Yehowa Gbɛ Ji Shihilɛ Gbɛ Ni Hi Fe Fɛɛ
TAAKƐ ERKKI KANKAANPÄÄ GBA LƐ
KƐJƐ be mli ni miji gbekɛ tɔŋŋ lɛ, oti ni ma mihiɛ ji ni masɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ he nine ni yɔɔ Finland lɛ, loo Betel taakɛ atsɛɔ lɛ lɛ. No hewɔ lɛ beni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko bi mi yɛ 1941 hulutsoo be mli akɛ, “Mɛni ji gbɛjianɔ ni oto kɛha wɔsɛɛ?” lɛ, mijie naa akɛ: “Miisumɔ ni matsu nii yɛ Betel.”
Ni ekɛɛ: “Jiemɔ no yɛ ojwɛŋmɔŋ kwraa; atsɛŋ bo kɛyaŋ jɛmɛ kɔkɔɔkɔ.” Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, minijiaŋ je wui waa, shi amrɔ nɔŋŋ kɛkɛ ni mikpɛ miyiŋ akɛ mashi sane lɛ mawo Yehowa dɛŋ. No sɛɛ nyɔji fioo ko lɛ, minine shɛ ninefɔɔ nɔ akɛ mibasɔmɔ yɛ Betel.
Akrowa gbekɛ nuu fioo ni hiɛ gboɔ, ni eye afii 17 ji mi beni mitswa nitsumɔ he nine lɛ naa shinaa ŋmɛlɛ lɛ yɛ Helsinki yɛ November gbi ko ni jeŋ tse ni fɛ̃i miiye waa, yɛ 1941 mli lɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Kaarlo Harteva, ni ji nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ lɛ bahere mi atuu. No mli lɛ, nitsumɔ he nine lɛ miikwɛ Odasefoi 1,135 ni yɔɔ Finland lɛ anitsumɔ nɔ.
Kristofoi Agboshinii
Yɛ 1914 mli lɛ, mitsɛ nine shɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ wolo ni atsɛɔ lɛ The Divine Plan of the Ages lɛ eko nɔ. Shi, etsɛɛɛ kɛkɛ ni klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ je shishi, ni enaaa deka dɔŋŋ ni ekɛbaakane.
Finland hepelemɔ akɛ eeena maŋ heyeli lɛ kɛ naagbai ba. Ato kui enyɔ komɛi ni yɔɔ hewalɛ—mɛi Yɛji kɛ mɛi Tsuji—lɛ ashishi. Mɛi Yɛji lɛ damɔ shi kɛha mɛi ni yɔɔ jwetri kɛ mɛi ni yɔɔ nii saŋŋ lɛ, ni mɛi Tsuji lɛ damɔ shi kɛha nitsulɔi. Mitsɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ ehe kpɛtɛŋ afa ko, ni etsi ehe kwraa kɛjɛ kui enyɔ lɛ fɛɛ he. Ni kɛlɛ, kui enyɔ lɛ fɛɛ ŋma egbɛi akɛ mɔ ko ni he yɔɔ gbeyei.
Bɔ ni nibii ba lɛ ji, abu Ataa gbele fɔ shii enyɔ sɔŋŋ, klɛŋklɛŋ lɛ, mɛi Yɛji lɛ, no sɛɛ lɛ mɛi Tsuji lɛ hu. Gbi ko ni agbe nuu ko, ni nine shɛɛɛ gbɔmɔgbelɔ lɛ nɔ lɛ, abu obalahii nyɔŋma, ni mitsɛ fata amɛhe lɛ, gbele fɔ. Tsɔɔlɔi ni tsɔɔ mitsɛ nii lɛ ateŋ mɔ kome fata kojolɔi lɛ ahe, ni no hewɔ lɛ ewo ŋaa akɛ ajie lɛ kɛjɛ mli, ni akpɛlɛ eŋaawoo lɛ nɔ. Ayagbe obalahii nɛɛhu ni eshwɛ lɛ fɛɛ.
