Wɔ “Jaramɔ Bei”—Te Esaa Oweku Iɛ He Ehaa Tɛŋŋ?
“Bɔ fɛɛ bɔ ni ebaa shi ha lɛ, he ko he ko bɛ ni tamɔ shĩa.”
NƐKƐ ji bɔ ni lalafolɔ John Howard Payne ŋma. Shi afii 160 ni eho nɛ. Mfoniri kroko epue yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je lɛ mli. Yɛ be babaoo mli lɛ, “shĩa, shia ni ŋɔɔ” etsɔ tawuu he. Suɔmɔ kɛ hedɔɔ ni ji fɔmɔ su ni wɔkpaa gbɛ akɛ wɔbaana yɛ weku lɛ mli lɛ elaaje yɛ shĩaipii amli. Shi mɛni hewɔ? Ani nɔ ko yɛ sɔrɔto yɛ weku mli naagbai ni yɔɔ wɔbe nɛɛ mli lɛ he?
Afii Ohai 20 Lɛ Mli Weku Lɛ
Weku lɛ ji nitsumɔ he ni feɔ nɔ kome yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli. Ni ji akɛ, mɔ fɛɛ mɔ—fɔlɔi kɛ gbekɛbii—feɔ ekome ni akɛmaa shia, akɛfeɔ tsu mli nibii, akɛfeɔ ŋmɔ ni akɛkwɛɔ kooloi. (1 Mose 37:2; Abɛi 31:16) Shi beni guɔyeli nibii ni afeɔ lɛ babaoo shikome lɛ pue pɛ kɛkɛ ni nibii tsake.
Beni Anaigbɛ maji lɛ bɔi guɔyeli nibii ni akɛ tsɔnei feɔ babaoo shikome pɛ lɛ kɛkɛ ni wekui babaoo fa kɛtee maji wuji lɛ amli ni amɛmiitao nitsumɔ yɛ nitsumɔ hei ni feɔ guɔyeli nibii babaoo. Agbɛnɛ nɔ ni eba ji akɛ esa akɛ gbɔmɛi lɛ ashi shia ni amɛya nitsumɔ daa gbi. Wekui pii naaa be ni amɛkɛaakpe kutuu dɔŋŋ. Abɔi nibii tamɔ atadei kɛ tsu mli nibii tamɔ sɛii ahemɔ fe efeemɔ. Ni taakɛ wolo, The Family, Society, and the Individual lɛ kadi lɛ:
“Taakɛ abaakpa gbɛ lɛ, nɛkɛ tsakemɔi nɛɛ ena hewalɛ ko ni sa kadimɔ yɛ weku shihilɛ nɔ. Weku lɛ nyɛɛɛ afee nɔ ko tamɔ guɔyeli nii ni kɛ shika baa dɔŋŋ. Kɛjɛ be mli ni afee mla akɛ gbekɛbii fɛɛ aya skul ni gbekɛ ko akatsu nii akɛ apaafonyo dɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni gbekɛbii batsɔ mɛi ni aaafite shika yɛ amɛhe moŋ fe ni amɛhe aaaba sɛɛnamɔ.” Te enɛ sa gbekɛbii atsɔsemɔ he eha tɛŋŋ? “Tsɛ ni toɔ eweku he gbɛjianɔ taakɛ ale lɛ tsake, ni tsɔsemɔ kɛ bulɛ kɛha hegbɛ bafee nɔ ni jeee koŋtɛ kɛha shihilɛ kpakpa dɔŋŋ.”
Nɛkɛ tsakemɔi nɛɛ ebafee nɔ ni ekaaa, ni yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, nɔnyɛɛ kpele kɛha afii ohai 20 nɛɛ mli weku lɛ. Ni enɛ jeee naagba ni yɔɔ Anaigbɛ je lɛ pɛ mli. Maŋsɛɛ nɔyelii ni baye mɛi krokomɛi anɔ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ ba ni ji guɔyeli nibii pii ni afeɔ lɛ shikome lɛ efite tsutsu weku shihilɛ yɛ nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Je ni Ji Etɛ lɛ mli mɔji lɛ amli. Hei komɛi yɛ ni ŋamɛi sumɔɔɔ bu ni abuuu amɛ akɛ hefatalɔi lɛ. No hewɔ lɛ ŋa ko ni jɛ Afrika ye awerɛho akɛ: “Mɛni hewɔ hii shiɔ wɔ koni wɔtere jatsu lɛ? Miyaa ŋmɔ mli ni kɔi ka mikɔŋ nɔ ni mikpɛ bi hu yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ. Etereee nɔ ko nɔ ko. Ni mikɛ kɔi lɛ kɛ gbekɛ lɛ kuɔ misɛɛ mibaa ni mitere tsɛŋsi agbo ni nu yɔɔ mli. Etereee nɔ ko nɔ ko lolo. Afiteɔ shika lɛ yɛ daanumɔ he, jeee yɛ wɔ loo gbekɛbii lɛ ahe. Wɔnaa nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ pɛpɛɛpɛ aloo wɔfeɔ babaoo po, shi eŋɔɔ shika lɛ fɛɛ ni ekɛɔ wɔ akɛ lɛ enɔ̃ ni—ákɛ lɛ etsu ni ená. Eyɛ ŋmɔlɔ kɛkɛ.”
