Mɛɛ Yiŋtoi Babaoo Po Miyɔɔ ni Aaaha Mikɛ Shidaa Aha Nɛkɛ!
TAAKƐ LOTTIE HALL GBA LƐ
EBA mli beni wɔnyiɛ gbɛ kɛjɛ Calcutta, yɛ India, kɛyaa Rangoon, yɛ Burma, yɛ 1963 lɛ. Beni wɔkɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ shi Calcutta etsɛɛɛ lɛ, nyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɔ kome na akɛ mu miitsere kɛmiishwie efine kome nɔ. Ni akɛɛ kɔɔyɔɔ lɛlɛ kudɔlɔi lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ esa akɛ amɛbayi shi amrɔ nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ lɛ ajie emli mu lɛ babaoo eshwie koni enyɛ ebayi shi. Ni lɛlɛ lɛ mli sɔɔlɔ lɛ kɛɛ wɔ akɛ: “Kɛji nyɛmiisumɔ ni nyɛsɔle lɛ, nyɛsɔlea amrɔ nɛɛ!” Wɔsɔle lɛlɛŋ akɛ kɛji eeefee Yehowa suɔmɔnaa lɛ, wɔbayi shi shweshweeshwe, ni wɔbayi shi nakai hu. Lɛlɛŋ wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ ni wɔda shi!
HƐƐ, ni miyɛ nibii babaoo ni madamɔ nɔ mada shi lolo, Miye afii 79, shi miyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ fioo bɔ ni sa, ni mikɛtsuɔ nii yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛfata he lɛ, yɛ nakai jɔɔmɔi ni Yehowa webii fɛɛ naa mli ŋɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ, mina niiashikpamɔi ni ekaaa babaoo. Yɛ fɛɛ mli lɛ, eji nɔ ko ni jara wa waa kɛha mi akɛ mikɛ nɔ ni fe afii 60 aaasɔmɔ Yehowa, ni mikɛ nakai be lɛ mli nɔ ni fe fa esɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ, aloo gbɛgbalɔ.
Mitsɛ ji mɔ ni je fɛɛ shishi beni wɔyɔɔ Carbondale, yɛ Illinois lɛ. No mli lɛ ekɛ ehe bɔɔ Disciples of Christ jamɔ kuu lɛ he, ni eyɛ he miishɛɛ akɛ wɔsɛɛ lɛ eeetsɔ sɔɔlɔ. Shi, niiashikpamɔ ni eyana yɛ Biblia nikasemɔi wuji enyɔ komɛi amli lɛ ha eyiŋ fee lɛ kɔshikɔshi, ejaakɛ ehiɛ lɛ diɛŋtsɛ eshishinumɔ yɛ Triniti, susuma ni gbooo, kɛ naanɔ piŋmɔ lɛ he.
Yɛ naagbee lɛ, Biblia mli anɔkwale ni Biblia Kaselɔ ni ji gbɛgbalɔ ko kɛba eŋɔɔ yɛ 1924, beni miye afii 12 pɛ lɛ ha etsui nyɔ emli. Mitsɛ na he miishɛɛ waa akɛ eeele akɛ mɛi komɛi yɛ ni nuɔ nii ahe tamɔ lɛ nɔŋŋ, akɛ Triniti, hɛl la, kɛ adesa susuma ni gbooo tsɔɔmɔi lɛ ji amale tsɔɔmɔi. Etsɛɛɛ ni wɔweku lɛ kɛ Biblia Kaselɔi lɛ bɔi kpeeyaa daa, taakɛ bɔ ni atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ. Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ he anɔkwale ni mikaseɔ lɛ bafee nɔ ko ni midaa shi yɛ he babaoo diɛŋtsɛ.
Shi, etsɛɛɛ tsɔ ni oshara ba. Nuu ni kɛ nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ ba mitsɛ ŋɔɔ lɛ bafee mɔ ko ni yeee anɔkwa kɛ mɔ ni kɛ ehe woɔ jeŋba shara mli hu. Etɔ̃tɔ̃ mitsɛ naji, shi jeee minyɛ kɛ mi. Nakai beaŋ lɛ miye afii 15, ni mi ji bii ekpaa lɛ ateŋ onukpa fe fɛɛ, ni minyɛ kɛ mi fɛɛ kɛ wɔhe kpɛtɛ anɔkwale lɛ he.
