ.”
Mlatɔmɔ Kojomɔ He ni yɔɔ Lasithi yɛ Crete lɛ ye sane lɛ yɛ March 20, 1986, ni amɛbu Ow. kɛ Aw. Kokkinakis fɔ akɛ amɛmiitsake mɛi ahemɔkɛyeli. Awo mɛi enyɔ lɛ fɛɛ tsuŋ nyɔji ejwɛ. Beni kojomɔ he lɛ woɔ mɛi enyɔ nɛɛ atsuŋ lɛ, kojomɔ he lɛ jaje akɛ, mɛi ni faa amɛhe lɛ kɛ amɛhe eyawo “Ortodɔks Kristofoi lɛ ajamɔ mli hemɔkɛyelii amli . . . kɛtsɔ niiashikpamɔ ni amɛbɛ, amɛnilee ni baa shi kɛ jwɛŋmɔ ni amɛbɛ lɛ nɔ.” Afolɔ mɛi ni faa amɛhe lɛ anaa lolo akɛ “amɛmiitsɔ amɛsaji amlitsɔɔmɔ yɛ nilee kɛ hesaa lɛ nɔ amɛwo [Aw. Kyriakaki] hewalɛ . . . koni etsake Ortodɔks Kristofoi ahemɔkɛyeli ni eyɔɔ lɛ.”
Ate shi awo yiŋkpɛɛ nɛɛ ni akɛ sane lɛ yaha Crete Kojomɔ He ni Kwɛɔ Saji Amli Ekoŋŋ lɛ yeli. Kojomɔ He nɛɛ ŋmɛɛ Aw. Kokkinakis he yɛ March 17, 1987, shi amɛkɛɛ ewu yeɔ fɔ eyɛ mli akɛ amɛtse etsuŋwoo lɛ nɔ kɛba nyɔji etɛ. Kojomɔ he sane lɛ tsɔɔ mli akɛ. Ow. Kokkinakis kɛ “niiashikpamɔ ni [Aw. Kyriakaki] bɛ, enilee ni faaa kɛ jwɛŋmɔ ni ebɛ lɛ etsu nii akɛ hegbɛ.” Sane lɛ tsɔɔ mli akɛ “eje shishi ekane Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli saji ni ekɛ hesaa tsɔɔ mli yɛ gbɛ ni Kristofonyo yoo ni bɛ shifimɔ yɛ etsɔɔmɔ mli lɛ nyɛŋ ekɛ lɛ aje ŋwane lɛ naa.”
Kojolɔi ni kwɛɔ saji amli ekoŋŋ nɛɛ ateŋ mɔ kome ni kɛ yiŋkpɛɛ lɛ kpaaa gbee lɛ kɛɛ akɛ “kulɛ esa akɛ aŋmɛɛ [Ow. Kokkinakis hu he ejaakɛ odaseyelii lɛ eko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ Georgia Kyriakaki . . . bɛ niiashikpamɔ kwraa yɛ Ortodɔks Kristofoi atsɔɔmɔ mli, ejaakɛ ekɛ sɔlemɔ lɛ mli lalatsɛ ebote gbalashihilɛ mli, ni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ enilee faaa loo ebɛ jwɛŋmɔ jogbaŋŋ, bɔ ni no ha mɔ ni faa ehe lɛ ŋɔ hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ koni . . . ekɛlaka lɛ ni ebatsɔ Yehowa Odasefoi akuu lɛ mlinyo.”
Ow. Kokkinakis kɛ sane lɛ yafɔ Greek Court of Cassation ni ji Greek Kojomɔ He Wulu fe fɛɛ lɛ hiɛ. Shi amɛfo esane ni ebiɔ ni aye ekoŋŋ lɛ mli yɛ April 22, 1988. No hewɔ lɛ, yɛ August 22, 1988 lɛ, Ow. Kokkinakis kɛ sane lɛ yafɔ European Commission of Human Rights ni kwɛɔ adesai ahegbɛi ni anaanaa nɔ lɛ mli lɛ hiɛ. Yɛ naagbee lɛ akpɛlɛ efaikpamɔ nɛɛ nɔ yɛ February 21, 1992, ni akɛyafɔ European Court of Human Rights lɛ hiɛ.