Yɛ be kroko hu mli lɛ, ajie Ataa kɛjɛ gbele toigbalamɔ mli ekoŋŋ. Yɛ no sɛɛ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaatsa shi ni eyahi shikpɔŋ diɛŋtsɛ! Kɛkɛ ni lɛ kɛ enyɛminuu lɛ tsa bu, ni amɛhi jɛmɛ aahu kɛyashi ta lɛ ba naagbee. Amɛnyɛminuu fioo lɛ yahaa amɛ niyenii kɛ nu be fɛɛ be, bɔni afee ni amɛhi wala mli.
Beni ta lɛ ba naagbee yɛ 1918 lɛ, Ataa bote gbalashihilɛ mli ni ema shia yɛ bu lɛ masɛi. Sɛɛ mli lɛ, mibale nakai bu lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ ebatsɔ mishwɛmɔ he. Mitsɛ kɛɛ mi akɛ esɔle aahu beni eyatee ehe yɛ bu lɛ mli yɛ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ. Ewo Nyɔŋmɔ shi akɛ, kɛji ená ele bɔ ni eeefee esɔmɔ Lɛ lɛ, ebaasɔmɔ lɛ.
Beni ebote gbalashihilɛ mli etsɛɛɛ lɛ, Ataa kpɛ eyiŋ akɛ ebaakɔ wolo ko ni ekane yɛ enitsumɔ gbɛfaa ko mli. Eyana wolo ni ji The Divine Plan of the Ages ni ehe afii babaoo ni eho lɛ yɛ sɛŋdo lɛ nɔ nitoohe lɛ. Egbele kɛtee yitso ni ji ‘Yehowa Gbi Lɛ’ ni ekane. Kɛkɛ ni ebɔi ehe kɛɛmɔ akɛ: ‘Anɔkwale lɛ nɛ, anɔkwale lɛ nɛ.’ Kɛkɛ ni beni ekpeleke shi kɛjɛ sɛŋdo lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ minyɛ akɛ: “Mina anɔkwale jamɔ lɛ.”
Aaafee no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Ataa bɔi nibii ni ekase lɛ shiɛmɔ kɛ mɛi krokomɛi tsɔɔmɔ, ni klɛŋklɛŋ lɛ ekɛ ewekumɛi kɛ ekutsoŋbii lɛ wie. Kɛkɛ ni ebɔi maŋshiɛmɔ hamɔ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni mɛi krokomɛi ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ bafata ehe. Yɛ sɛɛ mli beni ekɛ Biblia Kaselɔi lɛ kpe, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ, ni abaptisi Ataa yɛ 1923. Beni yɛ sɛɛ mli lɛ afɔ wɔ gbekɛbii—wɔyi ejwɛ lɛ—Ataa ekuuu ehiɛ efɔɔɔ wɔ nitsɔɔmɔ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni ato asafo shishi agbɛnɛ lɛ, ebabi ni wɔya kpee fɛɛ kpee.
Shishijee Nibii Komɛi ni Mikaiɔ
Shishijee nɔ ko ni mikaiɔ jogbaŋŋ ji kpee wulu ko ni afee yɛ wɔ asafo lɛ mli yɛ 1929, beni miye afii enumɔ lɛ. Mɛi pii jɛ asafoi ni bɛŋkɛ lɛ amli amɛbabua amɛhe naa, ni nitsumɔ he nine lɛ najiaŋdamɔlɔ ko hu ba jɛmɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, eji kusum, kɛ hoo kwraa lɛ yɛ Finland, akɛ aaajɔɔ gbekɛbii yɛ kpeei ashishi. No hewɔ lɛ nyɛminuu ni jɛ Betel lɛ jɔɔ gbekɛbii lɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Mihiɛ kpako enɛ nɔ da.—Marko 10:16.
Mra be mli nɔ kroko hu ni mikaiɔ ji gbɛi Yehowa Odasefoi ni wɔkpɛlɛ nɔ yɛ 1931 mli lɛ. Akɛni mitsɛ le bɔ ni nifeemɔ nɛɛ he hiaa waa ha hewɔ lɛ, ekɛ bulɛ kɛ hiɛdɔɔ kane adafitswaa ni kɔɔ wɔgbɛi hee lɛ he lɛ etsɔɔ asafo lɛ.
