Ŋwɛi Jalɛsaneyeli—Nɔ Ni Kɛ Mliflimɔ Baa!
“NYƐBAA ni wɔlaa . . . ’Yehowa miiye maŋtsɛ; ha shikpɔŋ lɛ ana miishɛɛ.’” Wiemɔi nɛɛ ji lala ko ni mɛi fe 9,000 ni ji Arabbii, Helabii, Italiabii, Portugiibii kɛ Spaniabii ni tee “Ŋwɛi Jalɛsaneyeli” Kpokpaa Wulu nɔ kpee ni afee yɛ Montreal, Canada lɛ shishi lɛ la lɛ mli wiemɔi. Kpeeyalɔi lɛ ke yuu kɛtee Olympic Stadium shwɛmɔ he lɛ mli ni amɛyafata mɛi 36,900 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe kɛla kɛha gbii ejwɛ kpee lɛ naagbee.
Kui ni wieɔ wiemɔi krokomɛi lɛ yɛ shwɛmɔ he lɛ fai krokomɛi ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ kɛha nakai kpee lɛ nɔŋŋ Agbɛnɛ amɛbafata French kɛ Blɔfo kpeeyalɔi lɛ ahe ni amɛjie nyɛmifeemɔ kɛ anɔkwayeli kpo yɛ gbɛ ni tsirɛɔ mɔ nɔ—nɔ ko ni anaa yɛ mɛi ni ji Yehowa, anɔkwale jalɛsaneyeli Nyɔŋmɔ lɛ sɔɔlɔi pɛ ahe lɛ. Yɛ jalɛsane ni ayeee ni egbɛ eshwa yɛ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ hewɔ lɛ, kpee lɛ yitso—“Ŋwɛi Jalɛsaneyeli”—lɛ sa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Taakɛ ajie lɛ kpo yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ yɛ kpee lɛ mli lɛ, kpee lɛ yitso lɛ wo wɔ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa sui ni mli wa lɛ ateŋ ekome nɛɛ mli hewalɛ.
“Miishɛɛ Ji Mɛi Ni Yeɔ Jalɛsane Lɛ”
Kpee lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ yitso nɛ. (Lala 106:3, New World Translation) Sɛinɔtalɔ lɛ wiemɔ ni ekɛhere mɛi fɛɛ kɛba kpee lɛ shishi lɛ tsɔɔ mli faŋŋ akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli etsɔɔɔ mla naa saneyeli yɛ jalɛ gbɛ nɔ pɛ kɛkɛ. Shi moŋ, eji hiɛmɔ ni aaaka he ahiɛ nɔ ni ja lɛ feemɔ mli yɛ gbɛ ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli, ni ekɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ kpaa gbee nɔ. Yehowa folɔɔ tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ eshwieɔ shi ni eja pɛpɛɛpɛ yɛ jalɛsaneyeli mli ejaakɛ ehiɔ shi yɛ no naa. No hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ‘egbɛi fɛɛ jalɛ ni.’—5 Mose 32:4.
Asaa ati enɛ mli ekoŋŋ yɛ wiemɔ krɛdɛɛ ni eyitso ji “Jalɛsaneyeli Kadiɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi Fɛɛ” lɛ mli. Yehowa tsiko ehe kɛjɛko ejalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ ahe da, ni ekɛ jalɛ gbɛ kometoo lɛ nɔŋŋ etsu nii ni ekɛ adesai ni yeee emuu lɛ eye yɛ nakai gbɛ nɔ. (Maleaki 3:6) Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi baafolɔ Nyɔŋmɔ naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ eyeee jalɛsane akɛni amɛnaa jalɛsane ni ayeee yɛ jeŋ muu fɛɛ moŋ, shi jeee lɛ eha adesai ni efite lɛ kɔ gbɛ fɔŋ lɛ.
Akɛni Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli hewɔ lɛ, ekpaa wɔ gbɛ akɛ wɔbaajie nɛkɛ su nɛɛ kpo kɛtsɔ feemɔ ni wɔɔfee nibii ni ja lɛ anɔ. Esa akɛ wɔfee enɛ wɔha wɔnanemɛi adesai kɛ wɔwekumɛi, yɛ wɔ asafoi amli, kɛ wɔjamɔ lɛ fai krokomɛi lɛ fɛɛ amli. Enɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo baa, taakɛ anaa yɛ “Ŋwɛi Jalɛsaneyeli” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ mli yɛ gbii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ.