Saji Otii ni Kɔɔ Sane Nɛɛ He
Akɛni Greece ji Council of Europe loo Europa Gwabɔɔ lɛ mlinyo hewɔ lɛ, gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ aye Europa Gwabɔɔ lɛ mli mlai ni Kɔɔ Adesai Ahegbɛi He lɛ anɔ. Gwabɔɔ lɛ Mla 9 kaneɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ yɛ susumɔ, henilee kɛ jamɔ mli heyeli he hegbɛ; nɔ ni fata nɛkɛ hegbɛ nɛɛ he ji heyeli ni akɛtsakeɔ jamɔ, hemɔkɛyelii loo heyeli, akɛ ekome loo kɛ mɛi krokomɛi kutuu, yɛ faŋŋ mli loo yɛ teemɔŋ, akɛ ejie ejamɔ loo hemɔkɛyeli kpo yɛ jamɔ, tsɔɔmɔ, efeemɔ kɛ enɔyeli mli.”
No hewɔ lɛ Greek nɔyeli lɛ bafee mɔ ni faa ehe yɛ Europa kojomɔ he lɛ. Afolɔ enaa akɛ eku shishijee hegbɛ ni Greek maŋnyo yɔɔ akɛ etsu ejamɔ he nii yɛ Yesu Kristo famɔ, akɛ ‘atsɔɔ nii ni afee kaselɔi’ lɛ mli yɛ faŋŋ mli. (Mateo 28:19, 20) Agbɛnɛ, bɔfo Petro kɛɛ: “[Yesu] wo wɔ kita akɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ maŋ lɛ ni wɔye odase.”—Bɔfoi lɛ Asaji 10:42.
1992 European Magazine on Human Rights wolo tɛtrɛɛ ni aje gbɛ akala lɛ yitso ji: “Greece—Gbɛ ni Aje Akumɔ Hegbɛi ni Adesa Yɔɔ lɛ Amli.” Wolo tɛtrɛɛ lɛ tsɔɔ mli yɛ baafa 2 akɛ: “Greece ji maŋ kome pɛ ni yɔɔ EC [European Community] lɛ mli yɛ Europa ni yɔɔ toigbalamɔ he mla ni haa akɛ shika kɛ tsuŋwoo gbalaa mɔ ko toi yɛ kanyamɔ ni akanyaa mɔ ko ni etsake ejamɔ hewɔ.”
No hewɔ lɛ henumɔi ni etetee shi yɛ mlalelɔi ateŋ kɛ sɛɛ fɛɛ lɛ miiya hiɛ waa. Mɛɛ yiŋ abaakpɛ yɛ Greek mla ni guɔ mɔ ko hemɔkɛyelii ni eeetsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ he?
Saneyeli lɛ Tee Nɔ yɛ Strasbourg
Yɛ naagbee lɛ gbi ni abaaye sane lɛ shɛ—November 25, 1992. Strasbourg eshi oblɔtu, fɛ̃i lɛ naa wa ni eboteɔ wui amli, shi mlalelɔi kɛ miishɛɛ tsɔɔ amɛnaataomɔi lɛ amli yɛ Saneyeli He lɛ. Akɛ odaseyelii ha ŋmɛlɛtswai enyɔ sɔŋŋ. Nilelɔ kpanaa Phedon Vegleris, ni ji mlalelɔ kɛha Kokkinakis wie nɔ pɔtɛɛ ni kɔɔ sane lɛ he lɛ he ni ebi akɛ: ‘Ani esa akɛ nɛkɛ mla ni tsiɔ mɔ gbɛ ni aje gbɛ afee koni efa Greek Ortodɔks Sɔlemɔ lɛ mli bii ahe koni akatsake amɛ kɛmiiya jamɔi krokomɛi amli lɛ aya nɔ ahi shi ni akɛtsu nii?’
