Nɛgbɛ Wɔsuɔlɔi Ni Egboi Lɛ Yɔɔ Bianɛ
NYƐ ko ni ehao waa (ni awie ehe yɛ wiemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ) susuɔ he ni ebi ni egbo lɛ etee lɛ he ni ebiɔ ehe akɛ: “Nɛgbɛ wɔbi bibioo lɛ yɔɔ bianɛ?” Ani etee ŋwɛi aloo eyɛ he kroko?
Etsɛɛɛ ni aha Andrew nyɛ lɛ hetoo. Beni ebinuu nukpa ni lɛ hu eji Katoleknyo lɛ nu enyɛmi fioo nɛɛ gbele lɛ, ekɛɛ akɛ: “Andrew yɛ Limbo.” Shi ani eyɛ jɛmɛ?
Mɛni ji Limbo Aloo Nɛgbɛ Eyɔɔ?
The Concise Oxford Dictionary lɛ kɛɔ akɛ Limbo yɛ “hɛl kpokpaa lɛ husui anaa, ni asusuɔ akɛ eji jalɔi ni hi shi dani Kristofoi lɛ ba lɛ kɛ abifabii ni abaptisiko amɛ lɛ ashihilɛ he; . . . eji shihilɛ ni akwa aloo hiɛ eje nɔ.” New Catholic Encyclopedia lɛ wieɔ Limbo he akɛ: “Jamɔ mli nilelɔi kɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ amɛkɛtsɔɔ shihilɛ ko ni susumai ni amɛsaaa hɛl kɛ enaanɔ toigbalamɔi shi amɛnyɛɛɛ amɛbote ŋwɛi dani Kpɔmɔ lɛ ba (tsɛ lɛ Limbo) lɛ yɔɔ mli aloo susumai ni anyɛɛɛ aha amɛ naanɔ shihilɛ kpakpa yɛ shishijee esha hewɔ (gbekɛbii a-Limbo) lɛ ashihilɛ he.
Shi ensaeklopedia nɛɛ nɔŋŋ kɛɔ akɛ: “Abifabii ni gboiɔ beni abaptisiko amɛ lɛ awɔsɛɛ hiɛnɔkamɔ he sane lɛ ji naagba diɛŋtsɛ. . . . Nɔ ni Limbo ji lɛ ka he eji sanebimɔi ni jamɔ mli nilelɔi nyɛko aha hetoo lɛ ateŋ ekome. Nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ jamɔ lɛ kpɛlɛɔ Limbo shihilɛ nɔ.” Yɛ enɛ nɔmimaa mli lɛ, The New Encyclopaedia Britannica lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni Roman Catholic Sɔlemɔ lɛ ekpɛlɛko Limbo tsɔɔmɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ akɛ shihilɛ aloo shihilɛ he diɛŋtsɛ ko hewɔ lɛ, Limbo tsɔɔmɔ lɛ ka he eji sanebimɔ ko ni anako naa.”
Yɛ enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Katolek jamɔ mli bii pii kpɛlɛɔ Limbo tsɔɔmɔ lɛ nɔ. Shi ofainɛ susumɔ sane nɛɛ he jogbaŋŋ okwɛ: Mɛni hewɔ esa akɛ abu abifabii fɔ ni atsi amɛ naa awo shihilɛ he ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni anuuu shishi lɛ mli kɛya naanɔ akɛni abaptisiko amɛ lɛ hewɔ?
Ani Biblia lɛ tsiɔ Limbo ta? Dabida, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ etsiko enɛ ta. No hewɔ lɛ enɛ teɔ sanebimɔ ni he hiaa jogbaŋŋ shi akɛ: Nɛgbɛ gbɔmɛi ni gbekɛbii fata he yaa beni amɛgboi lɛ?
Nɛgbɛ Gbɔmɛi Yaa yɛ Gbele Mli?