“Kpɛlɛmɔ Tsɔsemɔ Ni Haa Mɔ Nilee Lɛ Nɔ”
Kpee lɛ gbi ni ji enyɔ lɛ hiɛ saneyitso ni atsɔɔ yɛ yiteŋ gbɛ nɛɛ akɛ gbi lɛ yitso, ni edamɔ Abɛi 1:3 nɔ. Awo wɔ hewalɛ ni “Wɔkpɛlɛ Tsɔsemɔ nɔ Koni Wɔtsɔmɔ Nilelɔi,” ni enɛ ji wiemɔ ko ni awie kɛtsɔ hiɛ lɛ yitso. Tsɔsemɔ ni jɛɔ Yehowa ŋɔɔ lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ shihilɛ gbɛ ni tsɔɔ hetsuumɔ yɛ wɔjwɛŋmɔŋ hewalɛ kɛ jeŋba mli su mli lɛ gbɛfaŋ. Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha wɔ lɛ kpojiemɔ yɛ faŋŋ mli. (Hebribii 12:4-11) Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ haa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ yɛ jalɛsaneyeli taomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ lɛ—ŋwɛi jalɛsaneyeli he.
Nɔ ni nyiɛ wiemɔi ni yɔɔ faŋŋ nɛɛ asɛɛ ji wiemɔ ni ji “Ohe Atse yɛ Jwɛŋmɔ Mli kɛ Gbɔmɔtso Mli” lɛ. Kwɛ bɔ ni emɔɔ mɔ jwɛŋmɔ! Ema bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ wɔhe aha Nyɔŋmɔ akɛ gbɔmɛi ni he tse, mɛi ni muji ko bɛ amɛhe, kɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ mi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa he tse ni eyɛ krɔŋkrɔŋ hu yɛ gbɛ ni nɔ kwɔ nɔ—shihilɛ ko ni haa efeɔ sɔrɔto yɛ jeŋmaji lɛ anyɔŋmɔi mujimujii lɛ fɛɛ ahe lɛ. Yɛ be mli ni esusuɔ wiemɔ nɛɛ he lɛ, nyɛminuu ko wie akɛ: “Awie nibii fɛɛ ni kɔɔ wɔjwɛŋmɔŋ, jeŋba mli, gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hetsemɔ he lɛ ahe. Awie wɔ atadei, wɔhesaamɔ, shia, kar, kɛ wɔgbɔmɔtsei diɛŋtsɛ po fɛɛ he.” Onukpa ko hu wie akɛ: “Kɛji wɔtsu nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ he nii lɛ ebaaha wɔnyɛmimɛi lɛ afee sɔrɔto yɛ mɛi ni ebɔle amɛ kɛkpe lɛ ahe fe tsutsu lɛ ni ebaaha amɛhewalɛnamɔ aya hiɛ bɔni anako nakai da yɛ jeŋ lɛŋ bii krokomɛi agbɛfaŋ.”
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ drama ni ji “Akadi Amɛ Kɛha Yiwalaheremɔ” lɛ hu kɛ bɔ ni ehe hiaa ni aye oyai lɛ hu fata gbɛjianɔtoo lɛ he, ejaakɛ etsɛŋ ni abaatsu ŋwɛi jalɛsaneyeli he nii. Gbɛ ni atsɔ nɔ afee enɛ ni taa mɔ tsui mli lɛ tsɔɔ akɛ ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔgbele wɔhiŋmɛii yɛ be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ hewɔ. Lɛlɛŋ, esa akɛ wɔjo foi kɛya aboobaa he lɛ, koni akadi wɔ kɛha yibaamɔ dani atswa apasa jamɔ nɔ ni akpata ehiɛ.
Yɛ shwane mli lɛ, wielɔi ni wie kɛtsara nɔ lɛ ma “Tsɔsemɔ yɛ Jalɛ Naa Yɛ Weku Kɔkɔlɔɔ lɛ Mli” lɛ hu nɔ mi. Awo wumɛi kɛ tsɛmɛi lɛ ŋaa ni amɛna mumɔŋ gbɛjianɔtoo yɛ shia, ni amɛnyiɛ hiɛ yɛ sɔlemɔ, nikasemɔ kɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ mli. Tsɛ lɛ sui ni eeejie lɛ kpo akɛ nuu kɛ bɔ ni etsuɔ eyitsoyeli lɛ he nii lɛ fɛɛ naa hewalɛ kpele yɛ bulɛ ni gbekɛbii lɛ jieɔ lɛ kpo amɛhaa hegbɛ, ŋwɛi hegbɛ kɛ adesa nɔ fɛɛ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ tsɛmɛi Kristofoi lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ ni amɛfee nii yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ be mli ni amɛkɛ tsɔsemɔ haa lɛ. Esa akɛ amɛjie henumɔ kɛ miishɛɛ kpo, koni amɛha amɛbii lɛ anyɛ amɛkɛ amɛ agba sane daa.
