Bɔ ni Hemɔkɛyeli Baanyɛ Aye Abua Mɛi ni He Yeɔ Lɛ
NAAKPƐƐ tsamɔi ahe saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ maa nɔ mi haa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhilɛ kɛhamɔ he jogbaŋŋ, ni amɛtsɔɔ hewalɛ ni eyɔɔ ni ekɛtsaa helai. Akɛni nɛkɛ naakpɛɛ tsamɔi nɛɛ wo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni ekɛ miishɛɛ babaoo ba hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔbi akɛ, Ani nikeenii ni ji tsamɔ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ nɔ lɛ miitsu nii lolo?
Nakai sanebimɔ lɛ hetoo ji dabi—ni ekolɛ yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ baaha mɛi komɛi anaa akpɛ amɛhe. Nakai naakpɛɛ tsamɔi ni atsa mɛi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ etsu amɛyiŋtoi ahe nii. The Illustrated Bible Dictionary lɛ wie yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: ‘Yiŋtoo ni yɔɔ naakpɛɛ tsamɔi lɛ asɛɛ lɛ ji jamɔ mli nɔ, jeee tsofa-feemɔ mli nɔ.’ Mɛni ji jamɔ mli yiŋtoi ni nakai naakpɛɛ nibii lɛ tsu he nii lɛ ekomɛi?
Nɔ kome ji akɛ, yiŋtoo ni yɔɔ Yesu naakpɛɛ tsamɔi lɛ asɛɛ ji ni ehaa ayoo lɛ akɛ Mesia lɛ. Yɛ egbele sɛɛ lɛ, nibii nɛɛ ye ebua ni akɛma nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ yɛ Kristofoi asafo hee lɛ nɔ lɛlɛŋ. (Mateo 11:2-6; Hebribii 2:3, 4) Kɛfata he lɛ, amɛha efee faŋŋ akɛ shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebaatsa adesai ahelai yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ baaba mli anɔkwale. Amɛmaa wɔhemɔkɛyeli lɛ nɔ mi akɛ be baashɛ lɛlɛŋ, ni ‘maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛŋ akɛ: ‘Miigbɔjɔ!’ Ejaakɛ mɛi ni yɔɔ mli lɛ, aaaŋɔ amɛnishaianii lɛ afa amɛ.’ (Yesaia 33:24) Akɛni nɛkɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli yiŋtoi nɛɛ ba mli hewɔ lɛ, naakpɛɛ nii ahe ehiaaa dɔŋŋ.
Esa kadimɔ jogbaŋŋ akɛ Yesu klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli kaselɔi lɛ diɛŋtsɛ hi gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi amli ni atsaaa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Enɛ ji odaseyeli kroko ni tsɔɔ akɛ ato naakpɛɛ tsamɔi ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ tsa mɛi lɛ ahe gbɛjianɔ koni akɛtsɔɔ anɔkwalei komɛi ni he hiaa, shi jeee ni akɛha mɛi ana tsofa-feemɔ. Beni Paulo tsɔɔ Timoteo gbɛ ni ebaanyɛ etsɔ nɔ etsa hela ni fɔɔ enaa gbamɔ kpitiokpitio lɛ, ewie wein kɛ nitsumɔ he akɛ tsofa, shi jeee hemɔkɛyeli tsamɔ. Paulo, ni etsa helai yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ naaa heyeli kɛjɛɛɛ ‘ŋmei ni yɔɔ ehewolo mli’ ni yaa nɔ ‘egbalaa lɛ mai’ lɛ mli.—2 Korintobii 12:7; 1 Timoteo 5:23.
Beni bɔfoi lɛ gboi lɛ, nikeenii ni ji tsamɔ lɛ sɛɛ fo. Paulo diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ enɛ baaba mli nakai lɛlɛŋ. Beni ekɛ Kristofoi asafo lɛ toɔ gbekɛ abifao he lɛ, Paulo kɛɛ: “Beni miji abifao lɛ, miwieɔ tamɔ abifao, mijwɛŋɔ nii ahe tamɔ abifao, misusuɔ tamɔ abifao; shi beni mitsɔ nuu onukpa lɛ, mishɛrɛ abifabii anii lɛ mishwie sɛɛ.” Oti ni yɔɔ nɛkɛ sanenaatsɔɔmɔ nɛɛ mli ji akɛ, mumɔ lɛ naakpɛɛ nikeenii lɛ fata Kristofoi asafo lɛ abifabii, loo eshishijee nibii lɛ ahe. Nomɛi ji “abifabii anii lɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, ewie akɛ: “[Naakpɛɛ nikeenii lɛ] amɛsɛɛ baafo.”—1 Korintobii 13:8-11.
