Yehowa Ekwɛ Minɔ Jogbaŋŋ Diɛŋtsɛ
MIBƆI Yehowa sɔɔmɔ yɛ gbɛ ni ekaaa kwraa nɔ, kɛji mawie kuku kɛkɛ lɛ. Atsɔse mi yɛ akrowa fɛfɛo ko mli yɛ New Zealand kooyigbɛ shɔŋŋ, yɛ he ni Maoribii titri yɔɔ, tamɔ miji lɛ. Gbi ko beni mita okpɔŋɔ nɔ kɛfaa gbɛ lɛ, mitsɛkwɛ binuu Ben banina mi yɛ gbɛ lɛ nɔ. Afi 1942 mli, yɛ gbo be mli (Shikpɔŋ lɛ Wuoyigbɛ Fã lɛ, agbiɛnaa be mli yɛ Kooyigbɛ Fa lɛ). No mli lɛ miye afii 27, ni miji Church of England sɔlemɔ lɛ mlinyo ko ni yɔɔ ekaa waa.
Ben kɛ afii babaoo ekane Kojolɔ Rutherford, ni no mli lɛ eji Watch Tower Bible and Tract Society lɛ sɛinɔtalɔ lɛ woji aahu, ni amrɔ nɛɛ ehiɛ wolo ko yɛ edɛŋ ni jɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ New Zealand lɛ, ni miibi ni efɔ maŋbii lɛ anine kɛya he ko ni amɛbaanyɛ amɛye Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yɛ kutuu. Kɛfata he lɛ, esa akɛ Ben ato gbɛjianɔ ni mɔ ko akwɛ nifeemɔ lɛ nɔ. Ni Ben kwɛ mi gãa, kɛkɛ ni ekɛɛ: “Bo ji nakai mɔ lɛ.” Miwo mihe nɔ waa akɛ ahala mi akɛ mɔ ni sa—ni akɛni miyeɔ Nuŋtsɔ niyenii lɛ eko yɛ sɔlemɔ mli hewɔ lɛ mikpɛlɛ nɔ.
Beni nakai gbi gbɛkɛ lɛ shɛ lɛ, mɛi aaashɛ 40 bua amɛhe naa yɛ Ben shia lɛ kɛha wɔ-Nuŋtsɔ lɛ gbele lɛ kaimɔ, ni mɔ kome po bɛ amɛteŋ ni Yehowa Odasefonyo ni. Beni mibashɛ shi lɛ, mitsɛkwɛ bi lɛ kɛ wiemɔ lɛ he wolo lɛ ha mi. Mijie lala ni atsɔɔ akɛ ala kɛje shishi lɛ yɛ mli ni mitsɛ Ben shabi lɛ koni esɔle ni akɛje shishi. Kɛkɛ ni mije saji ni yɔɔ maŋshiɛmɔ wolo lɛ nɔ, ni ji sanebimɔi babaoo kɛ amɛ hetooi ni damɔ Ŋmalɛi anɔ lɛ wiemɔ shishi. Maŋ lɛ mli osɔfo ko ni fata he yɛ jɛmɛ lɛ folɔ wiemɔ lɛ mli kɛ shitee-kɛ-woo wiemɔi, shi aha enɛɛmɛi fɛɛ hetoo kɛtsɔ Ŋmalɛi ni aŋmala yɛ maŋshiɛmɔ he wolo lɛ nɔ, ni tsɔɔ he ni sa akɛ akane lɛ akanemɔ nɔ.
Mikaiɔ akɛ sanebimɔi ni yɔɔ maŋshiɛmɔ he wolo lɛ nɔ lɛ ekome kɔɔ afi lɛ mli be pɔtɛɛ ni esa akɛ akɛye gbijurɔ lɛ he. Kwɛ bɔ ni mɛi fɛɛ ni ba jɛmɛ lɛ amii shɛ amɛhe amɛha beni amɛkwɛ samfɛlɛ lɛ mli ni amɛna akɛ nyɔŋtsere lɛ eye emuu lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, gbi lɛ ji Nisan 14.