Kristendom sɔlemɔyalɔi pii susuɔ akɛ yɛ gbele sɛɛ lɛ, gbɔmɛi yaa ŋwɛi aloo hɛl. Shi mɛni Biblia kɛɔ yɛ enɛ he? Ekɛɔ akɛ: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) No hewɔ lɛ, gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko. Amɛbɛ shihilɛ mli yɛ he ko, shi amɛgboi diɛŋtsɛ. Amɛleee nɔ ko nɔ ko.
Biblia wolo ni ji Lala lɛ mli wiemɔi nɛɛ maa anɔkwale nɛɛ nɔ mi akɛ: “Jeee gbohii jieɔ Yehowa yi, ni jeee mɛi fɛɛ ni kpelekeɔ shi kɛyaa he ni efee dioo lɛ ni.” (Lala 115:17) “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ni yeli-kɛ-buamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ. Kɛ emumɔ je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esu lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”—Lala 146:3, 4.
Shi susuma lɛ hu? Ani egbooo? Egboɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nɔ ni mɛi pii heɔ yeɔ lɛ, susuma lɛ jeee nɔ ni gbooo. Aŋma anɔkwale nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli, ni ekɛɔ akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo!” (Ezekiel 18:4, 20) Anaa wiemɔ kroko ni maa enɛ nɔ mi yɛ Bɔfoi lɛ asaji 3:23 (New World Translation) ni ekɛɔ akɛ: “Ni aaaba mli akɛ, susuma fɛɛ susuma ni boŋ nakai Gbalɔ [Yesu] lɛ toi lɛ, aaakpata ehiɛ kwraa kɛaajɛ maŋ lɛ mli.”
Ani Gbele ji Nɔ Fɛɛ Nɔ Naagbee?
Jeee be fɛɛ be gbele bafeɔ nɔ fɛɛ nɔ naagbee. Atsɔɔ gbohiiashitee lɛ mli faŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Yesu kɛɛ akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo, mɛi ni efee ekpakpa lɛ aaate shi kɛaatee wala mli, ni mɛi ni etsu nishaianii lɛ aaate shi kɛaatee kojomɔ mli.” (Yohane 5:28, 29) Agbɛnɛ, Yesu tee mɛi komɛi ashi diɛŋtsɛ yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ fe fɛɛ ji Yesu naanyo Lazaro nɔ lɛ. Egbo gbii ejwɛ sɔŋŋ. Shi beni Yesu bo akɛ: “Lazaro ee, jee kpo!” lɛ, mɔ ni’ egbo lɛ here nɔ ni eje kpo kɛjɛ fuu he lɛ. Mɛɛ ninaa ni taa mɔ mli po enɛ ji kɛha mɛi pii ni na nɔ ni tee nɔ lɛ! Agbɛnɛ kwɛ miishɛɛ ni enɛ ji kɛha Maria kɛ Marta ni ji Lazaro nyɛmimɛi yei lɛ!—Yohane 11:38-45.
Nɛgbɛ Lazaro tee nakai gbii ejwɛ lɛ? Etee ŋwɛi? Etee Limbo? Dabida. Biblia lɛ etsɔɔɔ enɛ mli. Eji Lazaro hiɛ ka yɛ he ko kulɛ, ebaagba enɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi. Shi Biblia lɛ kɛɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.”—Jajelɔ 9:5.
Nifeemɔ kroko ni taa mɔ tsuiŋ tee nɔ yɛ Nain maŋ lɛ mli. Beni Yesu shɛ maŋ nɛɛ agbo lɛ naa lɛ, ekɛ yarafeemɔ ko kpe. Mɔ ni egbo lɛ ji yoo okulafo ko “bi kome.” Eka shi faŋŋ akɛ yoo lɛ miifo waa diɛŋtsɛ. Enɛ ha Yesu musuŋ tsɔ lɛ, ni esa esuɔmɔ tsui lɛ he. Etsi ebɛŋkɛ yarafeelɔi lɛ, eha amɛwa ni ekɛɛ: “Obalanyo, miikɛɛo akɛ: Tee shi!” Kɛkɛ ni mɔ ni egbo lɛ te shi! Ani obaanyɛ osusu bɔ ni nyɛ nɛɛ baanu he aha lɛ he, kɛ bɔ ni mɛi ni kwɛɔ enɛ lɛ anaa baakpɛ amɛhe aha lɛ he?—Luka 7:11-17.
