Amaniɛbɔɔ Lɛ Mli Niiashishinumɔ
“Jeee Ninamɔ Naa”
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilee mli nii amlipɛimɔ ema nɔ mi akɛ Turin Gbonyofuu Mama ni ana yɛ afii ohai 14 Iɛ mli lɛ ji amale. Shi kɛlɛ, “awoɔ Katolekbii Iɛ hewalɛ ni amɛya nɔ amɛja nɛkɛ mama nɛɛ akɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ he mfoniri, ni nyɛɔ efeɔ naakpɛɛ nibii lolo,” taakɛ The New York Times Iɛ bɔ amaniɛ Iɛ. Turin osɔfonukpa Anastasio Ballestrero jaje akɛ: “Esa akɛ abaa nɛkɛ Yesu Kristo he mfoniri ni nyɛɔ ekanyaa mɔ nɛɛ yi.”
Mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ eyɛ mli akɛ sɔlemɔ Iɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ nuu gbɔmɔtso ni eshĩ ekadi yɛ nɛkɛ mama nɛɛ nɔ lɛ jeee Yesu Kristo nɔ moŋ, shi esa akɛ mɛi ni yeɔ Katolek jamɔ Iɛ anɔkwale Iɛ aya nɔ ni amɛbu Iɛ tamɔ nɔ ni eji Kristo nɔ ni amɛbu lɛ akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ. Mɛni hewɔ? Taakɛ Adam Otterbein, ni ji Roman Katolek osɔfo ni kwɛɔ Gbonyofuu Mama Krɔŋkrɔŋ Kuu Iɛ nɔ Iɛ kɛɛ lɛ, nibii ni akɛkaiɔ mɛi ni egboi tamɔ gbonyofuu mama lɛ baanyɛ aye abua heyelilɔi ni amɛkɛ woo aha mɔ ni nakai nɔ lɛ damɔ shi kɛha lɛ.
No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ, yɛ bɔ ni ejeee anɔkwale fɛɛ sɛɛ lɛ, nɛkɛ fuu mama nɛɛ baaka he efee Katolek Sɔlemɔ lɛ hemɔkɛyeli lɛ he okadi ni naa amɛnɔ hewalɛ waa. The New York Times lɛ kadi akɛ: “Akɛ woo haa amagai, kɛ mfonirii ni atɛŋ kɛ amagai bibii ni akɛ tsei egbɔ Iɛ kɛ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ yɛ Katolek nifeemɔi amli.”
Ani Biblia Iɛ fiɔ nakai amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ sɛɛ? Dabi! Nyɔŋmɔ Wiemɔ Iɛ kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Nyɛjoa wɔŋjamɔ naa foi.”(1 Korintobii 10:14; okɛto 2 Mose 20:4-6 he.) Awoɔ Kristofoi aŋaa ni amɛja Nyɔŋmɔ yɛ “mumɔ kɛ anɔkwale mli,” jeee kɛtsɔ amaga loo nɔ ko ni agbɔ yelikɛbuamɔ ko nɔ. (Yohane 4:24) No hewɔ lɛ Paulo ŋma yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ anɔkwale Kristofoi “nyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee ninamɔ naa.”—2 Korintobii 5:7.
Susumɔ Ni Ejaaa
Star Tribune Iɛ bɔ amaniɛ akɛ bɔni afee ni amɛhiɛ bɔ ni amɛgbɔjɔ nibii amli amɛha nyɔŋmɔjalɔi yɛ Biblia mli tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ agbɛfaŋ lɛ mli lɛ, “U.S. Amerika osɔfoi babaoo miitaa sane naa akɛ bɔlɛnamɔ mli tsakemɔ ko he miihia Kristofoi asɔlemɔi lɛ.” Nɛkɛ Minnesota adafitswaa wolo nɛɛ tsi bɔ ni mɛi komɛi ni ale amɛ waa tamɔ Episcopal Church of America osɔfo ni kwɛɔ Newark, John Spong kɛ United Theological Seminary ni yɔɔ New Brighton Iɛ nilelɔ ni kwɛɔ bɔlɛnamɔ he nibii anɔ, James Nelson lɛ susuɔ lɛ ta. Adafitswaa wolo Iɛ kɛɔ akɛ mɛnɛɛmɛi kɛ osɔfoi krokomɛi babaoo susuɔ akɛ esa akɛ sɔlemɔi lɛ “ajɔɔ hii ni kɛ hii kɛ yei ni kɛ yei boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ anɔ yɛ jamɔ nifeemɔi amli, ni amɛkpɛlɛ amɛhe ni amɛkɛhaa akɛ amɛbaasumɔ amɛhe kwraa yɛ jeŋba mli nifeemɔ amli Iɛ nɔ; . . . ni sɔlemɔ Iɛ ajɔɔ obalaŋtai ni kɛ amɛhe hiɔ shi yɛ suɔmɔ mli, yɛ wekukpaa ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha amɛhe yɛ mli, shi kɛlɛ amɛboteko gbalashihilɛ mli lɛ anɔ”; ni “amɛkpɛlɛ mɛi ni edara ni kɛ amɛhe naa bɔlɛ ni amɛtsuɔ emli sɔi ahe nii, eyɛ mli akɛ amɛboteko gbalashihilɛ mli lɛ anɔ.” Mɛni hewɔ ni nɛkɛ osɔfoi nɛɛ susuɔ akɛ tsakemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ahe miihia lɛ? Spong kɛɔ akɛ kɛ amɛjɔɔɔ nakai shihilɛi anɔ lɛ, “wɔmiikpɛlɛ basabasa shihilɛ nɔ.”
