Saji Lɛ Asɛɛkɔmɔ
“Nɔ Ko Ni Oshara Yɔɔ He Fe Fɛɛ”
Saneyeli hei ni helatsɛmɛi ni amɛna helai ni gbeɔ mɔ kɛtsɔ la ni agbala awo amɛmli lɛ nɔ Iɛ kɛtee lɛ eha Ia-too-hei babaoo ebɔi sane Iɛ he susumɔ waa. Beni shɛɔ 1989 teŋgbɛ kɛyaa lɛ, no mli lɛ abɔ amaniɛ akɛ, akɛ saji fe 300 etee saneyeli hei yɛ U.S. Amerika ni akɛmiifolɔ la-too-hei Iɛ anaa. Gilbert Clark, ni ji onukpa ni kwɛɔ American Association of Blood Banks (La-Too-Hei) Iɛ anɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ “maŋbii lɛ miisumɔ la ni yɔɔ shweshweeshwe kwraa,” shi ekpɛlɛ nɔ akɛ anyɛŋ ama enɛ nɔ mi.
Nakai nɔŋŋ hu Parade Magazine lɛ bɔ amaniɛ akɛ la he nilelɔ, Dr. Charles Huggins kpɛlɛ nɔ akɛ “esa akɛ abu” Ia akɛ “nɔ ko ni bɛ shweshweeshwe ni anyɛŋ he nɔ ko afee.” Etsɔɔ bɔ ni Ia ji lɛ mli akɛ “nɔ ko ni oshara yɔɔ he fe fɛɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ mli.” Kɛjɛ 1989 shishijee mli kɛbaa lɛ, helai sɔrɔtoi ni tsɛŋeɔ mɔ ni la-too-hei kɛɛ amɛkwɛɔ mli lɛ efa kɛyashɛ enumɔ (HTLV-l ni haa la mli wala yibii yɛji Iɛ faa tsɔ, babaso kɛ sampuu, mlɛbo mli hela B, Ale kɛ mlɛbo mli hela kroko ni ji C). Shi taakɛ American Red Cross onukpa, S. Gerald Sandler kɛɛ lɛ, “etamɔ nɔ ni wɔmiima be ni wɔkɛaana Ia mli hela kroko ni la ni agbalaa awoɔ mɔ mli ji nɔ ni gbɛɔ no eshwaa.” Yɛ bɔ ni eji eshara nii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, aakpa gbɛ akɛ abaagbala la awo Amerika Kooyigbɛ bii akpekpei 4 mli yɛ 1990 afi nɛɛ mli. Taakɛ adafitswaa wolo mli niŋmalɔ, W. Gifford-Jones tsɔɔ lɛ, naagba lɛ ji akɛ, “helatsɛmɛi pii ewieee la ni agbalaa awoɔ amɛmli Iɛ he, ja Yehowa Odasefoi pɛ.”
Yehowa Odasefoi kɛ afii nyɔŋmai abɔ ‘etsi amɛhe kɛjɛ la’ he yɛ anɔkwayeli mli yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Iɛ fa yɛ Bɔfoi Iɛ Asaji 15:28, 29; 21:25 Iɛ. Bɔ ni enɛ ebu amɛhe kɛjɛ helai ni yɔɔ gbeyei ni atsɔɔ Ia ni agbalaa awoɔ mɔ mli nɔ anaa lɛ ahe Iɛ feɔ bɔ ni toiboo ni afeɔ ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ mlai lɛ ja ha lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
Ebaalaaje ni Ayooo?
Joachim Cardinal Meisner, ni he yɔɔ ahuntoo yɛ be mli ni awo Iɛ Cologne Osɔfonukpa yɛ Germany yɛ February ni ho Iɛ kɛɛ nyɛsɛɛ nɛɛ akɛ nɔ ni esheɔ no gbeyei fe fɛɛ ji akɛ gbi ko baaba ni sɔlemɔ Iɛ “baalaaje—ni ekolɛ gbɔmɛi yooo.” Taakɛ Germany adafitswaa wolo Rheinische Post lɛ tsɔɔ lɛ, Meisner kɛɛ: “Misusuma ehao waa akɛ gbɔmɛi miibu sɔlemɔ lɛ agbɛnɛ akɛ eji nɔ ko ni he ehiaaa.” Ekɛɛ nɔ ni baanyɛ aha aba lɛ nakai ni ekadi ji akɛ, “wɔwieɔ shikpɔŋ nɔ nibii ahe babaoo tsɔ shi jeee babaoo yɛ ŋwɛi nibii ahe, wɔwieɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii ahe babaoo tsɔ shi fioo ko pɛ wɔwieɔ yɛ naanɔ nibii ahe.”