Ani Hemɔkɛyeli Baanyɛ Aye Abua Kɛji Hela Mɔ Wɔ?
Shi, kɛji wɔkɛ wɔhiɛ efɔɔɔ hemɔkɛyeli tsamɔ nɔ po lɛ, eka shi faŋŋ akɛ eja jogbaŋŋ akɛ wɔɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ kɛji hela mɔ wɔ. Ni eka shi faŋŋ akɛ tɔmɔ ko bɛ sɔlemɔ ni mɛi krokomɛi aaasɔle amɛha wɔ lɛ he. Shi esa akɛ sɔlemɔi lɛ afee anɔkwa sɔlemɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpaa gbee. (1 Yohane 5:14, 15) Biblia lɛ kɛ famɔ haaa yɛ he ko akɛ wɔsɔle kɛha hemɔkɛyeli tsamɔ.a Shi moŋ, wɔsɔleɔ kɛhaa Yehowa sɛɛfimɔ yɛ suɔmɔ mli yɛ kaai ni helai kɛbaa wɔnɔ lɛ amli.
Biblia lɛ tsɔɔ nɔ ni anɔkwafoi lɛ baanyɛ amɛsɔle amɛbi yɛ helai ahe, beni ekɛɛ: “Yehowa aaatsɔmɔ lɛ yɛ hela saa nɔ; ni kɛ ehe miiye lɛ, oootsake esaa lɛ fɛɛ.” (Lala 41:4) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ baanyɛ aye abua mɛi ni ena henumɔŋ helai lɛ hu. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Yehowa, omɔbɔnalɛ lɛ hiɛ mimli. Kɛ ŋkɔmɔyeli fa babaoo yɛ mimli lɛ, omiishɛjemɔi lɛ haa misusuma mii shɛɔ ehe.’—Lala 94:18, 19; kwɛmɔ La 63:7-9 hu.
Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa atsu nii yɛ hewalɛnamɔ mli saji amli, ni Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa yɛ enɛ he. Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔhi shi yɛ tɛi ni Biblia lɛ efolɔ eshwie shi lɛ anaa moŋ fe ni wɔkɛ wɔhe aaawo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, tawa shɛremɔ, daatɔɔ shɛii, aloo niyeli fe nine mli, kɛkɛ lɛ, kɛji helai nyiɛ sɛɛ ba lɛ, wɔkɛ hehiamɔ etsɔ wɔhe kɛtee hemɔkɛyeli tsamɔ he. Ni wɔɔsɔle wɔbi naakpɛɛ nii kɛji helai mɔ wɔ lɛ jeee nɔ ni esa akɛ akɛtoɔ jeŋba ni nilee yɔɔ mli ni baaha wɔtsi wɔhe kɛjɛ helai ahe, tamɔ niyenii kpakpa ni wɔɔye kɛji eko yɛ, aloo ni wɔɔya tsofa-feemɔ he kpakpa nɛkɛ lɛ najiaŋ kɔkɔɔkɔ.
Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ hu ni wɔna jwɛŋmɔŋ hiɛshikamɔ kpakpa ni he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ. Abɛi awolo lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Tsui ni mli jɔ lɛ, gbɔmɔtso lɛ yiwala ni; shi awuŋayeli lɛ, wuiaŋ sharamɔ ni.” “Tsuijurɔ lɛ, tsofa kpakpa ni; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ lɛ, ehaa mɔ wuiaŋ gbiɔ.” (Abɛi 14:30; 17:22) Ni wɔɔsɔle wɔbi mumɔ krɔŋkrɔŋ koni eha wɔna mlijɔlɛ kɛ miishɛɛ yɛ wɔmli lɛ baana hewalɛ kpakpa yɛ wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ nɔ.—Filipibii 4:6, 7.
