Nine ni Aaashɛ “Gbɔmɛi Sɔrɔtoi Fɛɛ” Nɔ yɛ Belgium
BƆFO Paulo kai enanemɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ “ehere gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee mli” lɛ he. Ni esa akɛ amɛsɔle yɛ enɛ he koni “amɛhi shi kpoo yɛ toiŋjɔlɛ mli” koni amɛnyɛ amɛjaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛha mɛi fɛɛ ni yɔɔ toi ni baanu.—1 Timoteo 2:1-4 NW.
Sanekpakpa lɛ ni akɛaaha “gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ” ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ nɔ krɛdɛɛ ko kɛhaa Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Belgium lɛ. Kɛjɛ Jeŋ Ta II naagbee kɛbaa nɛɛ, nɛkɛ maŋ bibioo nɛɛ, ni baanyɛ abote Tanganyika Kpaakpo lɛ mli pɛpɛɛpɛ loo Michigan Kpaakpo lɛ fa mli lɛ etsake babaoo yɛ emaŋbii kɛ amɛkusum nifeemɔi agbɛfaŋ. Kɛfata wiemɔ kui sɔrɔtoi etɛ—Flemish (Dutch), French kɛ German lɛ ahe lɛ—wiemɔi sɔrɔtoi kɛ amɛkusumii sɔrɔtoi babaoo yɛ Belgium bianɛ. Arabiabii, Turkeybii, Indiabii, Chinabii, Filipinbii, Afrikabii, kɛ Amerikabii pii hu yɛ, kɛ wɔɔtsi fioo nɛɛ ata lɛ. Abuɔ naa akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Belgium lɛ ateŋ 10 fɛɛ 10 mli mɔ kome ji maŋsɛɛnyo.
No hewɔ lɛ, kaa ni Odasefoi ni yɔɔ Belgium lɛ kɛkpeɔ, taakɛ amɛnanemɛi Kristofoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ hu kɛkpeɔ lɛ ji “gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ” ni amɛkɛ sanekpakpa lɛ aaaha amɛ. Te shiɛmɔ yɛ gbɔmɛi ni jɛ maji sɔrɔtoi amli nɛɛ ateŋ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ? Te mɔ ko feɔ tɛŋŋ ekɛ mɔ ni esoro ejamɔ kɛ ekusum kwraa lɛ wieɔ? Ni te amɛhereɔ Biblia mli shɛɛ sane lɛ nɔ amɛhaa tɛŋŋ?
Hegbɛ ni Akɛtsuɔ Nii Woɔ Yibii
“Gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ” ni akɛ amɛ aaawie Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he lɛ ji miishɛɛ niiashikpamɔ diɛŋtsɛ. Anaa gbɔmɛi ni jɛ je lɛŋ maji fɛɛ mli lɛ yɛ gbɛjegbɛi ni deka bɛ nɔ lɛ anɔ, yɛ jarawoo hei, yɛ bɔs sɔrɔtoi amli, yɛ shia kɛ shia. Maŋtsɛyeli shiɛlɔ lɛ baanyɛ eŋɔ hegbɛ ni enaa lɛ ni ekɛtsu nii yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ ni ekɛje sanegbaa shishi, ni yɛ be babaoo mli lɛ, ekɛ nyɔmɔwoo kpakpa baa.
Odasefonyo ko kɛ Afrika yoo ko je sanegbaa shishi yɛ bɔs shidaamɔ he ko kɛtsɔ miishɛɛ ŋmɔlɔ pɛ nɔ. Etsɛɛɛ ni yoo lɛ tsɔɔ miishɛɛ ni ena yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ni enu he lɛ he, ni eetao ni ele babaoo yɛ Biblia lɛ he. Ehe Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ eko ni ekɛ he ni eyɔɔ lɛ adrɛs ha Odasefonyo lɛ. Beni ekɛɛ yoo lɛ akɛ etsɛŋ ni ebaaba ebasara lɛ lɛ, yoo lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ. Nɔ ni ekɛɛ ji: “Dabi! Dabi! Ha ni wɔto be pɔtɛɛ bɔni afee ni mahi shia beni oooba.”