Ani obalanyo nɛɛ wie nɔ ko ni tsɔɔ akɛ etee ŋwɛi aloo Limbo? Dabida. Te ebaafee tɛŋŋ efee nakai? “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” Agbɛnɛ Biblia lɛ kɛ gbele toɔ wɔ ni tsii he. David kɛɛ akɛ: “Ohere mi nɔ, Yehowa mi-Nyɔŋmɔ! Tsiɛmɔ mihiɛ, ni mikawɔ gbele wɔ.” (Lala 13:4) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, dani ebaatee Lazaro shi lɛ, Yesu kɛ gbele to wɔ he.—Yohane 11:11-14.
Sanebimɔ kroko teɔ shi yɛ biɛnɛɛ.
Ani Gbɔmɔ Kpakpa Fɛɛ Gbɔmɔ Kpakpa Yaa Ŋwɛi?
Hɛɛ, gbɔmɛi kpakpai komɛi yaa ŋwɛi lɛlɛŋ. Anɔkwale kome ni kɔɔ gbɔmɛi kpakpai aloo anɔkwa Kristofoi ahe ni sɔlemɔyalɔi pii leee ji akɛ kui sɔrɔtoi enyɔ yɔɔ. Kuu bibioo ko yaa ŋwɛi amɛkɛ Yesu Kristo baaye maŋtsɛ, ni mɛi ni fa lɛ baana naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ. Ekolɛ enɛ baafee bo naakpɛɛ. No hewɔ lɛ, ha wɔsusu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ wiemɔ nɛɛ he lɛ he wɔkwɛ.
Mɛni ji Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesa? Beni ebɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ani eto akɛ amɛna wala mli ŋɔɔmɔ fioo pɛ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli ni yɛ no sɛɛ lɛ amɛgboi koni amɛya ŋwɛi? Dabida. Nyɔŋmɔ ha amɛ nitsumɔ krɛdɛɛ ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afaa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ, ni nyɛyea ŋshɔŋ loi kɛ ŋwɛi loofɔji kɛ kooloo fɛɛ kooloo ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.” (1 Mose 1:28) Yehowa tsakeko eyiŋtoo nɛɛ. Ejaje yɛ Lala 89:35 akɛ: “Mitsakeŋ nɔ ni ejɛ minaa lɛ.” No hewɔ lɛ, akɛ Eden Paradeiso lɛ baama shi ekoŋŋ, ni Yehowa tsuji anɔkwafoi—ni feɔ kuu ni da ni atsɔ hiɛ atsi ta lɛ baana mli ŋɔɔmɔ.
Aha kuu bibioo lɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko akɛ amɛkɛ Kristo aye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛbaafata Yesu he kɛye mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anɔ. Enɛ ji maŋtsɛyeli nɔyeli ni Kristofoi sɔleɔ amɛbiɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ. Yɛ miishɛɛ mli lɛ, yɛ nakai sɔlemɔ lɛ nɔŋŋ mli lɛ, wɔkɛɔ akɛ: “Ha afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”—Mateo 6:9, 10, New World Translation.