Kɛjɛ mra be ni mikaiɔ lɛ mli tɔŋŋ lɛ, no mli lɛ mifataa mitsɛ he yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ shishijee mli lɛ, no mli lɛ miboɔ lɛ toi kɛkɛ, shi yɛ naagbee lɛ mi diɛŋtsɛ hu mibɔi tsumɔ. Yɛ 1935 mli, beni nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko basara wɔ lɛ, mitee wɔ akutsoŋbii lɛ fɛɛ aŋɔɔ ni miyafɔ amɛ nine ni amɛba kpee. Miha amɛ woji bibii lɛ eko hu, ni amɛteŋ mɛi komɛi he.
Skul kɛ Yiŋkpɛɛ ko ni He Hiaa
Wɔ gbekɛbii ejwɛ lɛ pɛ ji gbekɛbii ni yɔɔ skul lɛ ni amɛfɔlɔi ji Odasefoi, ni akɛni wɔyafataaa gbekɛbii krokomɛi lɛ ahe yɛ jeŋba ni jeee Kristofoi anɔ lɛ mli hewɔ lɛ, afɔɔ wɔhe fɛoyeli. Eyɛ mli akɛ mi-skulbii lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaalaka mi ni mashɛre zigaret moŋ, shi mifeee nakai. Akɛ hefɛoyeli hu tsɛɔ wɔ Russellbii (Russell ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ) aloo Hartevabii (no mli lɛ Harteva ji Finland nitsumɔ he nine lɛ nɔkwɛlɔ). Eŋɔɔ minaa waa akɛ makɛɛ akɛ, yɛ naagbee lɛ obalaŋtai ni ye wɔhe fɛo lɛ ateŋ mɛi komɛi batsɔmɔ Odasefoi.
Mitsɔɔlɔ lɛ wo mi hewalɛ ni matsa minikasemɔ lɛ nɔ, ni be ko po lɛ mibɔi he susumɔ akɛ mafee tsɔnei ahe nitsulɔ. Shi no mli nɔŋŋ ni Yehowa Odasefoi fee kpee wulu ko yɛ Pori yɛ afi 1939 agbiɛnaa be mli, ni ebafee tsakemɔ be ko yɛ mishihilɛ mli. Minyɛminuu fioo, Tuomo, kɛ mi fɛɛ jɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa ni wɔkɛ nu mli baptisimɔ fee enɛ he okadi yɛ nakai kpee lɛ shishi, yɛ May 28, 1939. Kɛkɛ ni, Jeŋ Ta Il je shishi yɛ September shishijee mli.
Kɛkɛ ni nibii batsake kwraa yɛ Europa. Shihilɛ ni yɔɔ Finland kɛ Soviet Union teŋ lɛ mli bawa waa diɛŋtsɛ Mitsɛ ma nɔ mi akɛ Harmagedon miibɛŋkɛ kpaakpa, ni ewo wɔ hewalɛ ni wɔfee gbɛgbalɔi. No hewɔ lɛ, yɛ December 1940 mli lɛ, mikɛ minyɛminuu lɛ je gbɛgbamɔ shishi yɛ Finland kooyigbɛ.
Gbɛgbamɔ kɛ Betel Sɔɔmɔ
Beni wɔji gbɛgbalɔi lɛ, wɔkɛ Yrjö Kallio hi shi yɛ be babaoo mli. Eji nyɛminuu ko ni, aaafee afii 30 ni etsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, ebatsɔ Biblia Kaselɔ yɛ Pennsylvania yɛ United States, Amerika. Yrjö ji mɔ ko ni naa mɛi ahe miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ bɔ ni eeenyɛ ni ekɛha wɔshihilɛ hé lɛ afee fɛo. Eheloonaa nyɛminuu, Kyösti Kallio, ji mɔ ni tsu nii akɛ Finland maŋ lɛ nɔ onukpa kɛjɛ 1937 kɛyashi 1940. Nyɛminuu Yrjö kɛɛ wɔ akɛ eye enyɛminuu lɛ odase ni mɔɔ shi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni egbala mli etsɔɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ ji hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha nɔyeli kpakpa, kɛ jeŋ muu fɛɛ toiŋjɔlɛ ni baahi shi kɛya naanɔ.
