Nɔ Hewɔ ni Kristofoi Ajamɔ Hi Fe Ekrokomɛi Lɛ
Hebribii Awolo lɛ Mli Saji Otii
YEHOWA NYƆŊMƆ kɛ jamɔ ni hi loo enɔ kwɔ lɛ mli nibii ba yɛ be mli ni etsu e-Bi Yesu Kristo kɛba shikpɔŋ nɔ lɛ. Nakai eji, ejaakɛ Yesu, Kristojamɔ Shishitolɔ lɛ hi loo enɔ kwɔ fe ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ gbalɔ Mose. Kristo osɔfoyeli lɛ hi loo enɔ kwɔ kwraa kɛ akɛto Levibii ni hi blema Israel lɛ anɔ lɛ he lɛ. Ni Yesu afɔleshaa lɛ hi ni enɔ kwɔ kwraa fe kooloi ni akɛ amɛ shaa afɔle yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ.
Amamɔ saji otii nɛɛ anɔ mi yɛ wolo ni aŋma ayaha Hebribii lɛ mli. Eka shi faŋŋ akɛ bɔfo Paulo ji mɔ ni ŋma yɛ Roma, aaafee afi 61 Ŋ.B., ni etsu ni akɛyaha Hebri heyelilɔi ni yɔɔ Yudea lɛ. Kɛjɛ mra mli ni Hela kɛ Asia Kristofoi kɛɛ akɛ Paulo ji mɔ ni ŋma, ni nɔ ni fiɔ enɛ sɛɛ ji bɔ ni niŋmalɔ lɛ le Hebri Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ ha lɛ kɛ bɔ ni ekɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni ale yɛ bɔfo lɛ he lɛ tsu nii lɛ hewɔ. Ekolɛ eshi egbɛi lɛ yɛ bɔ ni Yudafoi lɛ ena ehe jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ kɛ bɔ ni ale lɛ akɛ eji “jeŋmaji abɔfo” lɛ hewɔ. (Romabii 11:13) Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa Kristojamɔ mli nibii ni hi loo amɛnɔ kwɔlɔ, taakɛ Paulo wolo ni eŋma eyaha Hebribii lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ jogbaŋŋ.
Kristo nɔ Kwɔ loo Ehi fe Ŋwɛibɔfoi kɛ Mose
Klɛŋklɛŋ nɔ ni atsɔɔ ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ gbɛhe ni kwɔ lɛ. (Heb 1:1–3:6) Ŋwɛibɔfoi lɛ jaa lɛ ni emaŋtsɛyeli lɛ nɔyeli lɛ damɔ Nyɔŋmɔ nɔ. No hewɔ lɛ esaHeb akɛ wɔfee toiboo krɛdɛɛ wɔha nɔ ni Bi lɛ wie lɛ. Agbɛnɛ esa akɛ wɔkai akɛ, eyɛ mli akɛ gbɔmɔ Yesu lɛ baa shi fe ŋwɛibɔfoi moŋ, shi awo enɔ kɛteke amɛ ni aha lɛ nɔyeli yɛ shikpɔŋ ni baa ni abaahi nɔ lɛ nɔ.
Yesu Kristo nɔ kwɔ fe Mose hu. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mose ji tsulɔ ko kɛkɛ yɛ Israel ni ji Nyɔŋmɔ we lɛ. Shi Yehowa kɛ Yesu fee nakai shia muu lɛ fɛɛ, aloo Nyɔŋmɔ webii asafo muu lɛ fɛɛ yitso.
Kristofoi Boteɔ Nyɔŋmɔ Hejɔɔmɔ Mli
Yɛ no sɛɛ lɛ bɔfo lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli. (Heb 3:7–4:13) Israelbii ni aha amɛye amɛhe kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ nyɛɛɛ abote mli ejaakɛ amɛfeee toiboo ni amɛbɛ hemɔkɛyeli. Shi wɔbaanyɛ wɔbote nakai hejɔɔmɔ lɛ mli kɛji akɛ wɔtsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli ni wɔnyiɛ Kristo sɛɛ yɛ toiboo mli. Kɛkɛ lɛ, ni wɔɔye daa otsi Hejɔɔmɔ Gbi ko kɛkɛ lɛ, wɔbaana jɔɔmɔ ni hi ni nɔ kwɔ mli ŋɔɔmɔ daa gbi akɛni wɔjɔɔ wɔhe kɛjɛ pɛsɛmkunya nitsumɔi fɛɛ mli lɛ hewɔ.
Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ mlibotemɔ lɛ ji ewiemɔ, ni “enaa ba fe klante kɛ enaa nta fɛɛ, ni egbuɔ kɛboteɔ mli kɛyashiɔ beyinɔ ni egbalaa susuma kɛ mumɔ” mli lɛ shiwoo lɛ ekome. Efeɔ nakai ni tsɔɔ akɛ egbuɔ shi kɛnaa yiŋtoi kɛ sui amli, ni egbalaa heloo akɔnɔi kɛ jwɛŋmɔ lɛ shikamɔ mli. (Okɛto Romabii 7:25 he.) Kɛji akɛ “mumɔ” loo su ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei fata wɔ “susuma” loo shihilɛ akɛ mɔ aŋkro lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔbote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ mli.