Gbii etɛ sɛɛ, beni Odasefonyo lɛ efee klalo ni ebaaya eyasara lɛ lɛ, eyoo akɛ elaaje adrɛs ni yoo lɛ kɛha lɛ lɛ. Shi akɛni ekaiɔ gbɛjegbɛ ni eyɔɔ nɔ lɛ gbɛi hewɔ lɛ, etee shia fɛɛ shia eyakwɛ akɛ ani eeena mɔ ko ni hiɛ Afrika gbɛi lo. Eyashɛ gbɛjegbɛ lɛ naagbee ni enaaa nɔ ni etaoɔ lɛ. Mɛɛ yiŋtoo ni feɔ yaka po nɛ! Beni esaa ehe koni eshi lɛ, trukaa pɛ kɛkɛ ni eyaakwɛ lɛ naa yoo ni etaoɔ lɛ lɛ damɔ ehiɛ oookɛɛ jeee he ko he ko ejɛ, no mli lɛ be ni amɛto lɛ eshɛ pɛpɛɛpɛ! Amɛje shia Biblia mli nikasemɔ shishi.
Ni kusum nifeemɔi kɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi lɛ hu? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Hindubii ahemɔkɛyelii hu? Ojogbaŋŋ gbɛgbalɔ ko kai nɔ ni ekane kɛjɛ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ mli. Ekɛɔ akɛ: “Ni ooobɔ mɔdɛŋ owie Hindu jeŋ nilee loo hemɔkɛyelii ahe lɛ, okɛ anɔkwalei ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ aha lɛ. . . . Anɔkwalei ni mli ka shi faŋŋ ni yɔɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ baashɛ mɛi ni jalɛ he hɔmɔ kɛ kumai yeɔ amɛ lɛ atsuii amli.”
Nakai pɛpɛɛpɛ gbɛgbalɔ lɛ fee beni ekɛ Kashi, yoo ko ni jɛ India ni kpɛlɛ ni akɛ lɛ akase Biblia lɛ kpe lɛ. Kashi tee ehiɛ jogbaŋŋ ni etsɛɛɛ ni eje shishi akɛ eeewie nɔ ni ekaseɔ lɛ he etsɔɔ enanemɛi. Gbi ko lɛ, gbɛgbalɔ lɛ kɛ nɔyeli ko najiaŋdamɔlɔ ko ŋa kpe, ni yoo lɛ bi lɛ akɛ: “Ani bo ji mɔ ni tsɔɔ Kashi Biblia lɛ?” Kwɛ bɔ ni gbɛgbalɔ lɛ naa kpɛ ehe ha beni yoo lɛ kɛɛ akɛ: “Mɛɛ tsɔɔlɔ kpakpa po eji nɛkɛ! Enyɛ etsɔ miyiŋ yɛ saji otii pii ahe. Kwɛmɔ lɛ ni ji Hindunyo, ni miitsɔɔ mi Katoleknyo lɛ Biblia lɛ!”