Awo fɔlɔi lɛ hewalɛ ni amɛto nikasemɔ ni amɛkɛhaa amɛbii lɛ he gbɛjianɔ koni esa gbekɛbii lɛ. Ehe miihia ni aha gbekɛbii lɛ ayoo nii asɛɛ kɛtsɔ kwɛ ni aaakwɛ nɔ ni atsɔɔ amɛ kɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ amɛ lɛ hu koni anyɛ ashɛ amɛtsuii amli. Yiŋtoo lɛ ji ni aha anɔkwale lɛ asa weku muu lɛ fɛɛ he yɛ gbɛ kpakpa nɔ.
Wielɔi ni tsara nɔ nɛɛ ateŋ naagbee mɔ lɛ kɛ henumɔ wo gbekɛbii lɛ ekaa ni amɛfee nɔ ni Yehowa taoɔ yɛ amɛdɛŋ yɛ weku lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Awo obalaŋtai lɛ hewalɛ ni amɛkwa atuatsemɔ mumɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ nɛɛ mli lɛ ni amɛnya yɛ tsɔsemɔ ni haa mɔ leɔ nii lɛ mli.
Yɛ wiemɔ ni damɔ Abɛi 2:1-9 nɔ lɛ mli lɛ, awo kpeeyalɔi lɛ hewalɛ ni “Amɛtao Jwetri ni Aŋɔtee.” Afee he mfoniri akɛ abaanyɛ ana mumɔŋ jwetrii kɛtsɔ nikasemɔ kɛ niiamlipɛimɔ nɔ. Yɛ be mli ni ewieɔ saneyitso ni ji “Taomɔ Yehowa Sɛɛ Gbɛ Koni Ole Nii” lɛ he lɛ, wielɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ niiasɛɛyoomɔ ji nyɛmɔ ni mɔ ko naa ni ekɛnaa shihilɛ ko mli faŋŋ, ni enaa kɛtekeɔ nɔ ni yɔɔ faŋŋ lɛ hu ni enuɔ nibii ashishi kɛmɔɔ shi. (Mateo 13:13-15; Romabii 3:11; Efesobii 5:17) Gbi ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ ba enaagbee yɛ be mli ni atsɔ tɛlifon kpaa nɔ akɛ Olympic Stadium kpee lɛ tsa kpeei krokomɛi ni afeɔ yɛ maji krokomɛi amli yɛ Canada kɛ U.S. Amerika lɛ. Akɛ wiemɔi enyɔ ni tsara nɔ lɛ ba naagbee ni ajie wolo ni egbɛi ji Insight on the Scriptures ni afee lɛ kpoi enyɔ, ni ehiɛ baafai fe 2,500 ni saji ni tsɔɔ mɔ nii kɛ mfonirii hu eyi mli obɔ lɛ kpo koni eha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ aya hiɛ.
