Ani Ohiɛ Sɔɔ Nɔ Ni Nyɔŋmɔ Efee Lɛ?
“Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ni ewo esɛŋmɔtso lɛ etere daa nɛɛ kɛnyiɛ misɛɛ.”—LUKA 9:23.
1. Mɛni ji nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ ateŋ ekomɛi?
WƆ WALA jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Eji ebɔɔɔ gbɔmɛi adesai kulɛ, afɔŋ wɔ kɔkɔɔkɔ. Shi Nyɔŋmɔ bɔ nibii babaoo fe wala kɛkɛ. Efee wɔ bɔni afee ni wɔna nibii pii amli ŋɔɔmɔ: niyenii ŋma, dɔlɛ ni jɛɔ hulu la mli lɛ, lala gbɛɛmɔ, agbiɛnaa be mli gbi fɛfɛo ko, kɛ bɔ ni suɔmɔ ŋɔɔ ha. Ni kɛfata he po lɛ, Nyɔŋmɔ ha wɔ jwɛŋmɔ kɛ shwe ni wɔshweɔ akɛ wɔɔkase ehe nii hu lɛ. Ejɛ mumɔ mli eha aŋma Biblia, ni haa wɔ ŋaawoo ni hi jogbaŋŋ, ni etsɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔhi shi yɛ miishɛɛ mli, ni agbɛnɛ hu ehaa wɔ hiɛnɔkamɔ kɛha naanɔ wala yɛ ejalɛ jeŋ hee lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu haa wɔ, kɛ asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ sɛɛfimɔ hu, kɛ hii kɛ yei onukpai ni yɔɔ suɔmɔ ni baanyɛ amɛye amɛbua wɔ koni wɔya nɔ ni wɔhe awa yɛ esɔɔmɔ mli.—1 Mose 1:1, 26-28; 2 Timoteo 3:15-17; Hebribii 10:24, 25; Yakobo 5:14, 15.
2. (a) Mɛni ji nɔ ni sa kadimɔ fe fɛɛ ni Nyɔŋmɔ efee eha wɔ? (b) Ani wɔbaanyɛ wɔna yiwalaheremɔ akɛ nyɔmɔwoo kɛtsɔ nitsumɔi anɔ?
2 Kɛfata enɛɛmɛi fɛɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ ekromɔ Bi lɛ kɛba koni ebakɛɛ wɔ nii ni Tsɛ lɛ kpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ he sane babaoo koni ekɛ “kpɔmɔ” aha mɛi fɛɛ ni baakpɛlɛ nɔ lɛ. (Efesobii 1:7; Romabii 5:18) Nakai bi lɛ, Yesu Kristo kɛɛ: “Ejaakɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ je lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Yiwalaheremɔ ni nyɛɔ ebaa yɛ nakai kpɔmɔ lɛ hewɔ lɛ jara wa waa aahu akɛ gbɛ ko gbɛ ko bɛ ni mɔ ko aaatsɔ nɔ atsu nitsumɔ ko ni no aha ena akɛ enyɔmɔwoo, ni eka shi faŋŋ akɛ nakai nɔŋŋ hu ji nitsumɔi ni atsu tsutsu yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ hu. No hewɔ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Abuuu gbɔmɔ bem kɛjɛɛɛ mla nitsumɔi amli, akɛ ja atsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkɛyeli lɛ nɔ kɛkɛ.”—Galatabii 2:16; Romabii 3:20-24.
Hemɔkɛyeli kɛ Nitsumɔi
3. Mɛni Yakobo kɛɛ yɛ hemɔkɛyeli kɛ nitsumɔi ahe.
3 Yiwalaheremɔ baa kɛtsɔɔ hemɔkɛyeli nɔ, shi esa akɛ hemɔkɛyeli kɛ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha nibii fɛɛ ni Nyɔŋmɔ efee lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee nɔ ko. Esa akɛ ekanya wɔ ni wɔtsu nitsumɔi ni tsɔɔ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ lɛ. Yesu nyɛ bi Yakobo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli hu, kɛ́ nitsumɔi bɛ he lɛ, eji hemɔkɛyeli gbonyo.” Ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ohemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ, ni mi hu majɛ minitsumɔi lɛ amli matsɔɔo mihemɔkɛyeli lɛ.” Yakobo fee lɛ faŋŋ akɛ daimonioi lɛ po “heɔ yeɔ, ni amɛhe joɔ,” shi eka shi faŋŋ akɛ daimonioi tsuuu nitsumɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Abraham yɛ hemɔkɛyeli kɛ nitsumɔi hu. “Hemɔkɛyeli kɛ enitsumɔi lɛ nyiɛ, ni nitsumɔi lɛ amli ejɛ ni ehemɔkɛyeli lɛ ye emuu lɛ.” Yakobo ti mli ekoŋŋ akɛ: “Hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo.”—Yakobo 2:17-26.