Kɛ okɛ Filipinbii kpe pɛ lɛ, oyɔseɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛteŋ mɛi pii sumɔɔ Biblia lɛ. Amɛnyaa mɛi ahe ni amɛsumɔɔ gbɔfeemɔ hu, ni ewaaa akɛ okɛ amɛ aaaje sanegbaa shishi. Filipin yoo ko he woji tɛtrɛbii enyɔ, shi akɛni eji Katoleknyo hewɔ lɛ, eshɛrɛ eshwie. Otsii komɛi asɛɛ lɛ, eku sɛɛ ehe woji tɛtrɛbii lɛ enyɔ ekoŋŋ, shi eshi yɛ baagi ni ekɛjeɔ kpo lɛ mli. Gbɛkɛ ko ni enu he akɛ esa akɛ ekane nii. Beni étao nɔ ko ni eeena ekanemɔ he miishɛɛ aahu lɛ, ena woji tɛtrɛbii lɛ. Ekɛ shishashaomɔ bɔi kanemɔ, kɛkɛ ni amɛtee emiishɛɛ shi. No sɛɛ etsɛɛɛ ni Odasefonyo ko ba eshia, ni yoo nɛɛ bi saji babaoo. Enɛ ji klɛŋklɛŋ be mli ni ekɛ e-Katolek hemɔkɛyeli lɛ eto nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he. Bɔ ni akɛ Ŋmalɛ lɛ mli saji lɛ ha lɛ yɛ sane-naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ tsɔ eyiŋ akɛ yɛ naagbee aahu lɛ ena anɔkwale lɛ.
“Shɛ Oboloo Ofɔ Nu Hiɛ”
Maŋsɛɛ bii ni yɔɔ Belgium lɛ ateŋ mɛi pii yɛ jɛmɛ yɛ jarayeli nitsumɔi ahewɔ loo amɛmiitsu nii yɛ nɔyeli bɔfoi loo najiaŋdamɔlɔi 150 lɛ anitsumɔ hei loo kɛmiiha European Community Commission lɛ. Amɛteŋ mɛi pii hiɔ shi afii fioo ko. Kɛjɛ shishijee lɛ odase ni ayeɔ amɛ kɛ Biblia lɛ ni akɛ amɛ kaseɔ lɛ feɔ tamɔ nɔ ni woŋ yibii. Shi Biblia lɛ kaiɔ wɔ akɛ: “Shɛ oboloo ofɔ nu hiɛ, shi wɔsɛɛ ko aahu lɛ, ooona ekoŋŋ.” (Jajelɔ 11:1) Bei pii lɛ nyɔmɔwoo ni jɛɔ mli baa lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ.
Nakai eba lɛ yɛ Amerika yoo ko ni heɔ woji tɛtrɛbii lɛ daa yɛ Odasefonyo ko dɛŋ lɛ gbɛfaŋ. Be shɛ ni Odasefonyo lɛ tsɔɔ lɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ kasemɔ daa he, ni ekɛɛ lɛ akɛ ebaasumɔ ni ekɛ lɛ akase Biblia lɛ. Yoo lɛ kpɛlɛ nɔ ni etee ehiɛ oyayaayai. Etsɛɛɛ ni ena sɔrɔto-feemɔ ni ka anɔkwa jamɔ kɛ apasa nɔ lɛ teŋ lɛ. No hewɔ lɛ ejie jamɔ mli amagai ni yɔɔ etsu mli lɛ fɛɛ eshɛrɛ eshwie. Kɛkɛ ni be shɛ ni esa akɛ eku esɛɛ kɛya United States. Ani no tsɔɔ emumɔŋ nɔyaa lɛ naagbee? Susumɔ bɔ ni Odasefonyo lɛ na miishɛɛ eha beni Odasefonyo ko tswa lɛ telefon kɛjɛ United States ni ekɛɛ lɛ akɛ yoo lɛ tee nɔ etsa nikasemɔ lɛ nɔ ni ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni abaptisi lɛ lɛ! Yɛ anɔkwale mli lɛ nɛkɛ yoo nɛɛ miisɔmɔ bianɛ akɛ sɔɔlɔ gbɛgbalɔi awalɔ.
Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ Kashi, India yoo lɛ, kɛ Filipin yoo ni atsi amɛ ta kɛtsɔ hiɛ lɛ ahe. Beni Kashi ku esɛɛ kɛtee India lɛ, ekɛ ewu fɛɛ je Biblia lɛ kasemɔ shishi ekoŋŋ. Yɛ naagbee lɛ amɛ fɛɛ amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa ni amɛkɛ amɛhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛni Odasefoi bɛ he ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛshia ha akɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ he. Kashi sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ kɛyashi he ni ehewalɛ baaŋmɛ lɛ gbɛ, ni eefee shia Biblia mli nikasemɔi ekpaa, ni enɛ kɔɔ gbɔmɛi 31 he. Nakai nɔŋŋ hu yɛ be ko mli lɛ, Filipin yoo lɛ yahi United States, etee ehiɛ ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ, ni ebatsɔ daa gbɛgbalɔ. Nibii ni jɛɔ mli baa ni yɔɔ miishɛɛ nɛkɛ lɛ fata niiashikpamɔi babaoo ni nyɛmimɛi ni yɔɔ Belgium lɛ naa mli ŋɔɔmɔ yɛ be mli ni amɛyaa nɔ amɛshiɛɔ amɛtsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ amɛshikpɔŋ kuku lɛ mli lɛ he.
Wiemɔi Sɔrɔtoi Ahe Kaa Lɛ
Bɔni afee ni anyɛ atsu nitsumɔ ni ji “gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ” ni aaashiɛ atsɔɔ amɛ lɛ he nii lɛ, esa akɛ nitsumɔ he nine lɛ ana Biblia kasemɔ he woji yɛ wiemɔi fe oha mli. Ayɛ Belgium asafoi yɛ wiemɔi sɔrɔtoi nyɔŋma mli. Asafoi 341 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ 61 wieɔ maŋsɛɛ wiemɔi, ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 26,000 lɛ ateŋ 5,000 jɛ maŋsɛɛ. Asafo ko yɛ ni hii kɛ yei ni yɔɔ mli lɛ jɛ maji sɔrɔtoi 25 nɔ. Susumɔ majianɔ wiemɔi kɛ kusumii kɛ sui sɔrɔtoi yɛ amɛkpeei ashishi lɛ he okwɛ! Ni kɛlɛ, suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ ni yɔɔ nyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ ji anɔkwa Kristofoi akaselɔ-feemɔ he odaseyeli ni jeɔ kpo faŋŋ.—Yohane 13:34, 35.
Akɛni gbɔi pii ebahi Belgium ni ehe miihia ni amɛnu sanekpakpa lɛ yɛ maŋsɛɛ wiemɔi amli hewɔ lɛ, shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ekpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaakase wiemɔi komɛi ni amɛkasemɔ wa, tamɔ Turkey, Arabik, kɛ China wiemɔi nɛkɛ. Ajɔɔ amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ babaoo.
Mɛi ni tsuɔ nii yɛ mɛi ni wieɔ Arabik lɛ ateŋ lɛ naa akɛ amɛteeɔ miishɛɛ shi yɛ Biblia lɛ mli bei pii kɛ amɛma sɛɛnamɔ ni yɔɔ he lɛ nɔ mi lɛ. Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko kɛ Arabik woloŋlelɔ kpanaa ko na sanegbaa kɛ miishɛɛ, kɛkɛ ni yɛ no sɛɛ afii etɛ lɛ enaaa woloŋlelɔ nɛɛ dɔŋŋ. Akɛni enijiaŋ ejeee wui nɔŋŋ hewɔ lɛ, shiɛlɔ lɛ to eyiŋ akɛ ebaashi Biblia mli sanebimɔi komɛi ni eŋmala ewo wolo nɔ eha woloŋlelɔ lɛ. Enɛ ha ena he miishɛɛ aahu akɛ agbɛnɛ eesumɔ ni eje gbɛ epɛi Biblia lɛ mli diɛŋtsɛ. Enaa kpɛ ehe yɛ nɔ ni ena lɛ he aahu akɛ agbɛnɛ ekɛ eŋa fɛɛ, ni ji Muslimbii lɛ to be amɛma shi yɛ gbɛkɛnaashi koni amɛ fɛɛ amɛkane Biblia lɛ.
Mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye amɛbua Chinabii babaoo ni yɔɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ yɛ gbɛtsii nii kroko ni esa akɛ amɛye nɔ kunim kɛfata wiemɔ ni efee gbɛtsii nii lɛ he. Chinabii lɛ ateŋ mɛi pii heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee akɛ Bɔlɔ, ni asaŋ amɛheee Biblia lɛ amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni. Kɛlɛ, amɛmiisumɔ ni amɛle nibii amli ni amɛle nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ he. Amɛkaneɔ nii waa hu. Ejeee nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ amɛaakane wolo fɛɛ wolo ni aaashi aha amɛ loo Biblia lɛ fai pii po yɛ gbii fioo ko mli. Kɛ amɛtsui ja lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli hewalɛ lɛ tsirɛɔ amɛ.
Ewa kɛha China yoo ko akɛ eeekpɛlɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ nɔ. Shi nikasemɔ ni ji enyɔ lɛ mli ni ehiŋmɛiiaŋ yimɔ obɔ kɛ yaafonui beni ekɛɛ: “Miheɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ miyeɔ agbɛnɛ, ejaakɛ kɛ Biblia lɛ ŋmaa he afii 1,600 ni gbɔmɛi sɔrɔtoi 40 ŋmala, ni kɛlɛ emli saneyitso lɛ kɛ ehe kpaa gbee waa nɛkɛ lɛ, belɛ esa akɛ efee akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kudɔ eŋmaa. Sanenaatsɔɔmɔ ni ja diɛŋtsɛ nɛ!”
Odasefonyo yoo kroko tsi bɛŋkɛ China yoo ko beni amɛtara gbɛjegbɛ nɔ tsɔne ko ni tamɔ oketeke mli. Yoo nɛɛ bi Odasefonyo lɛ akɛ: “Ani Kristofonyo jio?” Kɛkɛ ni etee nɔ ekɛɛ lɛ akɛ edɔ lɛ waa akɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ atsɔɔmɔi teɔ shi woɔ amɛhe. Odasefonyo lɛ kpɛlɛ nɔ ni ewie lɛ nɔ, shi etsɔɔ mli akɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ eteee shi wooo ehe. No mli lɛ yoo lɛ eshɛ he ni ebaayi shi kɛjɛ tsɔne lɛ mli. Ekɛ eshia adrɛs ha Odasefonyo lɛ, ni beni Odasefonyo lɛ yasara lɛ lɛ, yoo lɛ bo akɛ: “Eji mile kulɛ, mitsɔ hiɛ mita tsɔne ni tamɔ oketeke nɛɛ mli afi dani be nɛɛ shɛ!” Beni abi lɛ nɔ ni etsɔɔ lɛ shishi lɛ, yoo lɛ tsɔɔ mli akɛ: “No ji klɛŋklɛŋ be mli ni mitsɔ tsɔne ni tamɔ oketeke nɛɛ nɔ mikɛtee univɛsiti. Ani oonu shishi? Mifite afi muu yakatswaa!” Ena miishɛɛ babaoo akɛ enyɛ ekase Biblia lɛ yɛ nyɔji fioo pɛ mli dani eku esɛɛ kɛtee China.
Niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ eha Belgium Odasefoi lɛ ekase nii babaoo. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Leebi lɛ, du odumɔ nii lɛ, ni gbɛkɛ hu kaajie onine yɛ he; ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi, enɛ jio, enɛ jio, aloo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ baahi pɛpɛɛpɛ jio.” (Jajelɔ 11:6) Mɔdɛŋ ni abɔɔ koni aye gbɛtsii nii ni ji wiemɔ, kusumnifeemɔi, kɛ blema saji anɔ lɛ sa nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ jogbaŋŋ. Miishɛɛ ni akɛhereɔ sane lɛ nɔ lɛ yeɔ odase babaoo akɛ, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ “jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35.