Afi 1927 latsaa be mli lɛ, atswa adafi akɛ Biblia Kaselɔi lɛ baafee kpee wulu ko yɛ Toronto, yɛ Canada. Mitsɛ kɛɛ akɛ enyɛŋ eya, shi Awo bafee yoo ni ekpɛ eyiŋ diɛŋtsɛ. Ebɔi shia nibii sɔrɔtoi hɔɔmɔ, ni beni shɛɔ kpee be lɛ, no mli lɛ ebua dɔlai kpaanyɔ naa. Kɛkɛ ni mikɛ lɛ je shishi akɛ wɔyaatao tsɔne ni ekɛ wɔ aya Toronto, ni kɛ wɔ jɛkɛmɔ aaafee shitoi akpe lɛ yaka. Ehe wɔ gbii enumɔ kɛ tsɔnei sɔrɔtoi 37 hu dani wɔyashɛ, ni wɔshɛ jɛmɛ gbi kome dani aje kpee lɛ shishi. Akɛni wɔshika faaa hewɔ lɛ, wɔbi ni aha wɔ he ko ni wɔbaawɔ ni aheŋ wɔ shika ni wɔna he ko hu. Beni Nyɛminuu A. H. Macmillan nu wɔgbɛfaa lɛ he lɛ, eŋma koni akɛwo kpee lɛ he adafitswaa wolo lɛ mli yɛ yitso ni ji “Bɔ ni Abaaŋmɛ Oketeke Nyɔmɔwoo nɔ Aha lɛ Gbaaa Nɛkɛ Biblia Kaselɔi Nɛɛ Anaa” lɛ shishi.
Awo tee nɔ etswa Ataa adafi kɛtsɔ mfonirii ni aŋmalaa sɛɛ ni akɛmajeɔ nɔ. No hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaba, ni ekɛ kar bashɛ jɛmɛ yɛ be mli ni aheɔ aje maŋshiɛmɔ lɛ shishi yɛ kpee lɛ naagbee gbi lɛ nɔ. Agbɛnɛ ebiii ni wɔyatao tsɔne ni kɛ wɔ baaku sɛɛ kɛya shia yaka dɔŋŋ. Mɛɛ kpee po nɛ! Kwɛ bɔ ni mida shi miha akɛ wɔnyɛ wɔtee kpee nɛɛ, ni kwɛ bɔ ni mida shi waa hu akɛ eye ebua mitsɛ ni enyɛ ena emumɔŋ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ lɛ ekoŋŋ!
Afii pii baho ni kɛ abi mi jamɔ ni miyɔɔ mli lɛ, mihaa hetoo akɛ “IBSA,” ni shishi ji Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi Akuu. Shi be fɛɛ be ni matsɛ nakai gbɛi lɛ eŋɔɔɔ minaa tsɔ. No hewɔ lɛ, mida shi waa diɛŋtsɛ beni wɔkɔ gbɛi hee ni ji Yehowa Odasefoi lɛ yɛ 1931 kpee ko ni afee yɛ Columbus, Ohio lɛ shishi lɛ.
Mi-Skulyaa Be
Jɔɔmɔi babaoo ni eha mishihilɛ efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ ateŋ ekomɛi kɔɔ lala he. Minyaa lala he waa diɛŋtsɛ ni mikase saŋkutswaa mra. Mikɛ afii babaoo na hegbɛ akɛ matswa saŋku kɛfata lala lɛ he yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Dani Buu Mɔɔ Asafo lɛ aaaje shishi amɔmɔ Maŋtsɛyeli lalai lɛ ewo kpaai anɔ lɛ, nyɛminuu ko ni sɔmɔɔ yɛ Papua New Guinea akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kɛɛ mi gbi ko akɛ mimɔmɔ lalai lɛ ekomɛi miwo kpaai anɔ koni Papuabii lɛ anyɛ amɛkase lalai lɛ lamɔ. Ebafee nɔ ko ni mina efeemɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.