4. Mɛni Yesu kɛɛ akɛ esa akɛ mɛi ni taoɔ ni amɛnyiɛ esɛɛ lɛ afee?
4 Yesu hu tsɔɔ bɔ ni nitsumɔi kpakpai ahe hiaa lɛ, ni ekɛɛ: “Nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛ nifeemɔi kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa ehe, ni ewo esɛŋmɔtso lɛ etere daa nɛɛ kɛnyiɛ misɛɛ.”a Kɛji ‘wɔkwa’ wɔhe lɛ, wɔŋmɛɔ nibii ni wɔsumɔɔ lɛ babaoo he. Wɔyooɔ akɛ wɔyɛ kɛha Nyɔŋmɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, no hewɔ lɛ wɔkɛ wɔhe haa lɛ akɛ enyɔji, ni wɔtaoɔ akɛ wɔɔkase esuɔmɔnaa nii ni wɔfee hu, taakɛ Yesu fee lɛ.—Mateo 5:16; Luka 9:23; Yohane 6:38.
Ekɔɔ Wala He
5. (a) Mɛni Petro tsɔɔ akɛ esa akɛ esa wɔshihilɛ gbɛi fɛɛ he? (b) Mɛɛ nitsumɔi kpakpai ji nɔ ni ejie yi.
5 Petro fee lɛ faŋŋ akɛ Kristo “la ni jara wa,” ni akɛha yɛ wɔ hewɔ lɛ, jara wa waa aahu akɛ esa akɛ ana hiɛsɔɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ he lɛ he odaseyeli yɛ wɔshihilɛ gbɛi fɛɛ mli. Bɔfo lɛ to nibii babaoo ni esa akɛ wɔhiɛsɔɔ lɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee lɛ naa. Ewo ŋaa akɛ: “Nyɛshɛrɛa efɔŋ fɛɛ . . . nyɛshwiea.” “Nyɛshwea wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ.” “Nyɛjaje[a] mɔ ni tsɛ nyɛ kɛjɛ duŋ lɛ mli kɛba lɛ diɛŋtsɛ enaakpɛɛ la lɛ he lɛ agbojee lɛ.” ‘Nyɛwiia efɔŋ ni nyɛfea ekpakpa.’ “Nyɛnaa hetoo nyɛhaa mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyɛmli lɛ shishi lɛ.” “Be ni eshwɛ eha [bo] yɛ heloo mli shihilɛ nɛɛ mli lɛ, [o]kahi shi yɛ gbɔmɛi akɔnɔi anaa, shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii anaa.”—1 Petro 1:19; 2:1, 2, 9; 3:11, 15; 4:2.
6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ jie amɛhemɔkɛyeli kpo yɛ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ esa akɛ enɛ afee aha wɔ?
6 Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ hi shi yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ naa. Etsake amɛshihilɛ kɛ amɛsubaŋi, ni etsirɛ amɛ koni amɛha amɛshihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ akpa gbee. Amɛna nomŋɔɔ mli amanehulu, tɛi atswiamɔ, yii, tsuŋwoo, kɛ gbele po, fe ni amɛaaku amɛhemɔkɛyeli lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:58-60; 8:1; 14:19; 16:22; 1 Korintobii 6:9-11; Efesobii 4:22-24; Kolosebii 4:3; Filemon 9, 10) Roma yinɔsaneŋmalɔ ni ale lɛ jogbaŋŋ, Tacitus, ni afɔ lɛ aaafee afi 56 Ŋ.B. lɛ kɛɔ akɛ Kristofoi lɛ, “akojo amɛ aha la ni asha amɛ, koni amɛtso ni amɛkpɛ akɛ gbɛkɛ kanei, yɛ be mli ni hulu enyɔ shi lɛ.” Ni kɛlɛ amɛhosooo!—The Annals, Book XV, kuku 44.