Ani Biblia lɛ ejie mɛi abɔ ni baana hegbɛ kpele nɛɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ kpo akɛ amɛji mɛi ni kɛ Kristo baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi? Hɛɛ, efee enɛ. Kpojiemɔ yitso 14 kuku 1 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni mikwɛ, ni naa, toobi lɛ damɔ Zion gɔŋ lɛ nɔ, ni mɛi akpei oha kɛ nyɔŋmai ejwɛ kɛ ejwɛ ni aŋma egbɛi kɛ etsɛ gbɛi yɛ amɛhiɛŋtsei anɔ fata ehe.” Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ Kpojiemɔ lɛ kɛ okadii pii tsu nii taakɛ ewie yɛ Kpojiemɔ 1:1 hiɛkpamɔ kuku lɛ mli lɛ. “Toobi” lɛ ji Yesu Kristo. (Okɛto Yohane 1:29 he.) Ni Zion gɔŋ lɛ etsɔɔɔ Israel maŋkwramɔŋ maŋtiase lɛ, shi moŋ “ŋwɛi Yerusalem.”—Hebribii 12:22.
Kpojiemɔ yitso 7 lɛ gbaa wɔ kuu ni baaya ŋwɛi kɛ kuu kroko ni baahi shikpɔŋ nɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi amɛta lɛ ahe sane. Kukuji 4-8 lɛ tsi gbɔmɛi 144,000 ko ta akɛ “akɛ naasɔɔmɔ nɔ ekadi amɛ kɛjɛ Israelbii akutso fɛɛ akutso mii.” Enɛ ji okadifeemɔ kroko ni tsɔɔ mumɔŋ Israel aloo “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.” (Galatabii 6:16) Romabii 2:29 kɛɔ akɛ: “Mɔ ni ji Yudanyo yɛ mligbɛ lɛ ji Yudanyo, ni eketiafoo lɛ ji tsuiŋ ketiafoo ni yɔɔ mumɔ mli.” Kɛha ni Kpojiemɔ 7:9 tsɔɔ shikpɔŋ nɔ koo lɛ mli akɛ: “Naa, asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔwiemɔi amli.”
Gbɔmɛi Kpakpai Baahi Shikpɔŋ Nɔ
Gbɔmɛi kpakpai akpekpei toi akpei abɔ baahi paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ. (Luka 23:43) Ani obaasumɔ ni ofata amɛhe? Ekolɛ obaasumɔ. Mɛɛ hegbɛ po enɛ aaaji akɛ aaahi shikpɔŋ ni aha enɔ etse kɛjɛ mujiwoo, hɔmɔ, awuiyeli, helai, nɔnaa, kɛ nuklea ta ni woɔ ehe gbeyei lɛ nɔ nɛkɛ! Ani Biblia lɛ egba nɔ ko ni tamɔ enɛ efɔ shi? Hɛɛ, efee nakai. Ekɛɔ akɛ: “Ejaakɛ efɔŋfeelɔi lɛ aaafolɔ amɛ ashwie; shi mɛi ni kwɛɔ Yehowa gbɛ lɛ shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ. . . . Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli. Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ ni amɛaahi nɔ daa.”—Lala 37:9, 11, 29; okɛto Mateo 5:5 he.
Belɛ abifabii ni egboi lɛ hu? Ani amɛbaaba Paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ? Amɛyaaa Limbo ni bɛ lɛ. Shi gbekɛbii ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ baaba yɛ gbohiiashitee lɛ mli—Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shiwooi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ateŋ ekome lɛ mli, taakɛ bɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔkadi momo lɛ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfɔi lɛ Asaji 24:15) Ekolɛ osuɔlɔi komɛi egboi ni osusuɔ he ni amɛyɔɔ bianɛ lɛ he. Ajɛ Ŋmalɛi lɛ amli aha efee faŋŋ akɛ amɛwɔ, amɛmiimɛ gbohiiashitee lɛ. Ani obaasumɔ ni ona nakai wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam nɛɛ he nilee babaoo? Kɛ nakai lɛ, belɛ mɛni hewɔ okɛ Yehowa Odasefoi lɛ susuuu saji nɛɛ ahe be kroko ni amɛaaba oŋɔɔ yɛ oshia lɛ?
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
Mɛi kpakpai komɛi yaa ŋwɛi. Namɛi ni?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Nɛgbɛ Lazaro yɔɔ yɛ be mli ni egbo Iɛ?
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 7 lɛ Jɛ]
Photo taken at Brooklyn Botanic Garden