Akɛni amɛkɛ amɛhe ebɔ maŋkwramɔŋ kɛ jarayeli mli nibii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe moŋ fe ni amɛkɛ amɛhe aaafɔ ŋwɛi hewalɛ nɔ koni etsa je lɛŋ naagbai Iɛ hewɔ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ Kristendom jamɔi Iɛ emale yɛ kɛɛmɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛdamɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ nibii lɛ mli. Nɔ ni baajɛ enɛ mli aba Iɛ yɛ eshara waa diɛŋtsɛ. Taakɛ Biblia Iɛ tsɔɔ lɛ, etsɛŋ ni apasa jamɔi fɛɛ baalaaje—nɔ ko ni efeŋ nɔ ni “shikpɔŋ Iɛ nɔ maŋtsɛmɛi” lɛ kɛ “shikpɔŋ Iɛ nɔ jarayelɔi” ni baawo yara yɛ nɔ ni baaba nɛɛ hewɔ Iɛ yooo. No hewɔ Iɛ ehe miihia ni mɛi ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ lɛ abo wiemɔi nɛɛ toi: “Nyɛjea [apasa jamɔ] emli . . . koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.”—Kpojiemɔ 18:4, 9, 11.
Aana Naagbee Ko
“Nɔyeli gbɔmɔgbee” ji bɔ ni adafitswaa woji komɛi tsɔɔ bɔ ni nɔyeli lɛ gbeɔ gbɔmɛi aloo bɔ ni gbɛjianɔtoi ni nɔyeli lɛ buɔ amɛhe lɛ gbeɔ gbɔmɛi amɛhaa lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Amnesty International lɛ naawielɔ, Gerry O’Connel kɛɛ yɛ 1988 akɛ, “aku hegbɛ ni adesai yɔɔ lɛ babaoo mli ni enɛ tee hiɛ yɛ 1989 mli.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Gbɔmɛi ni agbeɔ amɛ ni teɔ shi ewoɔ jeŋ muu fɛɛ mla ni akpɛlɛɔ nɔ Iɛ eshɛ he ni fa fe fɛɛ.”
Taakɛ Amnesfy daa afi amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ lɛ, yibɔ lɛ haa fɛ̃i gbɛ̀i kuɔ mɔ: Yɛ afi 1988 pɛ mli lɛ, agbe gbɔmɛi kɛjɛ 50,000 kɛmiishɛ 100,000 yɛ maji 29 mli ni Nɔyeli Iɛ miikwɛ gãa shi amɛfeee he nɔ ko. Mɛi ni fata mɛnɛɛmɛi ahe ji gbekɛbii, gbɔmɛi ni amɛgbɔlɔ, kɛ yei ni amɛtɔmɔ pɛ ji akɛ amɛfata maŋkwramɔ kuu ko he loo amɛji maŋbii ni amɛyi faaa aloo amɛbaje he ni henyɛlɔi enyɔ miipele jɛmɛ shihilɛ he lɛ mli. Mɛi ni fata gbɔmɔgbelɔi lɛ ahe ji mɛi ni amɛtu amɛhe amɛha gbele, maŋ hiɛ atuatselɔi, wii loo tsofai fɔji ahɔɔlɔi kɛ kui krokomɛi ni yeɔ awui yɛ maŋkwramɔ hewɔ. La Repubblica lɛ ma nɔ mi akɛ, “yɛ be babaoo mli lɛ, Nɔyeli lɛ diɛŋtsɛ yahɔɔ awuiyeli kui asɛɛ koni amɛgbe gbɔmɛi ni teɔ shi woɔ amɛ loo amɛtaooo amɛ lɛ.”
Belɛ ejeee efolo akɛ yɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ mli lɛ, Yehowa kɛ adesa nɔyeli aaato “koolo awuiyelɔ” he lɛ. (Kpojiemɔ 13:2) Shi nɛkɛ maŋkwramɔŋ awuiyeli kɛ hiɛdɔɔ nɛɛ ehiŋ shi kɛyaŋ naanɔ. Taakɛ Lala 92:8 kɛɔ lɛ: “Kɛ mɛi fɔji miifu gblɔgblɔ tamɔ jwɛi, ni mɛi ni tsuɔ nishaianii lɛ miifrɔke lɛ, afee koni akpata amɛhiɛ kwrakwra.” Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Kristo Yesu, “Toiŋjɔlɛ Lumɔ” lɛ dɛŋ Iɛ baatsu enɛ.—Yesaia 9:6; Daniel 2:44.