7. Mɛɛ shihilɛ ekolɛ mɛi komɛi naa amɛhe yɛ mli?
7 Ekolɛ obaana mɛi komɛi yɛ asafoi komɛi amli ni amɛba asafoŋ kpeei afii babaoo. Amɛsumɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, ni amɛsusuɔ akɛ ewebii lɛ ji gbɔmɛi kpakpai fe mɛi fɛɛ ni amɛkɛkpe dã, ni amɛwieɔ anɔkwale lɛ he wiemɔi kpakpai, ni amɛfaa anɔkwale lɛ he yɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahiɛ. Shi nɔ ko tsiɔ amɛgbɛ, nɔ ko miigbala amɛsɛɛ. Amɛkɔko shidaamɔ kpakpa ni mɛi 3,000 lɛ kɔ yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ, kɛ nɔ ni Etiopianyo heyelilɔ lɛ bi he sane, aloo nɔ ni Anania wo Saul hewalɛ ni ekɔ yɛ be mli ni nakai tsutsu yiwalɔ lɛ yoo akɛ Yesu ji Mesia lɛ lɛlɛŋ lɛ eko. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:41; 8:36; 22:16) Mɛni shwɛɔ yɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ agbɛfaŋ ŋmɛnɛ? Mɛni hewɔ ni amɛkɔko nifeemɔ gbɛ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ akɛ “henilee kpakpa kpaŋmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ kpaŋɔ” lɛ eko lɛ? (1 Petro 3:21) Kɛ onaa ohe yɛ shihilɛ nɛɛ mli—ni onaa akɛ ole anɔkwale lɛ shi oshashaoɔ shi yɛ ehe nifeemɔ mli lɛ—no lɛ buu nikasemɔ nɛɛ akɛ nɔ ni ajɛ suɔmɔ ni mli kwɔ mli aŋma aha bo.
Tɛmɔtɛi ni Tsiɔ Baptisimɔ Gbɛ lɛ Anɔ ni Wɔɔye
8. Kɛji ofeko ohe nikaselɔ kpakpa dã lɛ, mɛni ji nilee gbɛ ni esa akɛ okɔ amrɔ nɛɛ?
8 Mɛni tsiɔ bo gbɛ? Nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ mɛi komɛi naa akɛ amɛ teemɔŋ nikasemɔ ji naagba kɛha amɛ. Nyɔŋmɔ eha wɔ jwɛŋmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ, ni ekpaa wɔ gbɛ akɛ wɔkɛbaatsu nii ni wɔkɛsɔmɔ lɛ. Mɛi komɛi ni ekaseko nikanemɔ po lɛ kɛ amɛhe wo nakai nitsumɔ lɛ mli bɔni afee ni amɛnyɛ amɛkase Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe nii babaoo. Ni bo hu? Kɛji ole nikanemɔ momo lɛ, ani okaseɔ nii diɛŋtsɛ, taakɛ Beroiabii lɛ fee, “ni daa amɛkwɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli” koni amɛkwɛ akɛ nibii nɛɛ yɛ mli nakai lo lɛ? Ani otaoɔ anɔkwale lɛ “lɛɛmɔ kɛ kɛlɛ kɛ mlikwɔlɛ kɛ nɔkwɔlɛ” lɛ mli? Ani otsa shi kɛtee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli bɔ ni sa? Ani ona bɔ ni ehaa mɔ miishɛɛ lɛlɛŋ lɛ? Ani ona suɔmɔ diɛŋtsɛ akɛ ooole Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii babaoo? Ani anɔkwale lɛ he anɔkwa hɔmɔ diɛŋtsɛ yeɔ bo?—Bɔfoi lɛ Asaji 17:10, 11; Efesobii 3:18.
