Ani Okpɛlɛɛɛ Eshafeemɔ Sui ni Oyɔɔ lɛ Anɔ?
BELƐ minaa mla nɛɛ akɛ, mi ni misumɔɔ akɛ mafee nɔ ni hi lɛ, efɔŋ moŋ kpɛtɛ mihe. Ejaakɛ mimligbɛ gbɔmɔ lɛ mii shɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ he; shi minaa mla kroko yɛ mihenii lɛ amli ni kɛ mijwɛŋmɔ mla lɛ wuɔ ta, ni eŋɔɔ mi nom ehaa esha mla lɛ ni yɔɔ mihenii lɛ amli lɛ.”—Romabii 7:21-23.
Ebi heshibaa dani bɔfo Paulo kpɛlɛ nɔ ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ nɔ. Ni kɛlɛ, ekɛ nakai feemɔ ye bua koni esui ni yeee emuu lɛ akaye enɔ.
Nakai eji yɛ anɔkwa Kristofoi ahe ŋmɛnɛ. Beni wɔbana Biblia mli anɔkwale lɛ he anɔkwa nilee lɛ, wɔfee tsakemɔi ni he hiaa lɛ yɛ wɔshihilɛ mli, koni wɔhi shi yɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ anaa. Shi, eshafeemɔ sui hiɔ shi, ejaakɛ “gbɔmɔ tsuiŋ jwɛŋmɔ lɛ, efɔŋ kɛkɛ eji kɛjɛ egbekɛbiiashi.” (1 Mose 8:21) Ani wɔyeɔ wɔhe anɔkwale bɔ ni no aaaha wɔkpɛlɛ sui pɔtɛɛ ni nyɛɔ wɔnɔ lɛ anɔ? Aloo wɔkpɛlɛɛɛ nɛkɛ sui ni wɔyɔɔ nɛɛ anɔ, ni ekolɛ wɔmuɔ sane naa akɛ, ‘Enɛɛmɛi baanyɛ afee nibii ni gbaa mɛi krokomɛi anaa, shi jeee mi’?
Nɛkɛ he ni ashishiuɔ nɛɛ baanyɛ afee oshara. Nɔkwɛmɔ nɔ ko ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔyoo bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔkpɛlɛ wɔ eshafeemɔ sui lɛ anɔ koni wɔye nɔ.
Nɔ Hewɔ ni Enɔ ni Wɔkpɛlɛɛɛ lɛ Yeɔ Awui Lɛ
Maji pii yɛ Biblia bei amli ni akɛ gbogboi buɔ he. Amɛ agboi lɛ—ni yɛ be babaoo mli lɛ tso akɛfee lɛ—ji maŋ lɛ mligbɛ gbogbo lɛ fa ni kɛ akɛto he lɛ jɛmɛ tsɔmɔ waaa kwraa; no hewɔ lɛ, abuɔ jɛmɛ he waa. Maŋ lɛ mlibii lɛ feɔ agbói lɛ abɔ ni he baahia kɛha emlitaomɔ yɛ toiŋjɔlɛ bei amli. Akɛ dade haa tsei agbói ahe, koni la akafite lɛ. Amamɔɔ mɔji yɛ gbogboi lɛ anɔ koni bulɔi ni damɔ nɔ lɛ anyɛ ana henyɛlɔi ni baa lɛ yɛ shɔŋŋ.
Agbɛnɛ susumɔ enɛ he: Mɛni baaba maŋ ko mlibii anɔ kɛji akɛ amɛkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛmaŋ lɛ agbói lɛ amlitsɔmɔ waaa ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛbuuu he bɔ ni sa lɛ? Asraafoi ni ji henyɛlɔi baanyɛ abote maŋ lɛ mli yɛ gbɛ ni waaa nɔ ni amɛye nɔ kunim.