Shi, nɔ ni misumɔɔ kɛ lamɔ fe fɛɛ ji lalɔi abɛlɛ lɛ. Misumɔɔ kpamɔ waa yɛ kɔlegi lalɔi akuu lɛ mli. Enɛ ha kɔlegi tsɔɔlɔ nukpa lɛ na bɔ ni mikpaa mihaa lɛ he miishɛɛ aahu akɛ ehala mi akɛ mifata hii lalɔi akuu lɛ he. Yɛ nakai gbii lɛ amli lɛ, yoo ko kwraa fatako hii lalɔi akuu lɛ he da, ni no hewɔ lɛ beni lalɔi akuu lɛ nu nɔ ni tsɔɔlɔ nukpa lɛ taoɔ efee lɛ he lɛ, amɛto amɛyiŋ akɛ amɛbaatse atua. Shi amɛsaa amɛsusu enɛ he jogbaŋŋ beni aŋmala amɛ woji akɛ kɛji amɛtse atua lɛ, abaashwie amɛ lɛ. Asaa aku blema nifeemɔ kroko mli ekoŋŋ beni abi ni mifata lalɔi akuu lɛ he kɛyanyiɛ yɛ gbi muu fɛɛ henaabuamɔ ko shishi lɛ. Adafitswaa wolo lɛ wie he akɛ nɔ ko ni afeko eko da ni etswa he adafi kɛ niŋmaai wuji akɛ: “Obalayoo Lalafolɔ yɛ Hii Sɔŋŋ Ateŋ.”
Yɛ naagbee lɛ, abibii mi saji koni atsɔ nɔ afee mi lala mli tsɔɔlɔ nukpa. Shi, ni mijwɛŋ saji ni baanyɛ ate shi kɛji ebalɛ akɛ matsɔɔ lala lɛ he, tamɔ ni abaabi mi ni matsɔɔ jamɔ loo jaku maŋ lalai nɛkɛ lɛ hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ madi nɔ kroko moŋ sɛɛ, ni aha mi nitsumɔ akɛ mitsɔɔ jeŋ yinɔsane. Shi afii babaoo sɛɛ lɛ, nakai tsakemɔ lɛ etsiii minaa yɛ bɛlɛ ni mikpaa yɛ kpeei ashishi lalɔi ateŋ yɛ maji babaoo anɔ ni mifa gbɛ kɛtee kɛha majimaji ateŋ kpeei ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ mli.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, mibatsɔ tsɔɔlɔ yɛ jeŋ yinɔsane mli yɛ onukpai askul wulu ko mli yɛ Detroit kpokpaa nɔ maji bibii lɛ ekome mli, ni enɛ hewɔ lɛ gbi ko lɛ tsɔɔlɔ nukpa lɛ bi ni mijie skul woji sɔrɔtoi lɛ amli nɔ ni hi lɛ yi ni ayahe. Ni mikwɛ fɛɛ mli lɛ, efee mi naakpɛɛ akɛ eyɛ mli akɛ nɔ ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ tsiɔ Yehowa gbɛi ta shii kpaanyɔ moŋ, shi eheei lɛ fɛɛ eshi Hebribii a-Nyɔŋmɔ lɛ ni atsiii egbɛi ta, eyɛ mli akɛ amɛtsi wɔŋjalɔi amaji lɛ amli nyɔŋmɔi lɛ pii agbɛi ata, tamɔ Ra, Molek, Zeus, kɛ Jupiter nɛkɛ. Beni mɔ ni hɔɔ woji lɛ ba miŋɔɔ lɛ, mibi lɛ nɔ hewɔ ni amɛtsiii Yehowa gbɛi ta yɛ amɛwolo lɛ mli lɛ, ni ekɛɛ mi akɛ: “Dabi, wɔkɛ nakai gbɛi lɛ woŋ wɔwolo mli yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahewɔ.” No hewɔ lɛ mikɛɛ lɛ akɛ: “Ojogbaŋŋ! No lɛ mijieŋ owolo lɛ yi akɛ ehi.” Ni eŋmɛɛ wolo lɛ he ewo ebaagi lɛ mli ni eŋa shinaa lɛ ni etee.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, mitee ni miyakɛɛ tsɔɔlɔ nukpa lɛ akɛ skul wolo hee he ehiaaa wɔ, ni mitsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni mikɛɔ nakai lɛ. Ekɛ mi kpa gbee. Mɔ fɛɛ mɔ na wɔyiŋ ni wɔkpɛ nɛɛ he miishɛɛ, ejaakɛ nyɔji fioo sɛɛ lɛ, akpɛ yiŋ akɛ abaakpa jeŋ yinɔsane lɛ kasemɔ yɛ skul nikasemɔi amli. Akɛ nikasemɔ hee ko, ni atsɛɔ lɛ shihilɛ he nikasemɔ ye najiaŋ yɛ skul sɔrɔtoi 14 lɛ fɛɛ amli. Eji skul lɛ he yinɔsane he woji hee kulɛ, mɛɛ shikafitemɔ babaoo enɛ aaaji nɛkɛ!