9. Kɛji naagba ko kã okɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ teŋ lɛ, mɛni ji nɔ ni ja ni sa akɛ ofee?
9 Yɛ bei komɛi amli lɛ mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi yɛ naagba diɛŋtsɛ loo nɔ kroko ni amɛsusuɔ he kɛkɛ, ni ka amɛkɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ teŋ lɛ hewɔ. Ani mɔ ko etɔ̃ onɔ waa? No lɛ nyiɛmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni Yesu wiemɔi nɛɛ tsɔɔ lɛ asɛɛ: “Yaa ni oyatsɔɔ lɛ etɔmɔ lɛ okɛ lɛ yi enyɔ lɛ kɛkɛ.” (Mateo 18:15) Ekolɛ ebaafee bo naakpɛɛ po akɛ ooona ole akɛ mɔ lɛ leee akɛ nɔ ni efee lɛ edɔ bo. Shi kɛji akɛ ele po lɛ, ‘onine baashɛ onyɛmi lɛ nɔ’ kɛ̃, taakɛ Yesu kɛɛ lɛ. Ni obaaye obua lɛ hu koni ekatɔ̃tɔ mɔ kroko hu nane. Kɛfata he hu lɛ, kɛ osusu he lɛ, namɔ diɛŋtsɛ osɔmɔɔ—nakai mɔ lɛ aloo Nyɔŋmɔ? Ani suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ faaa kwraa aahu akɛ oooha adesa ko ni yeee emuu lɛ tɔmɔ afite suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Lɛ lɛ?
10, 11. Kɛji teemɔŋ esha ko ji nɔ ni tsiɔ bo gbɛ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?
10 Esha ni afeɔ yɛ teemɔŋ hu lɛ baanyɛ atsi mɔ ko naa yɛ baptisimɔ he. Enɛ baanyɛ afee nɔ ko ni ba yɛ be ko ni eho, aloo ekolɛ eji gbɛ ni ejaaa ni ooya nɔ yɛ nɔ. Kɛ enɛ ji naagba kɛha bo lɛ, ani jeee be ni sa akɛ okɛsaa sane lɛ nɛ? (1 Korintobii 7:29-31) Ehe ebahia dã ni Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi pii atsake amɛshihilɛ gbɛi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛtsakea nyɛtsuiiaŋ, ni nyɛkua nyɛsɛɛ, koni agbe nyɛhe eshai lɛ, beni afee ni hejɔɔmɔ yinɔ ajɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] hiɛ aba.”—Bɔfoi lɛ Asaji 3:19, 20.
11 Bɔ fɛɛ bɔ ni nɔ fɛɛ nɔ ni ofee yɛ be ko ni eho lɛ mli lɛ ji ha lɛ, obaanyɛ otsake otsui, ni otsake, ni obi ni Nyɔŋmɔ kɛfa bo. “No hewɔ lɛ nyɛgbea nyɛhe nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ, . . . Nyɛjie[a] gbɔmɔ momo lɛ kɛ enitsumɔi lɛ nyɛshwie[a], ni nyɛwo gbɔmɔ hee ni tsɔɔ ehee ekoŋŋ kɛyaa nilee mli yɛ Mɔ ni bɔ lɛ lɛ subaŋ lɛ naa.” Obaanyɛ oha oshihilɛ kɛ egbɛi lɛ akpa gbee, ni ona henilee ni mli tse mli ŋɔɔmɔ, koni ona naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ yɛ ejalɛ jeŋ hee lɛ mli. Ani enɛ esaaa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔtsu yɛ he lɛ?—Kolosebii 3:5-10; Yesaia 1:16, 18; 1 Korintobii 6:9-11; Hebribii 9:14.
12. Kɛji tawa shɛremɔ, daatɔɔ, aloo tsofai fɔji ni akɛtsuɔ nii ni anyɛɛɛ akpa ji nibii ni damɔ okɛ henilee kpakpa teŋ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?
12 Ani tawa shɛremɔ, daatɔɔ, aloo tsofai fɔji ni akɛmiitsu nii ni anyɛɛɛ akpa lɛ ji nɔ ni damɔ okɛ henilee kpakpa ni ooona lɛ teŋ lɛ? Ani nɛkɛ sui ni woɔ wala he gbeyei nɛɛ etsɔɔɔ bulɛ ni abɛ kɛha Nyɔŋmɔ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni ji wala lɛ? Kɛji nɛkɛ sui nɛɛ damɔɔ ogbɛ nɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ agbɛnɛ lɛ be eshɛ ni esa akɛ ejaje amɛ. Ani esa akɛ okɛ owala atsake nɛkɛ sui nɛɛ? Paulo kɛɛ: “Nyɛhaa wɔtsuua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.” Ani ohiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛi ni he tse hu lɛ waa bɔ ni no aaaha ofee nakai?b—2 Korintobii 7:1.