Beni be hoɔ yaa lɛ, suɔmɔ ni miyɔɔ akɛ matsɔ Betel weku lɛ mlinyo lɛ bada. Miishɛɛ sane ji, yɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ kɔkɔbɔɔ akɛ mikɛ mihiɛ akafɔ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, akpɛlɛ wolo ni miŋma akɛ masɔmɔ yɛ Betel lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni aha mi yɛ jɛmɛ ji mɔ ni atsuɔ lɛ. Shi, etsɛɛɛ kɛkɛ ni mina hegbɛ akɛ matsu nii yɛ woji akalamɔ he lɛ. Mitsu nii yɛ jɛmɛ yɛ hei pii, ni wɔ tsɔne bibioo ni akɛkalaa woji lɛ kɛ Woji Amajemɔ Nitsumɔ he lɛ hu fata he.
Wɔhe ni Wɔkɛwooo Maŋ Saji Amli lɛ Mlihiɛmɔ
Yɛ 1942 mli, beni miye afii 18 lɛ, atsɛ mi kɛha asraafoi anitsumɔ. Akɛni mikpɛlɛɛɛ ni akɛ mi awo mli hewɔ lɛ, abibii mi saji babaoo yɛ be kakadaŋŋ mli, ni yɛ emli enyɔ mli lɛ, akɛ tu ma mihiɛ. Yɛ bei krokomɛi amli hu lɛ, amɛkɛ gbɔmɔtsoŋ awuiyeli tsu nii. Agbɛnɛ hu, be mli ni abibiiɔ mi saji lɛ, akɛ mi yawo tsuŋwoo he ko ni tsɔne ni haa tsu mli dɔɔ bɛ mli, ni no haa fɛ̃i yeɔ mi waa diɛŋtsɛ.
Yɛ naagbee, yɛ January 1943 lɛ, be bashɛ ni akɛbaabu mi kɛ Odasefoi krokomɛi lɛ atɛŋ. Asraafonyo nukpa ni bibii wɔ saji lɛ kɛɛ akɛ esa akɛ tsuŋwoo ni abaaha wɔ lɛ afe afii nyɔŋma. Asraafoi lɛ osɔfo lɛ miitao ni atɛŋbuu lɛ mli awa po fe nakai, ni eŋma wolo kɛbi ‘gbele toigbalamɔ aloo ni akɛ nɛkɛ sɛɛgbɛtsɔɔlɔi nɛɛ aya Russia akɛ asraafoi maŋ shikpalɔi ni tumɔɔ kɛjɛɔ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ mli [ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ amɛbaagboi] lɛ ekomɛi, ni no baasa amɛ jogbaŋŋ.’
Abato gbɛjianɔ kɛha kojomɔ lɛ kaa-kɛ-kwɛmɔ. Atsɛ mi kɛba kojomɔ he gwabɔɔ lɛ hiɛ ni abu mi gbele fɔ. Shi, ebafee akɛ amɛkɛ enɛ miibɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛwo wɔ he gbeyei, ejaakɛ yɛ sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, atsɛ mi kɛba kojomɔ he gwabɔɔ lɛ hiɛ ekoŋŋ ni abu mi fɔ akɛ abaawo mi tsuŋ afii etɛ kɛ fa yɛ gboklɛfoi aheshwamɔ he. Mikpa mitoigbalamɔ lɛ he fai, ni atse nɔ kɛba afii enyɔ.