Mɛɛ gbɛkɛ ko eji nɛkɛ! Wɔ gbijurɔyeli lɛ ye ŋmɛlɛtswai ejwɛ! Abibii saji pii, ni aha hetoo kɛjɛ Ŋmalɛi ni atsɔɔ yɛ Asafo lɛ maŋshiɛmɔ wolo lɛ nɔ lɛ amli. Kɛ miku misɛɛ misusu he lɛ, minaa akɛ, kɛ jeee Yehowa yelikɛbuamɔ ni jɛ suɔmɔ mli kulɛ, minyɛŋ naa madamɔ—eyɛ mli akɛ nakai beaŋ lɛ, mijeee e-Dasefoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Shi kɛlɛ, yɛ nakai Kaimɔ gbi lɛ gbɛkɛ yɛ 1942 lɛ, mina mile miyiŋtoo yɛ shihilɛ mli.
Mra Be Mli Shihilɛ
Afɔ mi yɛ afi 1914. Mitsɛ gbo aaafee nyɔji ejwɛ dani afɔ mi, ni mikaiɔ akɛ beni miji gbekɛ bibioo lɛ, miyeɔ gbekɛbii krokomɛi ni yɔɔ tsɛmɛi ni sumɔɔ amɛsane lɛ ahe awuŋa. Edɔɔ mi waa akɛ mibɛ eko. Yɛ minyɛ gbɛfaŋ lɛ, shihilɛ ni wu bɛ he lɛ wa waa diɛŋtsɛ, ni nibii ni jɛ Jeŋ Ta I mli ba lɛ ha emli wa kwraa po fe nine.
Akɛ obalanyo lɛ, mikɛ obalayoo ko ni atsɛɔ lɛ Agnes Cope bote gbalashihilɛ mli, ni ebatsɔ mishihilɛ mli hefatalɔ nɔ ni fe afii 58 sɔŋŋ. Kɛjɛ shishijee lɛ, wɔmia wɔhiɛ waa akɛ wɔɔye omanye yɛ shihilɛ mli. Mitsu nii akɛ okwaafonyo, shi nu hɔmɔ ko ni ba lɛ haaa maye omanye. Mikɛ mihe yawo shwɛmɔ mli akaŋshii mli ni ehi fioo kɛha wɔ, shi kɛbashi nakai 1942 Kaimɔ lɛ mli niiashikpamɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, no mli lɛ mibɛ yiŋtoo diɛŋtsɛ ko yɛ mishihilɛ mli.
Miwekumɛi Odaseyeli
Yɛ Kaimɔ lɛ sɛɛ lɛ, mikɛ mɔdɛŋbɔɔ kase Biblia lɛ, ni mikɛ mitsɛkwɛmɛi abii lɛ ateŋ mɛi komɛi gbaa Biblia kasemɔ he woji ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ efee lɛ amli sane. Yɛ September 1943 mli lɛ, Yehowa Odasefoi komɛi ni jɛ he kroko ba wɔ akutso ni etse ehe kwraa lɛ mli nitsumɔ. Wɔkɛ amɛ na sanegbaa ni mɔɔ shi jogbaŋŋ, ŋmɛlɛtswai ejwɛ sɔŋŋ. Kɛkɛ ni, beni wɔna wɔle akɛ amɛbaaku amɛsɛɛ kɛya enɔ jetsɛremɔ leebi lɛ, mibi akɛ: “Mɛni tsiɔ mi gbɛ ni akabaptisi mi bianɛ?” Ni amii mi kɛ mitsɛkwɛ bii lɛ ateŋ mɛi enyɔ nu maŋkɛ ŋmɛlɛ kome kɛ fa.
Kɛjɛ no sɛɛ fɛɛ lɛ, mifa gbɛ babaoo koni manyɛ maye miwekumɛi odase. Amɛteŋ mɛikomɛi bo toi, ni miha sane ni mikɛ mɛnɛɛmɛi gba lɛ damɔ Mateo yitso 24 nɔ. Mɛi krokomɛi lɛ booo toi, ni yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, mikɛ Yesu wiemɔi ni ekɛ Farisifoi lɛ wie, ni aŋma yɛ Mateo yitso 23 lɛ tsu nii. Shi, yɛ be ni sa mli lɛ, mikase bɔ ni mikɛ ŋaalee baatsu nii aha, yɛ wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ mlihilɛ kɛ suɔmɔ lɛ kasemɔ mli.—Mateo 5:43-45.