Heloonaa Nibii
13, 14. (a) Mɛni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ heloonaa otii ahe? (b) Mɛni hewɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ ŋwɛi nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ?
13 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ nɛɛ kɛ omanye ni aaaye kɛ “shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ” yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. Shi Yesu kɛ “je nɛŋ he naagbamɔ kɛ ninamɔ he lakamɔ” lɛ toɔ “ŋmeei,” ni tsurɔɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ ni egbeɔ lɛ lɛ he. Ebi hu akɛ: “Mɛɛ sɛɛ gbɔmɔ naa, kɛji enine shɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, shi elaaje esusuma lɛ?”—1 Yohane 2:16; Marko 4:2-8, 18, 19; Mateo 16:26.
14 Yesu fee lɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ to gbɛjianɔ eha loofɔji lɛ koni amɛna niyenii kɛ fɔfɔii lɛ hu koni amɛgba afofro fɛfɛo. Kɛkɛ ni ebi akɛ: “Ani nyɛjara waaa aahu fe loofɔji? . . . Kwɛ bɔ ni [Nyɔŋmɔ] aaawula nyɛ aahu fe amɛ!” Yesu woɔ wɔ ŋaa yɛ nilee mli akɛ “nyɛkafea yeyeeye” yɛ heloonaa nibii ahe. Ekɛɛ: “Nyɛtaoa [Nyɔŋmɔ] maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ gbɛ, ni aaaŋɔ nii nɛɛ fɛɛ afata he aha nyɛ.” Efee lɛ faŋŋ hu akɛ esa akɛ wɔha ŋwɛi nibii lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe ejaakɛ ‘he ni wɔjwetri yɔɔ lɛ, jɛi wɔtsui hu aaahi.’—Luka 12:22-31, NW; Mateo 6:20, 21.
Sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli kɛ Nyɔŋmɔ Yelikɛbuamɔ
15. Mɛɛ hewalɛwoo kpakpa klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli Kristofoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ kɛhaa wɔ?
15 Ani mɛi krokomɛi ni oooye amɛ odase lɛ bafeɔ naagba kɛhaa bo? Ani hiɛgbele haa oyaa sɛɛsɛɛ? Kɛji nakai lɛ, belɛ ehe miihia ni okai akɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ na nakai henumɔi ni wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ nɔŋŋ eko. Nyɔŋmɔ halaaa nilelɔi kɛ mɛi ni he wa lɛ ateŋ mɛi pii, shi moŋ “je nɛŋ gbɔjɔmɔ nii lɛ hu Nyɔŋmɔ hala, koni ekɛwo nii ni he wa lɛ ahiɛgbele.” (1 Korintobii 1:26-29) Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ te shi wo nɛkɛ gbɔmɛi ni “jeee . . . nilelɔi” nɛɛ ni amɛwo amɛ kita ni amɛkpa shiɛmɔ. Mɛni ji nɔ ni Kristofoi lɛ fee? Amɛsɔle. Amɛbi Nyɔŋmɔ kɛha ekaawoo, ni ekɛha amɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛ shɛɛsane lɛ yi Yerusalem fɛɛ obɔ ni yɛ sɛɛ mli lɛ ehoso jeŋ muu lɛ fɛɛ!—Bɔfoi lɛ Asaji 4:1-4, 13, 17, 23, 24, 29-31; 5:28, 29; Kolosebii 1:23.
16. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ “odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu” ni awie amɛhe yɛ Hebribii yitso 11 lɛ aŋɔɔ?
16 Enɛ hewɔ lɛ, esaaa ni gbɔmɛi ahe gbeyeishemɔ damɔɔ wɔ kɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ teŋ. Hebribii yitso 11 lɛ wieɔ “odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu,” ni sheee gbɔmɛi agbeyei, shi moŋ Nyɔŋmɔ lɛ ahe. Esa akɛ wɔjie hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo. Bɔfo lɛ ŋma akɛ: “No hewɔ lɛ, agbɛnɛ wɔ hu, gbii abɔ ni wɔyɔɔ odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni ka wɔhiɛ lɛ.”—Hebribii 12:1.