Afii ohai 20 nɛɛ mli weku lɛ enu nɔ kroko he waa fe nɔ fɛɛ nɔ ni ekpa shi ena yɛ yinɔsane mli—televishin. Abuɔ naa akɛ beni gbekɛ ko aaaye afii 18 lɛ, no mli lɛ ekɛ ŋmlɛtswaai 15,000 ekwɛ televishin kɛ akɛto ŋmlɛtswaai 11,000 ni ekɛhiɔ skul tsu mli lɛ he lɛ. Beni Amerika gbekɛ aaaye afii 14 lɛ, no mli lɛ kɛ aja mli lɛ, ena gbɔmɛi 18,000 ni agbe amɛ yɛ TV nɔ. Mɛni jɛɔ mli baa? Wolo, Childstress! ni M. S. Miller ŋma lɛ haa hetoo: “Jwɛŋmɔ he nilelɔi kɛ kojolɔi pii le akɛ awui ni obalaŋtai yeɔ mɛi lɛ ji nɔ ni amɛkase yɛ televishin nɔ. Beni gbekɛ nuu ko ni eyɛ afii nɛɛhu kɛ eshwɛmɔ nii ni afee lɛ tũ tsĩ New York Maŋtiase lɛ mli shikatoo he ko naa ni eshɔ̃ dɔla oha kɛjɛ amɛdɛŋ lɛ, ekɛɛ akɛ ‘Mina ni aafee yɛ TV nɔ.’” Ni The Family Coordinator wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛfata he akɛ: “Yɛ be mli ni nɔ ni saa obalaŋtai ahe nɛɛ ahe mama ni akpaa ni ana nɛɛ jeee nɔ ni tsɔɔ mɔ yiŋ tsɔ akɛ nakai fɛɛ ji lɛ, eka shi faŋŋ akɛ sui komɛi ni ajieɔ lɛ kpo yɛ TV kɛ adafitswaa woji amli lɛ baaná obalaŋtai lɛ ashihilɛ nɔ hewalɛ ko kɛ agbɛnɛ yɛ sɛɛ mli yɛ amɛshihilɛ mli kɛ̃.
Sanebimɔ ko bɛ he, afii ohai 20 nɛɛ mli weku lɛ kɛ shihilɛi komɛi ni ekaaa ekpe ni ena enɔ hewalɛ ni enyɛ enɔ babaoo fe nɔ ni adesa ena yɛ yinɔsane mli. Shi ani enɛ kɛ weku mli naagbai diɛŋtsɛ eba ni yeɔ odase akɛ “naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ lɛ?
Bɔfo Paulo gba fɔ shi ni etsɔɔ mli akɛ nɔ ni baakadi “naagbee gbii” lɛ yɛ faŋŋ mli ji “jaramɔ bei.”a Mɛni baajɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli aba weku shihilɛ nɔ? Paulo haa hetoo: “Gbɔmɛi aaatsɔmɔ . . . fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni yeee anɔkwale, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.”—2Timoteo 3:1-3, NW.
‘Fɔlɔi anɔ Toigbomɔ’
Fɔlɔi aheloo kɛ lá ji amɛbii ni amɛhiɛ amɛ nyɔmɔ yɛ jɔɔmɔi babaoo ni anyɛŋ akane ni amɛnine eshɛ nɔ kɛtsɔ amɛnɔ lɛ hewɔ. Kɛ obalaŋtai kɛ woo, bulɛ kɛ kwɛmɔ ni sa haaa amɛ fɔlɔi taakɛ esa amɛ lɛ, ehe wiemɔ bafeɔ nɔ ni yɔɔ gbeyei po. Taakɛ Biblia he nilelɔ ko tsɔɔ mli lɛ: “Kɛ obalaŋtai laaje bulɛ fɛɛ ni amɛyɔɔ kɛha onukpai, ni amɛnyɛɛɛ amɛyɔse nyɔmɔ ni amɛnyɛŋ amɛwo ni amɛhiɛ amɛ fɔlɔi, kɛ sɔ̃ ni ka amɛnɔ yɛ mɛi ni ha amɛ wala hewɔ lɛ he lɛ, belɛ eji hiŋmɛigbelemɔ ni ekpɔtɔ fe fɛɛ he okadi.” Ani nɛkɛ eji diɛŋtsɛ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli wekui lɛ ahe?