Niyenii bɛ tsuŋwoo he lɛ kwraa, ni nyɛɛ he gbeyeishemɔ jɛɔ gboklɛfoi krokomɛi lɛ aŋɔɔ. Hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii batutua mi shii enyɔ sɔŋŋ, shi henii anaa lɛ, minyɛ mije mli. Amɛteŋ mɔ kome wo mihe gbeyei akɛ kɛji mikpɛlɛɛɛ nɔ ni etaoɔ lɛ nɔ mihaaa lɛ lɛ, ebaagbe mi. Shi taakɛ mifee yɛ mikai lɛ fɛɛ mli lɛ, mitsɛ Yehowa, ni eye ebua mi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai gboklɛfonyo lɛ hegbeyeiwoo lɛ jeee efolo, ejaakɛ egbe gbɔmɔ da. Beni ajie lɛ kɛjɛ tsuŋ lɛ sɛɛ lɛ, nuu nɛɛ saa egbe mɔ ko ekoŋŋ ni akɛ lɛ ku sɛɛ kɛbawo tsu lɛŋ.
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ akɛni ale Yehowa Odasefoi akɛ mɛi ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ amɛnɔ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni afee mi mɔ ni akɛ hiɛ fɔɔ enɔ. Minitsumɔ ji ni maja niyenii maha gboklɛfoi krokomɛi lɛ, ni aŋmɛɔ mi gbɛ ni minyiɛɔ tsuŋwoo he lɛ mli he fɛɛ he ni misumɔɔ. No hewɔ lɛ, jeee akɛ minaa niyenii ni fa bɔ ni sa kɛha mihe kɛkɛ, shi moŋ minyɛ mikɛkwɛ akɛ aakwɛ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ hu jogbaŋŋ. Nyɛminuu ko po bashwi waa beni eyɔɔ tsuŋwoo he lɛ, ni enɛ ji nɔ ko ni efɔɔɔ kaa yɛ niyenii ni anaaa aye lɛ hewɔ!
Ajie mi kɛjɛ tsu lɛŋ yɛ September 1944, ni nakai gbi lɛ nɔŋŋ ajie Nyɛminuu Harteva hu. Mijiemɔ lɛ bafee misɛɛkuu kɛ Betel sɔɔmɔ lɛ mli yaa ekoŋŋ. Misusu miyiŋ akɛ, ‘Miisumɔ ni matsu nii waa ŋmɛlɛtswai 16 daa gbi yɛ Betel moŋ fe ni mahi gboklɛfoi atsuŋ.’ Mijoko nitsumɔ naa foi da kɛjɛ nakai beaŋ nɛɛ fɛɛ kɛbaa!
Sɔɔmɔ Hegbɛi Sɔrɔtoi
Yɛ sɛɛ mli yɛ 1944 lɛ, mikɛ Margit, ni ji gbɛgbalɔ ko ni he yɔɔ fɛo lɛ kpe, ni ehere ehe miishɛɛ ni mina lɛ nɔ, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ February 9, 1946. Wɔ klɛŋklɛŋ afi ni wɔkɛhi shi akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ mli lɛ, misɔmɔ yɛ Betel ni Margit tsu nii yɛ Helsinki akɛ gbɛgbalɔ. Kɛkɛ ni yɛ January 1947 mli lɛ, aha wɔ nitsumɔ yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.
Bei pii lɛ, wɔkɛ wekui hiɔ shi ni wɔkɛ amɛ wɔɔ tsu kome mli, yɛ kpokpaa nɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔle akɛ nɔ ni hi fe fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ amɛkɛhaa wɔ lɛ, no hewɔ lɛ wɔdɔmɔɔɔ ŋtsɔi. Nakai beaŋ lɛ kpokpai lɛ daraaa, ni asafoi komɛi yɛ ni amɛbɛ Odasefonyo kome po ni abaptisi lɛ!
Yɛ 1948 mli lɛ, afɔ wɔ nine ekoŋŋ ni wɔku wɔsɛɛ kɛba Betel. No sɛɛ afii enyɔ lɛ, Wallace Endres jɛ United States, Amerika kɛba Finland, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni ahala lɛ akɛ nitsumɔ he nine lɛ nɔkwɛlɔ. Ekɛ mlihilɛ wo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔkase Ŋleshi Blɔfo wiemɔ lɛ, ni wɔfee nakai. No hewɔ lɛ, afɔ wɔ nine ni wɔtee Watchtower Bible School of Gilead lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi aklas ni ji 19, ni je shishi yɛ South Lansing, New York, yɛ February 1952 lɛ.