“Anɔkwa Kɛ Jalɛ Ji Ekojomɔi Lɛ”
Yɛ gbi ni ji etɛ ni hiɛ saneyitso ni damɔ Kpojiemɔ 19:2 nɔ lɛ mli lɛ, nibii babaoo je kpo ni ha wɔna miishɛɛ. Wiemɔ ni eyitso ji “Jeŋba Mli Hetsemɔ ji Obalaŋtai Ahefɛo” lɛ mɔ obalaŋtai lɛ atsuii waa. Awo amɛ hewalɛ ni amɛbu hefɛo ni jɛɔ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi yɛ gbɔmɔtsoŋ, jeŋba mli, kɛ mumɔŋ hetsemɔ mli lɛ anɔyeli mli lɛ akɛ nyɔmɔwoo ni nɔ kwɔ. Lalai ni woɔ jeŋba shara he hewalɛ, televishin nɔ nibii ni kɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he, sinii kɛ woji ni atɛŋɔ mɛi ni hiɛ amɛhe efoji yɛ mli lɛ kɛ nɔnyɛɛ ni baa kɛjɛɔ nanemɛi aŋɔɔ lɛ fɛɛ ji nibii ni tsirɛɔ obalaŋtai.Taakɛ amaniɛbɔɔ ko tsɔɔ lɛ, mɔ ko ni esoroɔ lɛ pɛ ji mɔ ni kɛ ehe wooo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli dani eyeɔ afii 19. Shi toibolɔi lɛ tswa amɛdɛ waa yɛ be mli ni wielɔ lɛ jie Odasefoi obalaŋtai akpei abɔ ni haa esoroɔ amɛ yɛ jalɛ he tɛi ni nɔ kwɔlɔ ni afolɔ ashwie shi lɛ ni amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ ayi lɛ. Gbalashihilɛi ni aboteɔ mli mra lɛ kɛ naagbai babaoo baa, ni atsɔɔ mli akɛ Paulo wiemɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ he “fe nɔ ni akɔnɔ aaahaoo” lɛ kɔɔɔ mɛi ni nako afii nyɔŋmai enyɔ lɛ ahe shi moŋ “obalayoo fro ni esale gbala” lɛ he.—1 Korintobii 7:9, 36.
Wiemɔ ni tsa nɔ lɛ yitso ji “Nyɛkɛ Mɛi ni Heee Yeee lɛ Akatsaa Kɔŋtso.” Toiboo ni wɔɔfee wɔha Nyɔŋmɔ famɔ akɛ abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli” lɛ jieɔ mɔ kɛjɛɔ jaramɔi amli. (1 Korintobii 7:39) Kɛfata he lɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ ni woɔ gbalashihilɛ lɛ mli hewalɛ tamɔ ekomefeemɔ ni akɛaasɔmɔ Yehowa kɛ ejalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anɔyeli. No sɛɛ lɛ aye abua wɔ koni wɔna bɔ ni “Wɔɔfee Wɔnii kɛ Bulɛ kɛ Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ” hu.
No sɛɛ ni akɛ wiemɔ oti ni yɔɔ miishɛɛ lɛ hu tsa nɔ—“Baptisimɔ ni kɛ mɔ Yaa Kojomɔ Kpakpa Mli,” ni akɛ mɛi heei ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ anumiimɔ lɛ tsa nɔ. Ama nɔ mi akɛ aakpa babaoo gbɛ yɛ amɛdɛŋ fe ni amɛaajie hewolo nɔ muji lɛ kɛkɛ. Esa akɛ amɛtsake amɛtsui, amɛje amɛhe sɛɛ, ni amɛkɛ amɛwala muu fɛɛ awo sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ mli kɛfata amɛhenɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ lɛ he koni amɛna kojomɔ kpakpa kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ.
Eka shi faŋŋ akɛ shwane gbɛjianɔtoo lɛ hu sa kaimɔ jogbaŋŋ. Kɛtsɔ tɛlifon kpaa nɔ ekoŋŋ lɛ, Yehowa Odasefoia Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ kɛ toibolɔi ni yɔɔ Amerika Kooyigbɛ lɛ wie yɛ wiemɔi ni tsaraa nɔ ni eyitso ji “Be ni Ato lɛ Eshɛ Eta” lɛ mli. Yehowa Odasefoi kɛ afii nyɔŋmai abɔ eshiɛ ŋwɛi kojomɔi ni akɛshiɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ ni ji jeŋ apasa jamɔ hewalɛ lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ nɛkɛ kpee nɛɛ shishi lɛ, nɛkɛ shɛɛ saji nɛɛ bagbɛɛ waa. Babilon kpeteŋkpele lɛ eye fɔ yɛ ku ni eku Yehowa jalɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ amli lɛ hewɔ. Esa hiɛkpatamɔ, ejaakɛ “ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.” No hewɔ lɛ, taakɛ Yehowa bɔfo lɛ jaje lɛ, “gbi kome nɔ ni ehaomɔi lɛ aaaba, gbele kɛ awerɛho kɛ hɔmɔ, ni akɛ la aaasha lɛ, ejaakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] Nyɔŋmɔ lɛ ni kojoɔ lɛ he wa.”—Kpojiemɔ 18:5, 8.