Klɛŋklɛŋ lɛ, kulɛ miŋa teɔ shi ewoɔ suɔmɔ ni miyɔɔ akɛ masɔmɔ Yehowa lɛ. Shi, etsɛɛɛ ni ebafata mihe, ni ejɔɔ ehe nɔ yɛ December 1943 mli ni abaptisi lɛ akɛ miyelikɛbualɔ. Mɛi ni fata ehe yɛ baptisimɔ lɛ mli yɛ nakai gbi ni sa kaimɔ lɛ nɔ hu ji mɛi krokomɛi enumɔ ni jɛ wɔ akrowa ni ji Waima lɛ mli, ni enɛ ha Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ ayifalɛ yashɛ mɛi nɛɛhu.
Jɔɔmɔi yɛ Shitee-kɛ-Woo Fɛɛ Sɛɛ
Yɛ 1944 mli lɛ, nyɛmimɛi jɛ he kroko amɛbasara wɔ ekoŋŋ, ni yɛ be nɛɛ mli lɛ, amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa yɛ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ha wɔ. Beni wɔshihilɛ yɛ akutso lɛ mli lɛ baje kpo faŋŋ lɛ, shitee-kɛ-woo ni jɛɔ Kristendom najiaŋdamɔlɔi aŋɔɔ lɛ mli bawa. (Yohane 15:20) Wɔkɛ maŋ lɛ mli osɔfoi lɛ tao saji anaa yɛ be kɛ bei amli, ni tsɔɔmɔi ahe sanegbaa kakadaŋŋ jɛɔ mli baa. Shi Yehowa ha wɔye kunim, ni wɔ akutso lɛ mli bii krokomɛi, ni minyɛmi yoo fata he, baje Yehowa suɔmɔ kwɛmɔ shishi.
Ato asafo ko shishi yɛ Waima yɛ June 1944 mli. Jamɔ mli yiwaa kɛ hetsɛ lɛ tee nɔ efa babaoo. Aŋmɛɛɛ Yehowa Odasefoi agbɛ ni amɛfu gbohii yɛ maŋ lɛŋ gɔɔ mli. Bei komɛi lɛ, shiteekɛ-woo lɛ bafeɔ yiwalɛ po. Etsɔɔ nɔmɔ po yɛ bei komɛi amli. Ashã mikar kɛ tsu ni mikɛmaa mli lɛ fɛɛ wɛɛ kɛmɔ shi. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛ wɔhe tsɔne ni akɛloɔ jatsui, yɛ nyɔji etɛ pɛ mli, kɛtsɔ Yehowa jɔɔmɔ nɔ. Ní mikɛ miweku ni miida waa kɛmiiya hiɛ lɛ taa shwiili ni okpɔŋɔ gbalaa mli ni wɔkɛyaa kpeei.
Bɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe bɔɔ wɔhe lɛ yaa nɔ efaa daa nɛɛ tsɔɔ akɛ ehe miihia ni wɔna kpee he ni da, no hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaama Maŋtsɛyeli Asa yɛ Waima. Enɛ ji klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli Asa ni ama yɛ New Zealand. Beni atoo klɛŋklɛŋ tsei lɛ yɛ December 1, 1949 mli lɛ sɛɛ nyɔji ejwɛ mli lɛ, afee kpee kɛ tsu lɛ nɔ jɔɔmɔ fɛɛ shikome yɛ nakai asa hee ni sɛii 260 yɔɔ mli lɛ mli. Eji mɔdɛŋbɔɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ nakai beaŋ, ni wɔnyɛ wɔfee enɛ kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ.
Odaseyelii Krokomɛi ni Tsɔɔ Yehowa Hebuu
Akɛni Maŋtsɛyeli jajelɔi ni yɔɔ New Zealand kooyigbɛ shɔŋŋ lɛ ayibɔ miiya nɔ eeshwere hewɔ lɛ, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi ni basaraa wɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔyasɔmɔ yɛ hei ni hiamɔ lɛ da yɛ. Yɛ enɔheremɔ mli, yɛ 1956 mli lɛ, mikɛ miweku lɛ fa kɛtee Pukekohe, yɛ Auckland wuoyigbɛ nɔŋŋ. Wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ afii 13 sɔŋŋ.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 16:9 he.