Mina niiashikpamɔi ni ŋɔɔ babaoo yɛ be mli ni mitsɔɔ nii yɛ skul lɛ ni miyɛ shiŋŋ yɛ tsɔsemɔ kpakpa nɔ. Sɛɛnamɔi jɛ enɛ mli ba ni mina mɛi babaoo ni kɛ mi bɔ naanyo. Mina hegbɛi babaoo hu ni mikɛye odase trukaa. Shi yɛ naagbee lɛ, be kɛ shihilɛ lɛ ha mikɛ mihe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli.
Majimaji Ateŋ Kpeei
Beni mikɛ afii 20 etsɔɔ nii yɛ skul sɛɛ lɛ, mihiŋmɛii bɔi ninaa sulii. Kɛfata he lɛ, mifɔlɔi nu he akɛ mihe miihia amɛ, no hewɔ lɛ mitsɛ bi ni maba shia, ni ekɛɛ mi akɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ko ni he hiaa ka shi ni esa akɛ atsu, ni akɛ Yehowa baakwɛ akɛ hɔmɔ yeŋ mi kɔkɔɔkɔ. Mikpa nitsɔɔmɔ yɛ 1955, ni klɛŋklɛŋ jɔɔmɔi ni mina yɛ no sɛɛ lɛ ateŋ ekome ji “Maŋtsɛyeli ni Eye Kunim” kpeei ni afee yɛ Europa lɛ ni mitee lɛ. Kwɛ bɔ ni mida shi babaoo akɛ mafata wɔnyɛmimɛi ni amɛteŋ mɛi pii ena amanehulu yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli lɛ ahe yɛ Europa! Ni nɔ ni fee jɔɔmɔ titri kɛha mi ji akɛ mafata gbɔmɛi 107,000 ni yi Zeppelinwiese, loo Zeppelin Shwɛmɔ He lɛ obɔ lɛ ahe, yɛ Nuremberg, he ni Hitler to eyiŋ akɛ ebaaya eyashi ako kɛnyiɛ yɛ Jeŋ Ta II mli kunim ni eeeye lɛ hewɔ lɛ.
Enɛ ji hegbɛi ni mina akɛ mafa gbɛ kɛyashɛra shi yɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ. Yɛ 1963 mli lɛ, mikɛ minyɛ fata kpeeyalɔi 583 ni na hegbɛ akɛ amɛkɛ “Naanɔ Sanekpakpa” Kpeei lɛ aaafa gbɛ kɛbɔle je lɛŋ fɛɛ lɛ ahe. Nakai gbɛfaa lɛ kɛ wɔ jɛ New York kɛtee Europa, ni wɔtsa nɔ kɛtee Asia kɛ ŋshɔkpɔi ni yɔɔ Pacific lɛ amli, dani wɔyagbe naa yɛ Pasadena, yɛ California. Nakai gbɛfaa lɛ mli ji he ni wɔna niiashikpamɔ ni yɔɔ gbeyei ni wɔgba yɛ shishijee mli lɛ. Sɛɛ mli gbɛfaai kɛ wɔ tee kpeei sɔrɔtoi ni afee yɛ Amerika Wuoyigbɛ, Pacific Wuoyigbɛ, kɛ Afrika. Lɛlɛŋ, nɛkɛ gbɛfaai nɛɛ ha mishihilɛ bafee miishɛɛ nɔ, ni akɛni mina hegbɛ akɛ mafata kpeei ashishi lalɔi akuui lɛ ahe yɛ nɛkɛ hei sɔrɔtoi nɛɛ amli babaoo lɛ baafee miishɛɛ nɔ babaoo kɛha mɔ ko ni sumɔɔ lala.