Beni wɔgbe skul lɛ naa lɛ, asaa aha wɔ nitsumɔ ekoŋŋ yɛ Finland. Shi, dani wɔbaashi United States, Amerika lɛ, atsɔɔ mi bɔ ni akɛ tsɔnei ni akɛkalaa woji lɛ tsuɔ nii ahaa yɛ Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ.
Beni wɔku wɔsɛɛ kɛba Finland lɛ, aha wɔ nitsumɔ yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli, shi yɛ 1955 mli lɛ, asaa afɔ wɔ nine kɛba Finland nitsumɔ he nine lɛ ekoŋŋ. Nakai afi lɛ, mibatsɔ woji akalamɔ he lɛ nɔkwɛlɔ, ni no sɛɛ afii enyɔ, yɛ 1957 mli lɛ, ahala mi akɛ nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ. Kɛjɛ 1976 kɛbaa nɛɛ, misɔmɔ akɛ Finland Nitsumɔ he Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ.
Miishɛɛ sane ji akɛ, mitsɛ kɛ minyɛ fɛɛ hi shi ni amɛye Yehowa anɔkwa aahu kɛyashi amɛgbele mli tɔŋŋ. Yɛ be ni sa mli lɛ, Ataa wekumɛi fe oha batsɔmɔ Odasefoi. Ni kɛbashi ŋmɛnɛ, minyɛminuu lɛ kɛ minyɛmimɛi yei lɛ kɛ amɛwekui lɛ fɛɛ miisɔmɔ Yehowa, ni minyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome ji gbɛgbalɔ.
Shihilɛ Kpakpa ni Nyɔmɔwoo Yɔɔ Mli
Afii lɛ efee nɔ ni nitsumɔ babaoo yɔɔ mli be fɛɛ be, shi akɛni Nyɔŋmɔ nitsumɔ ni hewɔ lɛ, ebafee nitsumɔ kpakpa ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli lɛlɛŋ. (1 Korintobii 3:6-9) Jeee akɛ mishihilɛ bafee nɔ ni yɔɔ mlɛo ni ŋɔɔmɔ pɛ kɛkɛ yɔɔ mli. Naagbai kɛ shihilɛi ni mli wawai hu yɛ mli. Migbekɛbiiashi tɔŋŋ, ni miyoo akɛ esa akɛ makase bɔ ni mɔ diɛŋtsɛ tsɔseɔ ehe ehaa. Jeee be fɛɛ be obaanyɛ ofee nɔ ni osumɔɔ. Ajaje mi yɛ be kɛ bei amli, ni fiofio ni mikɛbale shihilɛ gbɛ ni ja.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kaai kɛ nibii ni tã kwraa yɛ ta be lɛ mli lɛ ha mile shihilɛ ni fɛo kɛ naaŋɔɔmɔ nibii bɛ mli. Mibale bɔ ni afeɔ ayooɔ kɛji nɔ ko he miihia lɛlɛŋ aloo ehe ehiaaa. Ni miyɛ su ni haa mibiɔ mihe kɛji enɛ aloo enɛ moŋ he hiaa mi lɛ lolo. Kɛkɛ lɛ, kɛji mina akɛ ehe ehiaaa mi tsɔ lɛ, miheee kwraa.
Gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa tsɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛhaa lɛ mli ka shi faŋŋ. Miná miishɛɛ akɛ mana bɔ ni Yehowa Odasefoi ayifalɛ yaa hiɛ yɛ afii ni mikɛhi Finland nitsumɔ he nine lɛ, kɛjɛ 1,135 kɛyashɛ nɔ ni fe mɛi 18,000! Lɛlɛŋ, minyɛɔ minaa akɛ ajɔɔ minitsumɔ lɛ nɔ, shi mile akɛ ajɔɔ nɔ ejaakɛ nitsumɔ lɛ Yehowa nɔ ni, jeee wɔnɔ. (1 Korintobii 3:6, 7) Mihala Yehowa gbɛ lɛ mra mli yɛ mishihilɛ mli, ní ebafee shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛlɛŋ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Erkki Kankaanpää ŋmɛnɛ, kɛ eŋa Margit