Mikaiɔ nɔkwɛmɔ nii enyɔ komɛi ni tsɔɔ bɔ ni Yehowa buɔ wɔhe ehaa lɛ waa diɛŋtsɛ. Beni mitsuɔ nii mihaa akrowa lɛ nɔkwɛlɔi anitsumɔ he lɛ akɛ tsɔne ni akɛgbalaa jatsu lɛ kudɔlɔ kɛ nitsumɔ tsɔne hu nɔkwɛlɔ lɛ, afɔ mi nine ni miba Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul ni akɛ otsii ejwɛ baafee lɛ yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine lɛ yɛ Auckland. Mibi otsii ejwɛ hejɔɔmɔ yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ, ni wɔ tsɔnei anɔkwɛlɔ nukpa lɛ wie akɛ: “Obaanyɛ oya aahu. Mina ni kulɛ mɛi pii tamɔ bo. Kɛ oku osɛɛ oba lɛ, baana mi yɛ mi-ɔfis lɛ.” Beni miba ni mitee eŋɔɔ yɛ e-ɔfis lɛ, awo mi nyɔmɔ yɛ otsii ejwɛ ni mikɛbaaa nitsumɔ lɛ fɛɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, wɔkɛtsu wɔweku lɛ hiamɔ nii fɛɛ ahe nii.—Mateo 6:33.
No ji klɛŋklɛŋ nɔkwɛmɔ nɔ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ ba beni mikɛ miŋa fɛɛ kɛ wɔhe wo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ 1968 mli lɛ. Wɔkɛ wɔhe fɔ Yehowa nɔ shikome ekoŋŋ kɛha yelikɛbuamɔ, ni ewo wɔ nyɔmɔ hu. Gbi ko leebi niyeli sɛɛ nɔŋŋ lɛ, miŋa yagbele wɔ friji lɛ naa ni ena akɛ nɔ ko kwraa bɛ mli fe butru ŋsɛnii tɛ fa pɛ. Ni ekɛɛ: “Sarn, naa wɔbɛ nɔ ko kwraa ni wɔbaaye ei. Ani wɔbaaya shiɛmɔ ŋmɛnɛ tamɔ wɔto lɛ nɔŋŋ?” Mɛɛ hetoo miha lɛ? “Hɛɛ!”
Klɛŋklɛŋ shia ni wɔtee lɛ, shiatsɛ lɛ he woji ni wɔkɛha lɛ lɛ ni ejɛ mlihilɛ mli ekɛ wuɔ wɔji nyɔŋmai abɔ fata he eha wɔ ekɛke wɔ. Mɔ ni ji enyɔ ni wɔtee eŋɔɔ lɛ hu ke wɔ baibai—kumara (atomo dɔkɔɔ lɛ), cauliflower, kɛ carrot. Niyenii krokomɛi ni wɔkɛku wɔsɛɛ kɛtee shia nakai gbi lɛ ji tsina loo kɛ butru. Kwɛ bɔ ni Yesu wiemɔi nɛɛ fee anɔkwale eha yɛ wɔ gbɛfaŋ: “Nyɛkwɛa ŋwɛi loofɔji lɛ: amɛdũuu nii, asaŋ amɛkũuu, asaŋ amɛbuaaa naa amɛwooo aboŋoi amli; shi nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ lɛɔ amɛ kɛ̃. Ani nyɛhiii aahu fe amɛ?”—Mateo 6:26.
Nitsumɔ ko Yɛ Maŋsɛɛ
Rarotonga, yɛ Cook Islands ŋshɔkpɔi lɛ anɔ! Eji gbɛgbalɔ krɛdɛɛ nitsumɔ ko ni aha wɔ yɛ 1970 mli. Jɛmɛ ji he ni baafee wɔshia yɛ afii ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Kaa ni wɔkɛkpe klɛŋklɛŋ yɛ biɛ ji wiemɔ hee kasemɔ. Shi kɛlɛ, akɛni New Zealand Maori wiemɔ lɛ mli wiemɔi lɛ ekomɛi je Cook Island Maori lɛ hewɔ lɛ, minyɛ miha mi-maŋshiɛmɔ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yɛ wɔ jɛmɛ shɛɛ sɛɛ otsii enumɔ mli.
Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fioo pɛ yɔɔ Cook Islands ŋshɔkpɔi lɛ anɔ, ni wɔbɛ he ko hu ni wɔkpeɔ yɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, Yehowa ha wɔsɔlemɔi ahetoo, ni etsu wɔ hiamɔ nii ahe nii. Sane kuku ko kɛkɛ ni wɔkɛ shwapotsɛ ko gba yɛ enɛ he lɛ ha akɛ shikpɔŋ ko ni sa jogbaŋŋ ma wɔ, ni beni shɛɔ afi lɛ, wɔna shia bibioo ko kɛ Maŋtsɛyeli Asa ni mɛi 140 baanyɛ atara mli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa fɛɛ lɛ, wɔna jɔɔmɔi babaoo kɛtsara nɔ, kɛjie Yehowa yi.
Nɔ ni wɔhiɛ sɔ waa diɛŋtsɛ ji ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ agbɔ-feemɔ ni amɛjie kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ. Bei babaoo mli, kɛji wɔmiitsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ahaa wɔ numɔnii wɔkɛjɔɔ wɔtsui he—ni bɔ ni jɛmɛ dɔɔ ni eyɔɔ frɔnɔɔ hu hewɔ lɛ, eŋɔɔ wɔnaa waa. Bei pii hu lɛ, kɛ wɔbashɛ shia lɛ, wɔbaninaa ni ashi akwadui, akpakpai, maŋoi, kɛ akutui yɛ wɔshinaa naa ni mɔ ni ji lɛ eŋmaaa egbɛi.
Yɛ 1971 mli lɛ, mikɛ miŋa, kɛ shiɛlɔi krokomɛi etɛ ni jɛ Rarotonga, ni fata wɔhe lɛ fa gbɛ kɛtee Aitutaki ŋshɔkpɔ, ni ale jogbaŋŋ yɛ kpaakpo fɛfɛo ko ni yɔɔ jɛmɛ hewɔ lɛ nɔ. Wɔna mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ enɔ bii ni sumɔɔ gbɔ-feemɔ lɛ ateŋ ni wɔje shia Biblia mli nikasemɔi ejwɛ shishi, ni wɔtsɔ woloŋmaa nɔ wɔtsa nɔ, beni wɔku wɔsɛɛ kɛtee Rarotonga lɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, abaptisi nakai nikaselɔi ni yɔɔ Aitutaki lɛ, ni ato asafo shishi yɛ jɛmɛ. Yɛ 1978 mli lɛ, ama Maŋtsɛyeli Asa ni ji enyɔ yɛ Cook Islands lɛ yɛ nakai ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Yehowa tee nɔ eha nibii shwere yɛ wɔ nidumɔ kɛ enɔ nɔ shwiemɔ lɛ he nitsumɔ mli.—1 Korintobii 3:6, 7.
Mina hegbɛ mitee miyasara ŋshɔkpɔi nyɔŋma ni fata Cook Island kuu lɛ he lɛ, bei pii lɛ, yɛ shihilɛi ni jaraa amli. Gbi ko ni mikɛ lɛlɛ fa gbɛ kɛtee Atiu, ni jɛkɛmɔ ji kilomitai 180 lɛ, wɔye fe gbii ekpaa sɔŋŋ yɛ ahum kɛ bɔ ni ŋshɔ lɛ efee hamahama lɛ hewɔ. (Okɛto 2 Korintobii 11:26 he.) Eyɛ mli akɛ wɔniyenii faaa ni ŋshɔ lɛ mɔ̃mɔ̃ mɛi ni fata mihe lɛ ateŋ mɛi pii ni amɛbɔi shwee moŋ, shi mida Yehowa shi waa yɛ ehebuu, ni ha minyɛ miyashɛ he ni miyaa lɛ shweshweeshwe lɛ hewɔ.
Yɛ 1974 mli lɛ, ahaaa wɔ gbɛŋmɛɛ wolo ni wɔkɛbaahi Cook Islands ŋshɔkpɔi lɛ anɔ, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔku wɔsɛɛ kɛba New Zealand. No mli lɛ, ana asafoi etɛ yɛ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ.