Shi kɛlɛ, nɔ ni Spong kɛ mɛi krokomɛi Iɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ nɔ Iɛ ji akɛ nɛkɛ shihilɛi ni amɛjɔɔ nɔ nɛɛ nɔŋŋ maa bɔ ni sɔlemɔ lɛ kpɛlɛɔ nakai “basabasa shihilɛ” Iɛ nɔ mi ehaa Iɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ faŋŋ. “Ajwamaŋbɔlɔi, . . . gbalamlikulɔi, . . . loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” Abɔɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ kɔkɔ, jeee ni amɛkɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ Iɛ “akabɔ” kɛkɛ, shi moŋ akɛɔ amɛ ni “amɛjie mɔ fɔŋ” Iɛ kɛjɛ amɛteŋ.—1 Korintobii 5:11, 13; 6:9-11.
Hiamɔ Ni Fe Fɛɛ
Afi nɛɛ, akɔntaabuu mli amaniɛbɔɔ ni kɔɔ Britania Free Church Federal Council Iɛ he lɛ ejie Iɛ kpo faŋŋ akɛ emli jamɔi 15 ni kɛ amɛhe ebɔ ehe lɛ anɔgbɔmɔ etee nɔ babaoo. Church Times, ni ji Church of England Iɛ adafitswaa wolo lɛ kɛɛ akɛ amɛmli mɛi Iɛ anɔ egbɔ kwraa kɛba nɔ ni shɛɛɛ akpeiakpe kome ni enɛ ji klɛŋklɛŋ kwraa ni eba nakai. Mɛni hewɔ? Eyɛ mli akɛ sɔlemɔi Iɛ kɛɔ akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ “kɛha mɛi babaoo . . . ni amɛhiamɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ji kpɔmɔ” lɛ moŋ, shi amaniɛbɔɔ lɛ kadi akɛ “Free Churches Iɛ kɛ be kɛ hewalɛ ni fa tsɔ ewo . . . gbɔmɛi akui ahe nitsumɔi moŋ mli.” Taakɛ Church Times lɛ kɛɛ lɛ, “kɛ sɔlemɔi Iɛ anɔ miigbɔ lɛ, jeee ni amɛ daa afi nihɔɔmɔ lɛ yeee omanye, aloo ni akɛ he wooo amɛ kui ni feɔ nii amɛtsɔɔ Iɛ anifeemɔi amli: nɔ hewɔ lɛ ji akɛ amɛkɛ hiɛdɔɔ tsuuu kpɔmɔ sɔɔmɔ nitsumɔ Iɛ he nii bɔ ni sa.”
Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ Yesu gbii Iɛ amli Iɛ tsuuu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii kɛ hiɛdɔɔ nakai nɔŋŋ. No hewɔ Iɛ eja gbɛ akɛ Yesu aaawie amɛhe akɛ amɛkɛ amɛ blema saji Iɛ “egu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” Ekɛɛ akɛ osatofoi ni ‘kɛ amɛnaabui woɔ Nyɔŋmɔ, shi amɛtsuii etsi ehe kɛjɛ ehe kɛtee shɔŋŋ’ ji amɛ.—Marko 7:6, 7, 13.
Shi kɛlɛ, Yehowa anɔkwale sɔɔlɔi lɛ ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha “wiemɔ lɛ he sɔɔmɔ lɛ.” Amɛkɛ hiɛdɔɔ boɔ Yesu famɔ akɛ “afee kaselɔi” lɛ toi, ni amɛnyiɛɔ bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ Iɛ sɛɛ ni “amɛfɔ̃ɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔ we lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.” Kɛha anɔkwale Kristofoi lɛ, nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:42; 6:4; Mateo 28:19, 20.