Osɔfoyeli kɛ Kpaŋmɔ ni Nɔ Kwɔ loo Ehi
Yɛ no sɛɛ lɛ Paulo tsɔɔ bɔ ni Kristo osɔfoyeli lɛ kɛ kpaŋmɔ hee lɛ hi loo enɔ kwɔ ha lɛ. (Heb 4:14–10:31) Yesu Kristo ni efeee esha lɛ naa adesai eshafeelɔi amɔbɔ, ejaakɛ taakɛ wɔji lɛ, aka lɛ yɛ nibii fɛɛ mli. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ “osɔfonukpa yɛ Melkizedek gbɛjianɔ lɛ naa.” Yesu tamɔɔɔ Levi osɔfonukpai lɛ, ejaakɛ eyɛ wala ni fiteee ni yɛ enɛ hewɔ lɛ sɛɛyelɔi ahe ehiaaa lɛ yɛ eyiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ mli. Ekɛ kooloi eshaaa afɔlei, ejaakɛ ekɛ egbɔmɔtso ni hi ni nɔ kwɔ kwraa ni esha bɛ mli lɛ esha afɔle ni ekɛ ela lɛ jara lɛ ebote ŋwɛi.
Kpaŋmɔ hee ni Yesu la lɛ wo mli hewalɛ lɛ nɔ kwɔ fe Mla kpaŋmɔ lɛ. Nyɔŋmɔ mla yɛ mɛi ni yɔɔ kpaŋmɔ hee nɛɛ amli lɛ atsuii amli ni amɛnaa amɛhe eshaifaa mli ŋɔɔmɔ. (Yeremia 31:31-34) Enɛ he shidaa tsirɛɔ amɛ koni amɛjaje amɛhiɛnɔkamɔ lɛ amɛtsɔɔ yɛ faŋŋ mli ni amɛkɛ amɛnanemɛi heyelilɔi akpe. Akɛ mɛi ni tamɔɔɔ amɛ lɛ, eshafeelɔi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfeɔ esha lɛ bɛ afɔleshaa kɛha eshaifaa dɔŋŋ.
Hemɔkɛyeli He Miihia!
Hemɔkɛyeli he miihia wɔ koni kpaŋmɔ hee lɛ ni nɔ kwɔ lɛ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ. (Heb 10:32–12:29) Tsuishiŋmɛɛ hu he miihia kɛji akɛ eeeba akɛ wɔnine aaashɛ nɔ ni Yehowa ewo shi yɛ he lɛ nɔ. Akɛ hewalɛwoo koni wɔŋmɛ wɔtsui shi lɛ, wɔyɛ ‘atatu babaoo’ ni ji odasefoi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ ni ebɔle wɔhe kɛkpe. Shi titri lɛ, esa akɛ wɔkase Yesu shihilɛ gbɛ yɛ piŋmɔ shishi ni tɔmɔ bɛ he lɛ jogbaŋŋ. Amanehulu fɛɛ amanehulu ni Nyɔŋmɔ aaaŋmɛ gbɛ ni eba wɔnɔ lɛ, wɔbaabu enɛ akɛ tsɔsemɔ ni baawo jalɛ yibii. Bɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ Yehowa shiwooi anɔ lɛ aha bɔ ni wɔsumɔɔ akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha lɛ ‘yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kɛ woo fɛɛ mli’ lɛ aya hiɛ.
Paulo kɛ ŋaawoo mua enɛ naa. (Heb 13:1-25) Esa akɛ hemɔkɛyeli atsirɛ wɔ koni wɔjie nyɛmimɛi asuɔmɔ kpo, wɔsumɔ gbɔfeemɔ, wɔkai nanemɛi heyelilɔi ni naa amanehulu, wɔwo gbalashihilɛ hiɛ nyam, ni ‘wɔmii ashɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe.’ Esa akɛ wɔkase mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahemɔkɛyeli ni wɔbo amɛ toi. Agbɛnɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwamɔ he, wɔtere Yesu ahorabɔɔ lɛ, ni ‘wɔkɛ yijiemɔ afɔle aha Nyɔŋmɔ daa,” ni wɔya nɔ wɔfee ekpakpa. Sui ni tamɔ nɛkɛ lɛ fata anɔkwa Kristojamɔ mli nibii ni nɔ kwɔlɔ lɛ ahe.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Baptisimɔ Sɔrɔtoi: Israel kpeebuu lɛ mli jamɔ mli nibii sɔrɔtoi lɛ kɔɔ “niyenii kɛ, numɔnii kɛ hejuui [baptisimɔi] sɔrɔtoi pɛ” he. (Hebribii 9:9, 10) Nɛkɛ baptisimɔi nɛɛ ji kusum-nifeemɔi anaa hejuui ni Mose Mla lɛ biɔ. Nɔ fɛɛ nɔ ni feɔ nii ni he tseee Iɛ, akɛ nu fɔɔ he, ni nɔ ni fata kusum-nifeemɔ naa hetsuumɔ he ji atadei ni aaafɔ he kɛ hejuui. (3 Mose 11:32; 14:8, 9; 15:5) Osɔfoi juuɔ amɛhe ni afɔɔ nibii ni akɛshaa afɔle lɛ ahe yɛ nu mli. (2 Mose 29:4; 30:17-21; 3 Mose 1:13; 2 Kronika 4:6) Shi kusum-nifeemɔi anaa ni atsɔɔ ‘abaptisiɔ kpuji, gbɛi kɛ akɔɔble nibii’ ni Yudafoi komɛi tsuɔ he nii yɛ be mli ni Mesia lɛ ba lɛ fataaa “hejuui [baptisimɔi] sɔrɔtoi” lɛ ahe; ni asaŋ Hebribii 9:10 etsɔɔɔ nu mli baptisimɔ ni Yohane Baptisilɔ lɛ fee lɛ loo baptisimɔ ni mɛi ni jɔɔ amɛhe nɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ akɛ Kristofoi lɛ feɔ lɛ.—Mateo 28:19, 20; Marko 7:4; Luka 3:3.