17. Mɛɛ hewalɛwoo Nyɔŋmɔ kɛha kɛtsɔ Yesaia nɔ.
17 Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ yelikɛbuamɔ babaoo aha esɔɔlɔi. Jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ kɛɛ Yesaia akɛ: “Shi mɛi ni hiɛ ka Yehowa nɔ lɛ naa hewalɛ hee, amɛholeɔ amɛfiji anɔ tamɔ okropɔŋi, amɛjoɔ foi, ni etɔɔɔ amɛ, amɛnyiɛɔ hu, ni amɛgbɔjɔɔɔ.”—Yesaia 40:31.
18. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye hegbeyeiwoo nɔ kunim ni okɛ ohe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ mli?
18 Odasefoi ni yɔɔ ekaa kɛ miishɛɛ ni onaa yɛ nyɛ asafo lɛ mli lɛ ji jeŋ fɛɛ sɔɔlɔi ni fa fe akpekpei etɛ kɛ fa ni yɔɔ ekaa babaoo lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ. Amɛnaa miishɛɛ waa akɛ amɛaana nitsumɔ ni Yesu Kristo diɛŋtsɛ gba yɛ he yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli lɛ mli gbɛfaŋnɔ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” Kɛji Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ mli ni okɛ ohe aaawo lɛ kɛ naagbaa haa bo, yɛ be mli ni ohe esa ni obaanyɛ ofee lɛ, mɛni hewɔ obiii Odasefonyo ko ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ koni eha okɛ lɛ aya koni onyɛ ona shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ? Nyɔŋmɔ haa wɔ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ” diɛŋtsɛ, ni ekolɛ ebaafee bo naakpɛɛ akɛ ooole nɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ ni nɛkɛ sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɛɛ ji lɛlɛŋ.—Mateo 24:14; 2 Korintobii 4:7; kwɛmɔ Lala 56:12; Mateo 6:11, 12; Filipibii 4:13, hu.
19. Mɛɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ Yesu fa esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛfee?
19 Yesu miikpa mɛi ni hiɛ sɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ gbɛ ni amɛtsu he nii. Ekɛɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔa amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.
20. Kɛji ooya hiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, mɛɛ sanebimɔ etsɛŋ ni ebaabi ni obi?
20 Ani hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ jɔɔmɔi lɛ, kɛ Yesu “la ni jara wa lɛ,” kɛ agbɛnɛ kɛha naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ tsirɛɔ bo ni otsu he nii? (1 Petro 1:19) Ani ojaje oshihilɛ koni ekɛ Nyɔŋmɔ jalɛ taomɔ nii lɛ akpa gbee? Ani okɛ ohe woɔ mli daa ni okɛfeɔ mɛi kaselɔi? Ani okwa bo diɛŋtsɛ ohe ni ojɔɔ owala nɔ oha Nyɔŋmɔ? Kɛji sanebimɔi nɛɛ fɛɛ ahetoo ji hɛɛ kɛ nɔmimaa lɛ, no lɛ ekolɛ be eshɛ ni esa akɛ obi asafo ni okɛbɔɔ lɛ mli onukpai lɛ ateŋ mɔ kome sanebimɔ ni Etiopianyo heyelilɔ lɛ bi Filipo lɛ nɔŋŋ, akɛ: “Mɛni tsiɔ mibaptisimɔ gbɛ?”—Bɔfoi lɛ Asaji 8:36.
[Shishigbɛ niŋmai]
a The Jerusalem Bible lɛ kɛɔ akɛ “eje ehe sɛɛ.” Shishitsɔɔmɔ ni J. B. Phillips ŋma lɛ kɛɔ akɛ “eŋmɛɛ lɛ diɛŋtsɛ ehegbɛi fɛɛ he.” The New English Bible lɛ kɛɔ akɛ “eshi ehe yɛ esɛɛ.”
b Kɛji ootao saji ni kɔɔ bɔ ni aaafee akpa sui nɛɛ he lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ August 1, 1981, baafai 4-7; November 1, 1973, baafai 258-264; kɛ Awake! July 8, 1982, baafai 3-12; May 22, 1981, baafai 3-11. Obaanyɛ ona enɛɛmɛi eko yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ he ni nyɛyɔɔ lɛ wojiatoo he lɛ mli.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛɛ yiŋtoi krɛdɛɛi komɛi wɔyɔɔ ni no hewɔ ni wɔdaa Nyɔŋmɔ shi Iɛ?