Gbɛgbalɔi Akuu lɛ Mli ni Mikɛ Mihe Wo
Yɛ 1955 mli, beni miku misɛɛ kɛjɛ Europa lɛ, mifata minyɛ he yɛ gbɛgbalɔi anitsumɔ lɛ mli afi kome, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ Asafo lɛ bi ni mikɛ asafo bibioo ko ni yɔɔ Apalachicola, yɛ Florida anaigbɛ lɛ ayatsu nii. Mikɛ nyɛmiyoo kroko ye wɔbua ni wɔtsu nii yɛ jɛmɛ afii kpawo, ni etsɛɛɛ kɛkɛ ni asafo lɛ nyɛ amɛma Maŋtsɛyeli Asa bɔni afee ni etsu shweremɔ ni amɛnaa lɛ he nii. Hiɛyaa lɛ tee hiɛ, ni be fioo ko sɛɛ lɛ, ato asafo kroko shishi yɛ Port Saint Joe. Miye afii 11 ni mikɛ asafoi etɛ ni yɔɔ Florida anaigbɛ lɛ miitsu nii.
Gbi ko lɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ bi ni mitao he ko ni abaanyɛ afee kpokpai anɔ kpee yɛ. Minine nyɛ eshɛ Centennial Building ni ehe gbɛi jogbaŋŋ ni yɔɔ Port Saint Joe lɛ nɔ ni ahe dɔlai 10 pɛ. Shi niyeli he hu he miihia wɔ, ni wɔsusu akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ skul ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ niyeli he atsu enɛ he nii. Shi, mina akɛ onukpa ni kwɛɔ skul nɔ lɛ te shi ewo enɛ, ni ekɛɛ mi akɛ esa akɛ mikɛ skul nɔkwɛlɔi akuu loo ajinafoi lɛ fɛɛ akpe yɛ he. Maŋ lɛ mli onukpa lɛ hu ba nakai kpee lɛ eko, ejaakɛ eesumɔ ni wɔnine ashɛ niyeli he lɛ nɔ kɛha kpee lɛ. Beni ebi amɛ nɔ ni amɛdamɔɔ nɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ ha ni akɛaaha wɔ lɛ, skul nɔkwɛlɔi loo ajinafoi asɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ akɛ akɛ skul tsui hako jamɔ kuu ko ni amɛkɛfee amɛkpee da. Kɛkɛ ni maŋ onukpa lɛ kwɛ mihiɛ akɛ mɛni makɛɛ. Ojogbaŋŋ, mihiɛ dɛhiɛmɔ woji sɔrɔtoi babaoo ni miitsɔɔ akɛ wɔkɛ skul tsui efee kpeei yɛ maji sɔrɔtoi pii amli, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ mitsɛ Bɔfoi lɛ Asaji 19:9, ni kɛɔ akɛ bɔfo Paulo shiɛ yɛ nikasemɔ he ko lɛ sɛɛ. Enɛ mu sane lɛ fɛɛ naa. Kɛkɛ ni skul nɔkwɛlɔi loo ajinafoi akuu lɛ kɛ maŋ lɛ mli onukpa lɛ kpa gbee akɛ akɛ niyeli he lɛ aha wɔ—kɛha dɔlai 36.
Beni miye afii 13, ni ji afi nɔ ni abaptisi mi lɛ, misɔle akɛ: “O Nyɔŋmɔ, ha ni mikɛ mɔ kome pɛ aba anɔkwale lɛ mli.” Agbɛnɛ aaha nakai sɔlemɔ lɛ hetoo shii abɔ kɛmiiteke nɔ, ejaakɛ miiye miibua mɛi babaoo diɛŋtsɛ koni amɛba Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ masɛi. Shi, yɛ be kɛ bei amli lɛ, kɛ eshwɛ fioo ni Biblia kaselɔ ko aaashɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he pɛ lɛ, kɛkɛ lɛ aha mi nitsumɔ yɛ asafo kroko mli. Shi kɛlɛ, mina hegbɛ akɛ matɛo ni mashwie nɔ nu hu, ni nɛkɛ nikaselɔi nɛɛ ateŋ mɛi pii etsɔɔ akɛ amɛji mishihilɛ be fɛɛ mli nanemɛi. Nɛkɛ nitsumɔi ni woɔ yibii kpakpai ni mikɛ mihe wo mli nɛɛ ha mi yiŋtoi babaoo ni midamɔɔ nɔ mikɛdaa shi.