Sɔɔmɔ Hegbɛi Babaoo Lolo—Kɛ Kaa ko Hu
Beni wɔku wɔsɛɛ kɛba New Zealand lɛ, hegbɛi heei anaa gbele kɛha mi. (1 Korintobii 16:9) Asafo lɛ miitao mɔ ko ni baanyɛ atsɔɔ Buu-Mɔɔ kɛ Biblia kasemɔ he woji krokomɛi lɛ ashishi kɛya Cook Island Maori wiemɔ lɛ mli. Aha mi nakai hegbɛ lɛ, ni etee nɔ efee minɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ. Kɛkɛ ni mina hegbɛ hu akɛ mayasara minyɛmimɛi ni yɔɔ Cook Islands ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ be fɛɛ be, klɛŋklɛŋ lɛ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, kɛ no sɛɛ lɛ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ sɛɛyelɔ.
Yɛ nakai saramɔi lɛ ekome mli lɛ, Nyɛminuu Alex Napa, ni eji gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ni jɛ Rarotonga lɛ fata mihe yɛ ŋshɔ hiɛ gbɛfaa ko ni he gbii 23 lɛ mli ni wɔkɛtee Manahiki, Rakahanga, kɛ Penrhyn—ni ji ŋshɔkpɔi ni yɔɔ Cooks kooyigbɛ lɛ amli. Yehowa tsirɛ enɔ bii ni sumɔɔ gbɔ-feemɔ lɛ atsuii ni amɛha wɔ wɔɔhei, ni amɛhe Biblia kasemɔi he woji babaoo hu, yɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ nɔ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 16:15 he.) Adɔdei ŋoŋoi ni akɛfeɔ adiagbai lɛ fa babaoo yɛ nɛkɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ, ni bei babaoo lɛ, gbɔmɛi lɛ kɛ nɛkɛ adiagbai fɛfɛji nɛɛ haa akɛ tooyeli ni amɛkɛmiifi jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔi nitsumɔ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, beni wɔkɛ mumɔŋ adiagbai miiha amɛ lɛ, belɛ wɔnine miishɛ adaigbai diɛŋtsɛ lɛ ekomɛi anɔ.—Okɛto Mateo 13:45, 46 he.
Kwɛ bɔ ni nakai je lɛ fa ni etse ehe banee lɛ yɔɔ fɛo ha! Feemɔ ogboole yɛji wuji agboi ni amɛkɛ gbekɛbii fɛɛ miisere yɛ kpaakpo kome mli lɛ he mfoniri okwɛ! Kwɛ bɔ ni atatui lɛ feɔ fɛo waa ehaa yɛ gbɛkɛ mli! Kwɛ bɔ ni lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ ji anɔkwale ha: “Shwane jajeɔ egbee etsɔɔ shwane, ni nyɔɔŋ hu wieɔ nilee etsɔɔ nyɔɔŋ.”—Lala 19:3.
Kɛkɛ ni, afii nɛɛhu ni eho nɛ, ni wɔ emuuyeli mlihiɛmɔ he kaa diɛŋtsɛ lɛ ba. Atsi miŋa naa yɛ helatsamɔ he yɛ aŋsɔ mli láhoo he. Opreshin he miihia, shi datrɛfonyo lɛ ekpɛlɛɛɛ ni efeɔ, kɛji ahaaa ekɛ la atsu nii. Mikɛ miŋa fɛɛ nyɛŋ wɔjɛ henilee kpakpa mli wɔkpɛlɛ tsofafeemɔŋ gbɛ ni kuɔ Nyɔŋmɔ mla mli nɛɛ nɔ. Shi datrɛfonyo ni baafee opreshin lɛ henilee kɛɔ lɛ akɛ esa akɛ etsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni eeenyɛ nɔ ni ekɛbaa wala yi, ni lá hu fata he.
Miŋa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ nɔ bagbɔ kwraa, ni akɛ lɛ yafɔ mɛi ni wala he eba oshara lɛ ashikamɔ he lɛ, ni bei fioo pɛ aŋmɛɔ gbɛ ni ayasaraa lɛ. Bɔ ni nu bafa babaoo yɛ etoi mli lɛ ha emu toi. Eshihilɛ lɛ bafee jaramɔ shihilɛ diɛŋtsɛ. Yɛ esaramɔ lɛ ekome sɛɛ lɛ, datrɛfoi lɛ ateŋ mɔ kome nyiɛ misɛɛ kɛba mikar lɛ he, ni eema nɔ mi doo akɛ ja afee miŋa opreshin ni aha lɛ la dani ehe baawa lɛ, ni eekpa mi fai ni mikpɛlɛ nɔ. Shi yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mikɛ miŋa fɛɛ kɛ wɔhe fɔ Yehowa nɔ—kɛji emlai atoiboo baafee wala afii fioo komɛi laajemɔ po, yɛ amrɔ nɛɛ wala nɛɛ mli.