◻ Mɛni esa akɛ hemɔkɛyeli kɛ hiɛsɔɔ atsirɛ wɔ ni wɔfee?
◻ Mɛɛ naagbai baanyɛ adamɔ wɔ kɛ toiboo ni wɔɔfee wɔha Nyɔŋmɔ Iɛ teŋ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ amɛhe?
◻ Mɛɛ sanebimɔi mɛi ni abaptisiko amɛ amrɔ nɛɛ Iɛ baanyɛ abibii amɛhe?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 18]
Mɛɛ “sũ” nɛkɛ mi ji?’
Yesu kɛ abɛbua ko ha ni kɔɔ nuu ko ni tee eyadu dumɔ wui lɛ he. Wui lɛ ekomɛi yashwie gbɛ toi ni loofɔji baye. Ekrokomɛi yashwie tɛsaai anɔ, yɛ he ni sũ babaoo bɛ. Enɛɛmɛi kwɛ̃, shi beni hulu je lɛ, amɛŋala ni amɛgboi. Ni kɛlɛ wui lɛ ekrokomɛi yashwie ŋmeei amli ni etsurɔ amɛ. Yesu kɛɛ akɛ nɛkɛ kui etɛ nɛɛ damɔ shi kɛha: klɛŋklɛŋ lɛ, mɔ ni “nuɔ maŋtsɛyeli lɛ he wiemɔ lɛ ni eyooo sɛɛ lɛ”; nɔ ni ji enyɔ lɛ, mɔ ni kpɛlɛɔ wiemɔ lɛ nɔ, shi “haomɔ loo yiwalɛ” he dɔlɛ haa etsɔɔ ehe kɛyaa lɛ”: ni nɔ ni ji etɛ lɛ, mɔ ni haa “je nɛŋ he naagbamɔ kɛ nii pii ahe lakamɔ lɛ gbeɔ wiemɔ lɛ.”
Shi Yesu wie dumɔ wu kroko hu ni yagbee shikpɔŋ kpakpa nɔ lɛ he. Ekɛɛ: “Lɛ ji mɔ ni nuɔ wiemɔ lɛ ni eyooɔ sɛɛ, ni esaa ewoɔ yibii hu.”—Mateo 13:3-8, 18-23.
Ebaahi akɛ wɔɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ: ‘Mɛɛ “sũ” nɛkɛ mi ji?’
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]
Amɛgboi yɛ amɛ hemɔkɛyeli hewɔ
An ole mɔ ko ni egbo yɛ ehemɔkɛyeli lɛ hewɔ moŋ fe ni eeeku mli? Yehowa Odasefoi akpei abɔ efee nakai. Dr. Christine E. King ŋma yɛ wolo ni ji The Nazi State and the New Religions: Five Case Studies in Non-Conformity lɛ mli akɛ: “Awo German Odasefoi lɛ ateŋ mɛi enyɔ fɛɛ mɛi enyɔ ateŋ mɔ kome tsuŋ, ni mlijaa ejwɛ mli ekome laaje amɛwala.”
Beni yiwalɛ nifeemɔ ni yɔɔ ŋsrai lɛ amli lɛ ba naagbee, yɛ 1945 lɛ, “Odasefoi lɛ ayifalɛ etee hiɛ ni amɛŋmɛɛko nɔ ko nɔ ko he koni akɛsaa.” J. S. Conway ŋma yɛ Odasefoi ahe yɛ wolo ni ji The Nazi Persecution of the Churches lɛ mli akɛ: “Kuu kroko ko bɛ ni jie nɔ ko kpo tamɔ nakai faishitswaa ni amɛkɛdamɔ Gestapo hegbeyeiwoo lɛ mli hewalɛ lɛ naa lɛ.”
Jeee maŋkwramɔŋ saji loo hewolo nɔ su hewɔ ni awa Yehowa Odasefoi ayi nakai lɛ. Shi moŋ, amɛna nɔ yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ kpoomɔ ni amɛkpoo akɛ amɛkuŋ amɛhenilee ni damɔ Biblia nɔ lɛ mli lɛ hewɔ.