Nakai eji yɛ wɔhe. Yehowa le hei ni wɔ aŋkroaŋkroi lɛ wɔhe waaa yɛ lɛ. “Ni ateee bɔɔnɔ ko yɛ ehiɛ, shi nibii fɛɛ yɛ faŋŋ, ni agbele nɔ yɛ lɛ mɔ ni wɔkɛ lɛ yɔɔ sane lɛ hiŋmɛiiaŋ.” (Hebribii 4:13) Ekolɛ Satan hu eyoo eshafeemɔ sui komɛi yɛ wɔmli, ekolɛ eeenyɛ efee anɔkwale lɛ ni wɔtsɔmɔɔ lɛ loo wɔtsakeɔ hiɛ, wɔmli ni etsɛɛɛ fumɔ, bɔlɛnamɔ jeŋba shara he miishɛɛ ni wɔnaa, heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii, henɔwomɔ, loo nɔ kroko. Kɛji akɛ wɔkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔyɛ eshafeemɔ sui lɛ, wɔkɛ wɔhe haa akɛ mɛi ni he waaa kɛ mɛi ni Satan baanyɛ atutua amɛhemɔkɛyeli. (1 Petro 5:8) Abaanyɛ aye wɔnɔ kunim yɛ be mli ni akɔnɔi ni ejaaa tsirɛɔ wɔ kɛtekeɔ sui komɛi kɛkɛ ni efɔɔ esha lɛ. (Yakobo 1:14, 15) Ehe miihia ni wɔtamɔ Paulo, ni wɔkɛ anɔkwayeli akpɛlɛ ‘tsei agbói’ komɛi ni yɔɔ wɔmli lɛ anɔ.
Nyɛwajea Nyɛhe!
Ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he akɛ wɔɔyoo sui ni ejaaa ni agbɛnɛ wɔfeee he nɔ ko hu. Enɛ baatamɔ gbɔmɔ ko ni kwɛɔ ehiɛ yɛ ashwishwɛ mli, ni naa hei ni esa akɛ etsu he nii, ni etsɔɔ ehe eyaa ni efeee tsakemɔi ni he hiaa lɛ. (Yakobo 1:23-26) Hɛɛ, ehe miihia ni wɔfee nii ni wɔkɛbu wɔhe kɛjɛ eshafeemɔ sui ni aaaye wɔnɔ lɛ he. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee enɛ?
Yɛ bei babaoo mli, yɛ Biblia bei amli lɛ, maji bibii loo “akrowai” lɛ bɛ gbogboi ni atswa awo he. (4 Mose 21:25, 32; Kojolɔi 1:27; 1 Kronika 18:1; Yeremia 49:2) Mɛi ni hiɔ maji ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ baanyɛ ajo foi kɛya maŋ ni atswa gbogbo awo he lɛ mli kɛ henyɛlɔi batutua amɛ. No hewɔ lɛ maji ni atswa gbogboi awo amɛhe lɛ tsɔɔ tamɔ abobaa hei kɛhaa gbɔmɛi ni yɔɔ maji bibii ni ebɔle he lɛ amli lɛ.
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ tamɔ mɔɔ, abobaa he, gbogbo ni wɔbaanyɛ wɔjo foi kɛya eŋɔɔ kɛha yibaamɔ. (Abɛi 18:10; Zakaria 2:4, 5) No hewɔ lɛ Yehowa ji mɔ ni buɔ etsuji ahe titri. Sɔlemɔ ni afeɔ ahaa lɛ daa ni akpaaa he miihia waa. (1 Tesalonikabii 5:17) Yelikɛbuamɔ nɔ kroko ji Biblia lɛ. Kɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsu nii lɛ, wɔbaafee jogbaŋŋ akɛ wɔɔkase hei ni wɔgbɔjɔ yɛ lɛ jogbaŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔto be wɔma shi hu ni wɔkɛpɛi saji ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni tsuɔ wɔ aŋkroaŋkro ‘tsei agbói’ lɛ ahe nii lɛ amli shii abɔ.
Agbɛnɛ hu, taakɛ bulɔ ni yɔɔ mɔɔ ko mli ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔna henyɛlɔ lɛ, taakɛ eji lɛ, kɛjɛ shɔŋŋ, ni wɔtsu he nii bɔ ni sa. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ wɔhe ni wɔɔtsi kɛaajɛ shihilɛi ni baaha wɔkɛ kaai loo nɔnyɛɛ akpe lɛ ahe lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɔ ni miibɔ mɔdɛŋ ni ena hiɛshikamɔ yɛ daa ni wa numɔ he lɛ kɛ nilee baakwa hei ni anaa nibii ni anuɔ nɛɛ babaoo yɛ lɛ loo hei ni awoɔ enumɔ he hewalɛ yɛ jɛmɛ lɛ nyiɛmɔ.