Akɛni eka shi faŋŋ akɛ ehiɛ efee lɛ yaa loo enaa ekpɛ ehe yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he hewɔ lɛ, Nilelɔ Vegleris bi akɛ: “Minaa kpɛɔ mihe yɛ nɔ hewɔ ni nɛkɛ mla nɛɛ kɛ ortodɔks jamɔ toɔ buulufeemɔ kɛ nilee ni bɛ he lɛ. Misusuɔ nɔ hewɔ ni esa akɛ abu ortodɔks jamɔ he kɛjɛ buulufeemɔ, kɛjɛ mumɔŋ hesaa . . . ni bɛ he lɛ he be fɛɛ be. Enɛ ji nɔ ko ni gbaa minaa ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mi.” Nɔ ni sa kadimɔ hu ji akɛ nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔ lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ shikome ko po ni akɛ nɛkɛ mla nɛɛ etsu nii yɛ mɔ kroko he, ja Yehowa Odasefoi pɛ.
Mlalelɔ ni ji enyɔ ni damɔ shi ha Kokkinakis, Ow. Panagiotis Bitsaxis, tsɔɔ bɔ ni jwɛŋmɔ bɛ shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɛi ahe mla nɛɛ mli ha lɛ. Ekɛɛ: “Sanegbaa ni yaa nɔ yɛ mɛi enyɔ ni amɛdara ateŋ lɛ damɔ bɔ ni mɛi naa amɛhe nɔ hewalɛ ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Kɛ jeee nakai lɛ belɛ wɔbaafee mɛi ni jɛ gbɔmɛi ni abɛ bulɛ kɛha amɛ ateŋ, mɛi ni baajwɛŋ shi amɛnyɛɛɛ amɛwie bɔ ni amɛnuɔ nii ahe amɛhaa, mɛi ni baawie shi amɛnyɛɛɛ amɛgba sane, mɛi ni baahi shi shi amɛnyɛɛɛ amɛkɛ mɛi ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli.”
Ow. Bitsaxis tsɔɔ saji amli hu akɛ, “abuuu Ow. Kokkinakis fɔ ‘yɛ nɔ ko ni efee hewɔ’ shi moŋ [yɛ] ‘mɔ ni eji hewɔ.’” No hewɔ lɛ, Ow. Bitsaxis tsɔɔ akɛ, jeee akɛ atɔ̃ shishitoo mlai ni kɔɔ jamɔ mli heyeli he lɛ nɔ kɛkɛ, shi afite lɛ kwraa hu.
Greek nɔyeli lɛ najiaŋdamɔlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ sane kroko kwraa ni tamɔɔɔ nɔ ni awieɔ he lɛ atsɔɔ mli, amɛkɛɛ Greece ji “paradeiso kɛha heyeli hegbɛi ni adesai yɔɔ.”
Yiŋkpɛɛ Lɛ
Be ni akpa gbɛ aahu ni akɛaakpɛ yiŋ yɛ sane lɛ he lɛ bashɛ—May 25, 1993. Kojolɔi ekpaa ni te shi wo kojolɔi etɛ lɛ mu Kojomɔ He sane lɛ naa akɛ, Greek nɔyeli lɛ eku Minos Kokkinakis ni eye afii 84 lɛ jamɔ mli heyeli mli. Kɛfata emaŋ sɔɔmɔ mli hegbɛ ni eyɔɔ ni abuɔ lɛ bem yɛ mli lɛ he lɛ, afa ni awo shika ni shɛɔ Amerika shika $14,400 aha lɛ. No hewɔ lɛ Kojomɔ He lɛ kpoo Greek nɔyeli lɛ naataomɔ akɛ Kokkinakis kɛ Yehowa Odasefoi kɛ nɔnyɛɛ tsuɔ nii yɛ ŋaa mli kɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi miigba amɛhemɔkɛyelii ahe sane lɛ.
Eyɛ mli akɛ Greek Maŋnɔkwɛmɔ Gbɛjianɔtoo lɛ kɛ blema Greek mla ko ni be eho baanyɛ atsi shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɔ ko hemɔkɛyeli lɛ naa moŋ, shi Europa kojomɔ he wulu lɛ fã akɛ mla ni tamɔ nɛkɛ ni akɛwaa Yehowa Odasefoi ayi lɛ ejaaa. Ekɛ Europa Gwabɔɔ ni tsɔɔ Heyeli Hegbɛi ni Adesa Yɔɔ lɛ Mla 9 lɛ kpaaa gbee.
Kojomɔ He lɛ yiŋkpɛɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ fata ‘adesa susumɔ ni hoɔ ni atsakeɔ lɛ ehee be fɛɛ be lɛ he,’ ni anyɛŋ ajie ehe ŋwanejee loo sanegbaa kɛjɛ adesai ashihilɛ mli.”