Adafitswaa Woji Ayelikɛbuamɔ
Eyɛ mli akɛ yɛ be kɛ bei amli lɛ, adafitswaa woji wieɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ he wiemɔi gbohii yɛ hei babaoo moŋ, shi eŋɔɔ minaa waa akɛ makɛɛ akɛ adafitswaa wolo ni yɔɔ De Land, yɛ Florida,—he ni misɔmɔɔ yɛ bianɛ—lɛ eye ebua mi ni miye odase. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, be ko beni mifaa gbɛ kɛyaa je lɛŋ hei sɔrɔtoi kɛha kpee lɛ, mikɛ minyɛ ŋmala woji ni sɛɛ kɛlɛ wɔha maŋ lɛ adafitswaa wolo lɛ, ni amɛkala woji nɛɛ amrɔ nɔŋŋ yɛ amɛwoji lɛ amli, kɛ mfonirii ni fata he lɛ hu fɛɛ. Amaniɛbɔi lɛ tamɔ nibii ni miitsɔɔ wɔgbɛfaa lɛ mli, shi wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkɛtsu nii ni wɔkɛye Yehowa gbɛi lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he odase.
Nakai nɔŋŋ eji yɛ mi-gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli lɛ hu he. Miyɛ he ko yɛ gbɛjegbɛ lɛ he ni mikɛ sɛii ni akɛhereɔ kɔɔyɔɔ enyɔ emamɔ, ni mitaa ekome nɔ ni mikɛ wɔwoji lɛ hu shwieɔ ekome lɛ nɔ koni mɛi anyɛ ana. Gbi ko lɛ, sane ko ni he adafitswaa wolo lɛ baafa kome mlijaa kɛ ehe mfoniri je kpo yɛ maŋ lɛ adafitswaa wolo lɛ mli, ni eyitso ji: “Lottie ni jɛ Deland lɛ Miitsa Efɔlɔi Anitsumɔ akɛ Odasefoi lɛ Nɔ.” Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ, yɛ 1987 mli lɛ, wolo lɛ baafa kroko hu ŋma nɔ ko ni he baafa lɛ mlijaa kɛ ehe mfoniri agbo ni atɛŋ yɛ sui amli, ni eyitso ji: “Lottie Hall yɛ Lɛ Diɛŋtsɛ Ehe Ko ni Ehala Kɛha Kristo.” Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, adafitswaa wolo kroko kɛ mfoniri wo wolo lɛ hiɛ gbɛ ni eŋmala nibii tamɔ, “Yoo nɛɛ yɛ jɛmɛ be fɛɛ be,” kɛ “Etaa sɛi ni akɛhereɔ kɔɔyɔɔ mli, ni nɛkɛ skul tsɔɔlɔ ni ekpa nitsɔɔmɔ nɛɛ kɛ he ni etaa yɛ gbɛjegbɛ toi nɛɛ tsuɔ Yehowa Odasefoi a-Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ” fata mfoniri lɛ he. Agbɛnɛ hu, maŋ lɛ TV nitsumɔ he lɛ ejie mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ he mfonirii etsɔɔ shii ejwɛ sɔŋŋ. Miyaa nɔ mikɛ mihe woɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fai sɔrɔtoi lɛ fɛɛ mli yɛ gbɛ fioo ko pɛ nɔ: yɛ shia-kɛ-shia shiɛmɔ, sɛɛsaramɔi, kɛ shia Biblia mli nikasemɔi amli. Shi kɛlɛ, yɛ afii ni miye ni etee hiɛ saŋŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ gbɔjɔmɔi hu ahewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ mikɛ be babaoo woɔ gbɛjegbɛ nɔ nitsumɔ lɛ mli.
Kɛ mikwɛ be ni eho lɛ, miyɛ yiŋtoi babaoo ni midamɔɔ nɔ midaa shi. Kɛfata nakai jɔɔmɔ ni Yehowa webii fɛɛ naa lɛ ahe lɛ, akɛ skul tsɔɔlɔ lɛ, mina hegbɛ hu akɛ mana obalaŋtai pii anɔ hewalɛ; mina miishɛɛ babaoo hu akɛ maya kpeei sɔrɔtoi yɛ je lɛŋ hei babaoo; mina hegbɛ hu ni mikɛ mihe ewo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ ni woɔ yibii babaoo mli; ni mina jɔɔmɔi babaoo hu yɛ lalai agbɛfaŋ. Kɛfata he lɛ, mina hegbɛ hu ni miye odase kɛtsɔ adafitswaa woji anɔ. Lɛlɛŋ, manyɛ mikɛ lalatsɛ David akɛɛ akɛ: “Mikɛ lala aaajie Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yi, ni mikɛ shidaa aaakafo lɛ.”—Lala 69:30.