Yɛ be mli ni ewieɔ saneyitso ni ji “‘Ajwamaŋ’ ni Hiɛ Eshwie Shi Lɛ—Eshigbeemɔ kɛ Ehiɛkpatamɔ” lɛ he lɛ, naagbee wielɔ yɛ wiemɔ ni tsaraa nɔ nɛɛ mli lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee Kpojiemɔ naagbee ni yɔɔ nyam lɛ nɔ. Toobi lɛ ni kɛ eyemforo ni ji maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ feɔ ekome ni amɛkɛ naanɔ wala he jɔɔmɔi haa adesai lɛ kpeemɔ lɛ kɛ naagbee nɛɛ baa. Awo Yehowa gbɛi lɛ hiɛ nyam! Wiemɔ lɛ ba naagbee kɛ sane ni tsirɛɔ mɔ nɛɛ akɛ be ni ato lɛ eshɛ eta fe bɔ ni wɔsusuɔ! Lɛlɛŋ, Kpojiemɔ mlibaa ni yɔɔ nyam lɛ ebɛŋkɛ!
Beni toibolɔi lɛ yaa nɔ amɛtswaa amɛdɛ lolo lɛ, ajie wolo ni hiɛ baafai 320 ni gbɛi ji Revelation—Its Grand Climax At Hand! (Kpojiemɔ—Enaagbee ni Yɔɔ Nyam lɛ Ebɛŋkɛ!) lɛ kpo. Mɛɛ nifeemɔ ni ha ana miishɛɛ po nɛ! Eka shi faŋŋ akɛ wolo nɛɛ baafee dɛŋdade ni nɔ bɛ ni akɛaatswa adafi akɛ abu Babilon kpeteŋkpele lɛ fɔ aha hiɛkpatamɔ, ni nɔ ni ka jeŋmaji lɛ ahiɛ ji Harmagedon, ni etsɛŋ ni Yehowa kɛ kojomɔ baaba amɛnɔ. Ha mɛi fɛɛ ni hiɛ sɔɔ nii lɛ ahere “Mumɔ lɛ kɛ ayemforo lɛ” ninefɔɔ akɛ “Ba!” wala nu lɛ he lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 21:2, 9; 22:17) Nɔ ni nyiɛ wolo ni ha ana miishɛɛ nɛɛ kpojiemɔ sɛɛ hu ji nɔ ni haa mɔ mli filiɔ lɛ. Kpee lɛ shishi toibolɔi lɛ fɛɛ jɛ miishɛɛ mli amɛkɛ nɔmimaa kpɛlɛ yiŋkpɛɛ ko ni mli ka shi faŋŋ ni amɛkɛhiɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ.
“Jalɛ Sane—Jalɛ Sane Sɛɛ Onyiɛ”
Kpee lɛ naagbee gbi Iɛ yitso nɛ, ni edamɔ 5 Mose 16:20 nɔ. Wielɔi ni wie leebi lɛ ma nɔ mi akɛ dani wɔɔna ŋwɛi jalɛsaneyeli he sɛɛ lɛ, esa akɛ esoro wɔ yɛ je lɛ he. Susumɔ wiemɔ ni eyitso ji “Ni Wɔɔhiɛ Mumɔŋ Hewalɛnamɔ Mli yɛ Jeŋ ni He Yeɔ Mli” lɛ he okwɛ. Etsɔɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkaha je lɛŋ mumɔŋ helai lɛ eko miitsɛŋe wɔ kɛtsɔ wɔhe nɔ ni wɔɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ heloo lɛ gbɔjɔmɔi, hewalɛ ni je lɛ naa yɛ wɔnɔ, kɛ “Abonsam ŋaatsɔi lɛ” ahe lɛ nɔ. (Efesobii 6:11, 12; Romabii 7:21-25; 1 Yohane 2:15-17) Wiemɔ ni yitso ji “Ani Ohemɔkɛyeli lɛ Buɔ Je lɛ Fɔ?” lɛ tsɔɔ akɛ kɛji wɔyɛ hemɔkɛyeli tamɔ Noa lɛ, wɔbaadamɔ shi akɛ mɛi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ je lɛ mli. Yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, anaa sɔrɔto ni yɔɔ faŋŋ yɛ mɛi ni fo Nu Afua lɛ kɛ mɛi ni amɛhiɛ kpata lɛ ateŋ. Nakai nɔŋŋ hu eji ŋmɛnɛ.