Kojolɔi nɛɛhu lɛ ateŋ mɔ kome jwɛŋmɔ ni kɛ enɛ kpaa gbee ji akɛ: “Shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ mɔ ko hemɔkɛyeli, ni atsɔɔ mli akɛ eji ‘ekãa ni akɛgbɛɔ hemɔkɛyeli ashwãa’ lɛ ji nifeemɔ ni anyɛŋ agbala he toi yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ; eji gbɛ ko—ni ja diɛŋtsɛ loo eyeɔ emuu yɛ mla naa—ni ‘mɔ ko tsɔɔ nɔ ejieɔ ejamɔ kpo.’
“Wɔnaa yɛ sane ni ka wɔhiɛ bianɛ lɛ mli akɛ awo mɔ ni biɔ ni aye esane lɛ [Ow. Kokkinakis] tsuŋ yɛ ekãa ni ejie lɛ kpo lɛ pɛ hewɔ, ni jeee akɛ efee nɔ ko ni esaaa hewɔ.”
Saji ni Jɛ Yiŋkpɛɛ lɛ Mli Ba
European Court of Human Rights lɛ gbɛtsɔɔmɔ ni mli ka shi faŋŋ lɛ ji akɛ Greek nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ akpa mla ni tsiɔ shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ hemɔkɛyeli gbɛ lɛ ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ. Wɔ hiɛnɔkamɔ ji akɛ Greece baabo kojomɔ he lɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ toi ni amɛkpa Yehowa Odasefoi ni amɛwaa amɛyi lɛ.
Jeee Yehowa Odasefoi ayiŋtoo ji ni amɛkɛ kwasafo shihilɛ mli tsakemɔi loo mla gbɛjianɔtoo tsakemɔ aba. Nɔ ni he hiaa amɛ titri ji ni amɛshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ akɛ Yesu Kristo famɔ lɛ toiboo. Shi yɛ enɛ feemɔ mli lɛ, amɛyɛ he miishɛɛ akɛ ‘amɛaafa amɛhe ni amɛkɛ sanekpakpa lɛ ama shi yɛ mla naa,’ taakɛ bɔfo Paulo fee yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ.—Filipibii 1:7.
Yehowa Odasefoi ji maŋbii ni boɔ mla toi yɛ maji fɛɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ amli. Shi, nɔ ni fe fɛɛ lɛ, enyɛɔ amɛnɔ akɛ amɛbo ŋwɛi mla taakɛ aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ toi. No hewɔ lɛ, kɛ maŋ ko nɔ mla guɔ akɛ amɛkawie amɛhemɔkɛyelii ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, enyɛɔ amɛnɔ ni amɛkɔ shidaamɔ ni bɔfoi lɛ kɔ lɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]
YIWAA BABAOO Nl OSƆFOI WOƆ HEWALƐ YƐ HE
Mɔdɛŋ ni osɔfoi ni yɔɔ Greece lɛ ebɔ koni ‘amɛtsɔ mla nɔ amɛye sane fɔŋ’ lɛ etee nɔ afii nyɔŋmai pii. (Lala 94:20) Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ana sane ko ni ba Crete ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ naa. Afi 1987 mli ni osɔfonukpa ko ni yɔɔ maŋ lɛ ekome mli kɛ osɔfoi 13 folɔ Odasefoi nɛɛhu naa akɛ amɛkɛ shiɛmɔ miitsake gbɔmɛi ahemɔkɛyeli. Yɛ naagbee lɛ be bashɛ ni esa akɛ aye sane lɛ, yɛ January 24, 1992.
Gbɔmɛi bayi kojomɔ he tsu lɛ mli obɔ. Osɔfoi aaafee 35 ba jɛmɛ koni amɛbafi naafolɔmɔ lɛ sɛɛ. Shi no mli lɛ Odasefoi ni ba koni amɛbawo amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ lɛ ebatara sɛii lɛ mli babaoo nɔ momo. Dani aaaje sane lɛ yeli shishi beebe ni mlalelɔ ni baafa mɛi ni afolɔ amɛnaa lɛ ahe lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee mla naa tɔmɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa ni mɔ ni baafolɔ amɛnaa lɛ efee lɛ anɔ.
Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, mɛi ni baakwɛ saneyeli lɛ nɔ lɛ gbala amɛhe shi koni amɛyafee kpee fioo ko. Yɛ be mli ni amɛkpe aahu yɛ ŋmɛlɛtswai enyɔ kɛ fã sɛɛ lɛ, Saneyeli He Kojolɔ lɛ tswa adafi akɛ mɛi ni fãa amɛhe lɛ amlalelɔ lɛ sane ja. No hewɔ lɛ afolɔ naafolɔmɔi ni akɛshiɔ Odasefoi nɛɛhu lɛ mli! Efa akɛ ehe baahia ni aku sɛɛ apɛi saji amli ekoŋŋ ni akɛtsɔɔ akɛ mɔ ni afolɔɔ enaa lɛ eye shiɛmɔ ni akɛtsakeɔ hemɔkɛyeli he fɔ loo jeee nakai.
Beni adafitswaa nɛɛ gbɛɛ pɛ kɛkɛ ni hoofeemɔ te shi yɛ kojomɔ he tsu lɛ mli. Osɔfoi lɛ bɔi bolɔmɔ kɛ hegbeyeiwoo kɛ jɛmɔ. Osɔfo ko kɛ krɔɔs yatutua Yehowa Odasefoi lɛ amlalelɔ lɛ ni eenyɛ enɔ koni eja krɔɔs lɛ. Ehe bahia ni polisifoi lɛ kɛ amɛhe awo mli, ni yɛ naagbee lɛ Odasefoi lɛ nyɛ amɛshi jɛmɛ dioo.
Beni afo sane lɛ mli sɛɛ lɛ, maŋ onukpa ni folɔɔ mɛi anaa yɛ Kojomɔ He lɛ saa naafolɔmɔ hee eshi Odasefoi nɛɛhu lɛ. Ato akɛ abaaye sane lɛ yɛ April 30, 1993, beni eshwɛ otsii etɛ ni European Court of Human Rights lɛ kɛ eyiŋkpɛɛ aaaha yɛ Kokkinakis sane lɛ mli lɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ osɔfoi pii ba.
Mlalelɔi ni faa Odasefoi nɛɛhu lɛ ahe lɛ kɛ sane fɔ kojolɔi lɛ ahiɛ akɛ mɛi ni folɔɔ Odasefoi lɛ anaa lɛ baaa saneyeli he lɛ. Yɛ oyai ni maŋ onukpa ni folɔɔ mɛi anaa lɛ yeɔ sɔŋŋ hewɔ lɛ eha etɔ tɔmɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli waa ni ji mla wolo ni ekɛtsɛɛɛ mɛi ni folɔɔ mɛi anaa lɛ. No hewɔ lɛ Odasefoi lɛ amlalelɔi lɛ bi ni kojomɔ he lɛ afo sane lɛ mli yɛ tɔmɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛɛ hewɔ.
Yɛ nibimɔ nɛɛ hewɔ lɛ, kojolɔi lɛ shi kojomɔ he tsu lɛ mli ni amɛyafee kpee ko aaafee ŋmɛlɛtswaa kome sɔŋŋ. Beni amɛku amɛsɛɛ amɛba lɛ, Kojomɔ He Sɛinɔtalɔ lɛ kɛ ehiɛ shi ni ema jaje akɛ Odasefoi nɛɛhu lɛ fɛɛ yeee nakai naafolɔmɔi lɛ he fɔ.
Odasefoi ni yɔɔ Greece lɛ daa shi yɛ nɔ ni jɛ sane nɛɛ mli ba lɛ hewɔ, kɛ agbɛnɛ yɛ European Court of Human Rights lɛ hu yiŋkpɛɛ yɛ Kokkinakis sane ni ba yɛ May 25 afi nɛɛ hu hewɔ. Amɛsɔlemɔi ji akɛ, yɛ nɛkɛ saneyeli mli kunimyelii nɛɛ ahewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛhi shi akɛ Kristofoi ‘kpoo yɛ toiŋjɔlɛ mli kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ni yeɔ emuu ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli fɛɛ mli.’—1 Timoteo 2:1, 2.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Minos Kokkinakis kɛ eŋa