Trukaa nɔŋŋ kɛkɛ ni miŋa hewalɛnamɔ tee hiɛ waa bɔ ni sa jogbaŋŋ. Mibanina lɛ gbi ko ni eta shi yɛ esaatso lɛ nɔ eekane nii. Kɛkɛ ni ebɔi helatsɛmɛi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi lɛ odaseyeli yɛ gbii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli. Kɛkɛ ni atsu abatsɛ mi akɛ aatao mi yɛ datrɛfonyo ni feɔ opreshin lɛ ɔfis. Ekɛɛ mi akɛ: “Ow. Wharerau, oji nuu ko ni he yɔɔ nii waa diɛŋtsɛ! Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ oŋa hela lɛ eta kwraa.” Trukaa ni akpaaa gbɛ lɛ, bɔ ni etsui shiɔ la waa lɛ ba shi. Ni mikɛ miŋa fɛɛ fee ekome ni wɔda Yehowa shi ni wɔti wɔhenɔjɔɔmɔ lɛ mli ekoŋŋ akɛ wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ yɛ esɔɔmɔ mli.
Amrɔ nɛɛ asaa aha mi nitsumɔ yɛ Cook Islands ni miisɔmɔ yɛ Rarotonga shikome ekoŋŋ. Mɛɛ hegbɛ ni jɔɔmɔ yɔɔ mli nɛ! Kɛji wɔkwɛ be ni eho lɛ, mikɛ miŋa fɛɛ daa Yehowa shi waa yɛ hebuu ni ekɛha wɔ yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii nyɔŋmai enumɔ ni wɔkɛhi esɔɔmɔ mli lɛ hewɔ. Yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ, be ko bɛ ni wɔnaaa wɔshihilɛ mli hiamɔ nii. Yɛ mumɔŋ nibii agbɛfaŋ hu lɛ, jɔɔmɔi lɛ fa babaoo fe bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkane. Nɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ji miheloonaa wekumɛi ayibɔ ni ekpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ lɛ. Minyɛɔ mikaneɔ mɛi fe 200 ni abaptisi amɛ bianɛ akɛ Yehowa Odasefoi, ni miseshibii diɛŋtsɛ 65 fata he. Minabi nuu kome fata New Zealand Betel weku lɛ he, ni mibiyoo kome kɛ ewu kɛ amɛbihii enyɔ miitsu tsumaa nitsumɔ yɛ nitsumɔ he niji amli.—3 Yohane 4.
Beni mikwɛɔ wɔsɛɛ be gbɛ lɛ, mibuɔ gbɛkpamɔ akɛ mahi paradeiso mli, he ni nibii ni yɔɔ fɛo lɛ baakpele jeŋ fɛɛ, ni eeefe jɔɔ fɛfɛo ni kwɛ̃ɛ nii fa yɛ mli, yɛ he ni afɔ mi yɛ lɛ. Mɛɛ hegbɛ po eeeji nɛkɛ, akɛ mahere minyɛ kɛ mitsɛ atuu yɛ gbohiiashitee lɛ mli, ni maha amɛle kpɔmɔ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ, kɛ odaseyelii krokomɛi fɛɛ ni tsɔɔ Yehowa hebuu lɛ he saji.
Mifaishitswaa, ni nilee ni miyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ buɔ mihe lɛ wajeɔ lɛ lɛ tamɔ nɔ ni lalatsɛ lɛ jaje yɛ Lala 104:33 lɛ: “Gbii abɔ ni mihiɛ ka nɛɛ, mala maha Yehowa; gbii abɔ ni miyɔɔ jeŋ lolo nɛɛ, mala majie mi-Nyɔŋmɔ lɛ yi.”—Taakɛ Sam Wharerau gba lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Maŋtsɛyeli Asa ni ama klɛŋklɛŋ yɛ New Zealand, 1950