Shi Hemɔkɛyeli Tsamɔ Hu?
Shi kɛlɛ, kɛji mɔ ko hiɔ hewalɛnamɔ kpakpa mli bɔ ni eshihilɛ baaŋmɛ gbɛ po lɛ, hela baanyɛ amɔ lɛ kɛ̃. Kɛkɛ lɛ mɛni? Ani tɔmɔ yɛ hemɔkɛyeli tsalɔ ko ŋɔɔ ni eeeya kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaatsa lɛ lɛ he? Hɛɛ, tɔmɔ yɛ he. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hemɔkɛyeli tsalɔi lɛ tsuuu enɛ yaka. Ni ni aaafite shika yɛ hemɔkɛyeli tsalɔ ŋɔɔ, yɛ be mli ni kulɛ abaanyɛ akɛ nakai shika lɛ aya tsofa-feemɔ he lɛ baanyɛ ekɛ haomɔi babaoo aba. Kɛfata he lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ akɛ shika ayaha gbɔmɛi ni kɛ bɔ ni mɛi heɔ nɔ fɛɛ nɔ amɛyeɔ lɛ tsuɔ nii ni amɛkɛnaa amɛhe sɛɛ lɛ?
Ekolɛ mɛi komɛi baakɛɛ akɛ: ‘Eka shi faŋŋ akɛ, sɛɛnamɔ ko kɛ̃ yɛ hemɔkɛyeli tsamɔ he, kɛji mɛi ni yaa “tsalɔi” lɛ aŋɔɔ lɛ ateŋ mɛi fioo po amɛtsaa.’ Shi ŋwanejee yɛ he kɛji hemɔkɛyeli tsalɔi lɛ tsaa mɛi lɛlɛŋ ni amɛhe waa amɛ kwraa. Encyclopædia Britannica lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Niiamlitaomɔ ni afee yɛ gbɛi pɔtɛɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ amli lɛ mli fioo pɛ mli aye omanye yɛ, yɛ hemɔkɛyeli tsamɔ mli nibii babaoo ni aleee he sane ko lɛ amli.”
Kɛji efeɔ tamɔ nɔ ni atsaa mɛi fioo ko po lɛ, enɛ jeee mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nitsumɔ he odaseyeli. Yesu wie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Mɛi pii aaakɛɛ mi yɛ no gbi lɛ nɔ akɛ, ‘Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ, ani jeee bo ogbɛi amli wɔgba yɛ, ni ogbɛi lɛ amli wɔfamɔ daimonioi yɛ, ni ogbɛi lɛ amli wɔfee hewalɛ nibii pii yɛ lo?’ Ni no lɛ magba mli makɛɛ amɛ akɛ: Mileee nyɛ kwraa, nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mɛi ni nyɛtsuɔ nibii ni ejaaa gbɛ.” (Mateo 7:22, 23) Yesu wie hu akɛ, eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ mɛi komɛi anɔ moŋ, shi amɛbaagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba amɛnɔ kɛtsɔ okadii anɔ: “Ejaakɛ amale Kristoi kɛ amale gbalɔi aaate shi ni amɛaafee okadii wuji kɛ ashwai amɛtsɔɔ, ni aaaho kulɛ, aaalaka mɛi ni ahala lɛ tete.” (Mateo 24:24) Eka shi faŋŋ akɛ, abaanyɛ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hemɔkɛyeli tsalɔi afata mɛi ni nakai wiemɔi lɛ kɔɔ amɛhe lɛ ahe, yɛ amɛnifeemɔi ni yɔɔ hoo, shika ni amɛyaa nɔ amɛbiɔ be fɛɛ be, kɛ naakpɛɛ tsamɔi ni amɛkɛɔ akɛ amɛtsaa mɛi lɛ hewɔ.
Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ enyiɛɛɛ Yesu nanemaa hei lɛ asɛɛ. Belɛ, namɔ sɛɛ amɛnyiɛ mɔ? Bɔfo Paulo tsɔɔ wɔ mɔ ni ji, beni ekɛɛ nɛkɛ lɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo; nɔ hewɔ lɛ kɛ esɔɔlɔi lɛ hu tsakeɔ amɛhe feɔ tamɔ jalɛ sɔɔlɔi lɛ, ejeee nɔ ko wulu ko; amɛ lɛ amɛnaagbee baafee bɔ ni amɛnitsumɔ lɛ yɔɔ lɛ.” (2 Korintobii 11:14, 15) Kɛji hemɔkɛyeli tsalɔi lɛ nyɛɛɛ amɛtsa mɛi tamɔ bɔ ni amɛkɛɔ lɛ, no lɛ shishiulɔi ji amɛ, ni amɛnyiɛ Satan, mɔ “ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ” gbɛ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:9) Shi, kɛji, yɛ emli fioo komɛi amli lɛ, amɛnyɛɔ amɛtsaa mɛi lɛ hu? Ani esaaa ni wɔmuɔ sane lɛ naa akɛ amɛmiitsu amɛ “hewalɛ nitsumɔi” lɛ yɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ahewalɛ naa? Hɛɛ, nakai ji sane lɛ!
Be Kɛha Tsamɔ Diɛŋtsɛ
Yesu nyɛ etsu naakpɛɛ tsamɔi lɛ ahe nii kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ. Amɛha eyiŋtoo fee faŋŋ akɛ ebaana adesai ahewalɛnamɔ mli naagbai lɛ fɛɛ anaa yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe ni eto mli. Yehowa ewo shi akɛ ‘ebaatsa jeŋmaji lɛ.’ (Kpojiemɔ 22:2) Ni jeee helai pɛ kɛkɛ ebaatsa, shi moŋ ebaajie gbele hu kɛya kwraa. Yohane gbala mli akɛ Yesu ba “koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Mɛɛ heyeli fɛfɛo enɛ aaaji nɛkɛ! Yesu baatsa helai ekoŋŋ tamɔ nibii ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ, shi ebaafee nibii wuji kwraa fe nomɛi. Ebaatee gbohii lɛ ashi tete po! (Yohane 5:28, 29) Mɛɛ bɛ enɛ baaba mli?
Yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee, ni taakɛ odaseyeli fɛɛ tsɔɔ lɛ, ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli. Nakai jeŋ hee, ni akɛbaaba beni ajie nɛkɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli efɔŋfeemɔ lɛ fɛɛ kɛmiiya naanɔ lɛ baafee jɔɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha adesai ni hiɛ jalɛ tsui lɛ. Ebaafee jeŋ ni haomɔ bɛ mli. “Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” (Kpojiemɔ 21:4) Kwɛ bɔ ni eyɔɔ sɔrɔto ha yɛ nɔ ni ebɔle wɔ ni wɔnaa ŋmɛnɛ nɛɛ he!
No hewɔ lɛ, kɛji ohe miiye lɛ, sɔlemɔ oha Nyɔŋmɔ kɛha esɛɛfimɔ. Ni kɛji ohe miiye jio, oyɛ hewalɛ jio, kasemɔ bɔ ni naanɔ wala baanyɛ aba lɛlɛŋ ni helai bɛ mli lɛ he nii. Tswaa ohemɔkɛyeli oma shi yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ nɛɛ mli kɛtsɔ ehe saji pii ni atsɛ sɛɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ kasemɔ nɔ. Kasemɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni kɔɔ enɛ he lɛ ebɛŋkɛ emlibaa he yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebebuu naa lɛ hu he nii. Oyiŋ akafee bo kɔshikɔshi, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ: “Eeemi gbele kɛaatee naanɔ; ni Nuŋtsɔ Yehowa aaatsumɔ hiɛaŋ yaafonui.”—Yesaia 25:8.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Mɛi komɛi susuɔ akɛ wiemɔi ni yɔɔ Yakobo 5:14, 16 lɛ miiwie hemɔkɛyeli tsamɔ he. Shi emli wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ Yakobo miiwie mumɔŋ hela he yɛ biɛ. (Yakobo 5:15b, 16, 19, 20) Ewoɔ aŋkroaŋkroi ni egbɔjɔ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ hewalɛ ni amɛtsɛ onukpai lɛ ni amɛbaye amɛbua amɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Yesu naakpɛɛ tsamɛi lɛ ha yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ ba mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Yesu baasaa atsu naakpɛɛ tsamɔi ni eeeha eku ebɔ he