Enɛɛmɛi fɛɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ. Shi kɛji akɛ ehe bahia ni bɔfo Paulo ‘ayi egbɔmɔtso lɛ mai’ koni enyɛ etsi akɔnɔi ni ehiii naa lɛ, ani esaaa akɛ wɔ hu wɔbɔɔ mɔdɛŋ nakai wɔ diɛŋtsɛ? Gbɛ ni wɔjeɔ wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa wɔ eshafeemɔi sui anɔ nɛkɛ lɛ baatsɔɔ akɛ wɔmiinyiɛ bɔfo Petro gbɛtsɔɔmɔ lɛ sɛɛ: “Nyɛbɔa mɔdɛŋ koni ana nyɛ ni muji loo kpa ko bɛ nyɛhe yɛ ehiɛ, yɛ toiŋjɔlɛ mli.”—1 Korintobii 9:27; 2 Petro 3:14.
Kpɛlɛmɔ Nɔ ni Otsu He Nii
Kaaha onijiaŋ miije wui, kɛji akɛ yɛ omɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eshafeemɔ sui ni oyɔɔ ni ehiii lɛ fɛɛ ejeee ohe. Bei abɔ ni wɔyeee emuu nɛɛ, akɔnɔi ni ejaaa baahi shi kɛyashɛ he ko yɛ be fɛɛ mli, taakɛ eji yɛ Paulo sane lɛ mli lɛ. Shi ehe miihia ni wɔya nɔ wɔtsu nii ni wɔkɛba enɛɛmɛi ashi, koni wɔkaha amɛmiifɔ esha.
Shi ha ohiɛ ahi sɔrɔto-feemɔ ni ka emuuyeli ni bɛ ni oooyoo lɛ kɛ ŋmɛ ni oooŋmɛ gbɛ ni okɛhi shi lɛ teŋ. Abaanyɛ akɛ nuu ko ni hiɛ hela tsui yɛ etsitsi mli lɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ. Esa akɛ etsu nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ nɛɛ he nii kɛtsɔ mɔdɛŋ ni eeebɔ koni etsui lɛ ahi shihilɛ ni hi mli bɔ ni eeenyɛ lɛ nɔ. Esusuŋ he akɛ akɛni ehiɛ hela tsui ni he waaa hewɔ lɛ, ebaashɛre nibii ni ekɛaatsi ehe naa lɛ fɛɛ eshwie ni ehi shi bɔ ni esumɔɔ.
Belɛ esa akɛ ole akɛ wɔhewalɛ damɔɔɔ kpɛlɛmɔ ni wɔkpɛlɛŋ eshafeemɔ sui ni wɔyɔɔ lɛ anɔ lɛ nɔ, shi moŋ amɛnɔ kpɛlɛmɔ kɛ nii ni wɔbaafee ni wɔkɛte shi wɔwo enɛɛmɛi. No hewɔ lɛ, kaashe gbeyei akɛ oookpɛlɛ he ni ewaaa akɛ aaaka bo yɛ ni anyɛ onɔ lɛ nɔ oha bo diɛŋtsɛ ohe kɛ Yehowa. Ehe ehiaaa ni ofee mɔ ni suɔmɔ fioo ko pɛ oyɔɔ kɛha ohe yɛ nakai feemɔ mli, ni suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛha bo lɛ naa baŋ shi hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ be mli ni otsiɔ kɛbɛŋkɛɔ Yehowa he kpaakpa kɛ suɔmɔ akɛ ooona enɔkpɛlɛmɔ lɛ, lɛ hu eeetsi ebɛŋkɛ bo kpaakpa—Yakobo 4:8.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Megido he mfoniri nɛɛ feɔ blema maŋtiasei Iɛ agboi ni awaje amɛ Iɛ kɛ gbogboi ni abuɔ he lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.