Ama nɛkɛ oti nɛɛ nɔ mi yɛ Biblia mli drama ni ji “Yehowa Kojomɔi ni Ekɛshiɔ Mlakwalɔi” lɛ mli. Ekɛ mlakwalɔi ni hi shi yɛ Noa kɛ Lot gbii lɛ amli lɛ to gbɔmɛi ni feɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe. Noa kɛ Lot je kpo faŋŋ akɛ mɛi ni yɔɔ sɔrɔto, ni amɛhemɔkɛyeli lɛ bu amɛbeaŋ bii lɛ fɔ. Ani wɔ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ anaa wɔ faŋŋ akɛ mɛi ni esoro wɔ yɛ mɛi ni kɛ amɛbe fɛɛ taoɔ heloonaa nii kɛ mɛi ni sumɔɔ efɔŋ lɛ ahe?
Maŋshiɛmɔ ni yitso ji “Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ Kɛtsɔ Kojolɔ ni Nyɔŋmɔ Ehala lɛ Nɔ” lɛ ji wiemɔ ni mɔɔ mɔ tsui ni gbálaa bɔfo Paulo wiemɔ ni ekɛha Ateenebii yɛ Areopago loo Mars Gɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. Bɔ ni jalɛ sane ni ayeee kɛ apasa jamɔ ebɔle wɔ kɛkpe hewɔ lɛ, bɔfo lɛ wiemɔi lɛ yɛ shishinumɔ ni mli kwɔ kɛha wɔ. Ni wɔyɛ yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ ejaakɛ wɔyɛ be ni he hiaa waa ni ji kojomɔ be mli, be ni wɔbaanyɛ wɔfee wɔnii koni wɔna Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ. Hɛɛ, taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, Yehowa eto eyiŋ akɛ “ebaatsɔ nuu ni eto lɛ [Yesu Kristo] nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:31.
Yɛ be mli ni gbɛjianɔtoo lɛ baa naagbee lɛ, awo wɔ hewalɛ ni “Wɔya nɔ Wɔtao Jalɛ Sɛɛ Gbɛ Beni Naagbee lɛ Bɛŋkɛɔ Lɛ.” Nɛkɛ gbii ejwɛ kpee ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ wo wɔ ekaa koni wɔfee nakai. Gbɛjianɔtoo lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔ majimaji ateŋ nyɛmimɛia ekomefeemɔ lɛ mli lɛɛ ha lɛ hu mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛ miishɛɛ ni wɔna akɛ wɔɔnu amaniɛbɔi ni jɛ wɔnyɛmimɛi maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli ni amɛbasara wɔ lɛ aŋɔɔ lɛ!
Wɔkɛ faishitswaa hee shi kpee lɛ shishi akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ je lɛ he kwraa ni wɔha wɔhe atse yɛ mumɔ mli, yɛ jeŋba mli, yɛ jwɛŋmɔ mli, kɛ gbɔmɔtso mli hu. Yɛ be mli ni wɔkɛ miishɛɛ fee ekome kɛla naagbee lala lɛ, wɔna miishɛɛ akɛ wɔɔla kɛjie Yehowa yi, ni wɔhiɛ sɔ akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli haa wɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ.
Mɛi ni naa shɛɔ 1,440,932 ba kpeei fe 125 ni afee yɛ U.S. Amerika kɛ Kanada Iɛ pɛ ashishi, ni abaptisi mɛi 19,878.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]
1, 2. Insight on the Scriptures kɛ Revelation —lts Grand Climax At hand! woji lɛ yɛ be mli ni Nɔyeli Kuu Iɛ mli bii J. E. Barr kɛ W. L. Barr jie amɛ kpo yɛ Yankee Stadium, yɛ New York City Iɛ.
3, 4. Biblia mli drama ni yitso ji “Yehowa Kojomɔi ni Ekɛshiɔ Mlakwalɔi” Iɛ mli nibii ni akɛtsɔɔ Iɛ ekomɛi.
5. Abaptisi mɛi akpei abɔ akɛ amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ Iɛ he okadi.
6. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ drama ni yitso ji “Akadi Amɛ Kaha Yibaamɔ” Iɛ mli nibii ni akɛtsɔɔ Iɛ ekomɛi.
7. Maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi ni fa gbɛ kɛba, tamɔ John Cutforth ni jɛ Papua New Guinea Iɛ gba kpeeyalɔi Iɛ amɛniiashikpamɔi.