Yɛ be mli ni nyɛ ko wieɔ odaseyelii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni kɔɔ gbekɛbii ni tseɔ atua amɛshiɔ amɛfɔlɔi lɛ ahe lɛ—fɔlɔi ni ayiɔ amɛ lɛ, eye awerɛho akɛ, “Miishe mi diɛŋtsɛ mibi lɛ gbeyei.” Yoo nɛɛ binuu ni eye afii 17 lɛ shi enyɛ lɛ ŋtia ni ekũ enyɛ lɛ kɔŋ. Te awui ni ayeɔ fɔlɔi nɛɛ fa ha tɛŋŋ? Yɛ be mli ni abɔɔ awui ni ayeɔ fɔlɔi ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ he amaniɛ yɛ nibii amlipɛimɔ ko sɛɛ lɛ, wolo ni atsɛɔ lɛ Behind Close Doors lɛ kɛɛ akɛ: “Gbekɛbii ni eye kɛjɛ afii etɛ kɛyashi nyɔŋma kɛ kpawo lɛ ateŋ mɔkome yɛ mɛi etɛ fɛɛ mli kɛ nɔ̃ ko tswaa efɔlɔi.” Ani enɛ etsɔɔɔ bulɛ kwraa ni bɛ akɛ gbekɛ aaawo enine yɛ efɔlɔi anɔ?—Okɛto Efesobii 6:1-3 he.
Gbekɛbii miitse amɛfɔlɔi ahiɛ atua yɛ gbɛ ni awuiyeli bɛ mli tsɔ hu nɔ. Nɔ ni ba yɛ 1960 afii lɛ amli ji ni awo atadei basabasa ni ashi yitsɔi kusuu loo kakadaji, shi beni onukpai bɔi amɛ kasemɔ pɛ kɛkɛ ni obalaŋtai lɛ na akɛ ebi ni amɛkɛ nɔ̃ ko hee ni amɛaatsɔ nɔ amɛtse atua aba. Wolo ni ji Childstress! lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nibii ni akɛba ni aka akwɛ kɛ nibii diɛŋtsɛ ni atsɔɔ nɔ atseɔ atua—tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, daatɔɔ, hejɔ̃-feemɔ kɛ shia ni ajoɔ foi kɛjɛɔ lɛ baa amɛ fɛɛ amɛmli. Taakɛ niimɛi kɛ naamɛi ayinɔ lɛ jaje lɛ, ‘Edɔɔ mi akɛ maje shishi mafɔ bii yɛ nɛkɛ gbi nɛɛ kɛ yinɔ nɛɛ mli.’”
Gbekɛbii bibii jeee mɛi pɛ ni ejieee suɔmɔ kɛ bulɛ ni sa amɛ fɔlɔi lɛ kpo amɛtsɔɔɔ. Kuu kroko hu yɛ—onukpai ni feɔ hiimeji kɛ yeimeji efɔŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Psychology Today lɛ tsɔɔ mli: “Afeɔ mɛi ni amɛdara yɛ afii amli lɛ efɔŋ yɛ gbɔmɔtsoŋ, ashishiuɔ amɛ (shika ni mɔ ko fɔlɔ kɛto lɛ ni eeeshɔ yɛ edɛŋ) , akpooɔ amɛ (ahaaa amɛ niyenii ni akwɛɛɛ amɛ yɛ helatsamɔ he) aloo yɛ henumɔŋ (ayeɔ amɛhe fɛo) . Mɛi ni feɔ efɔŋ nɛɛ woɔ amɛfɔlɔi lɛ ahe gbeyei akɛ kɛ amɛwie nɔ ni yaa nɔ lɛ he lɛ amɛbaashwie amɛ kɛjɛ shia lɛ mli, amɛkɛ amɛ baaya sɛkɛyelɔi akwɛmɔ he loo hiimeji kɛ yeimeji akwɛmɔ he.”
Eyɛ awerɛho waa akɛ gbekɛbii ni amɛdara nuuu he akɛ amɛfɔlɔi agbɛnaa nii ka amɛnɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, F. Ivan Nye wie yɛ wolo ko ni akɛtaoɔ saji amli ni ji Journal of Marriage and the Family lɛ mli akɛ: “Mɛi ni abi amɛ sane [yɛ nikasemɔ ni akɛtaoɔ nibii amli] lɛ ateŋ mɛi ni fa naà akɛ eji sɔ̃ ni ka amɛnɔ akɛ amɛkɛ amɛfɔlɔi aye sharamɔ ni amɛye amɛbua amɛ yɛ shika gbɛfaŋ kɛ ehe ehia waa, shi mɛi ni fe oha mlijaa 30 ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ gbɛnaa nii (shika gbɛfaŋ) ni tamɔ nɛkɛ yɛ ni ka amɛnɔ, ni mɛi ni shɛɛɛ oha mlijaa 40 ni ji hii kɛ yei hu yɛ ni sumɔɔɔ mɛi ni taooo akɛ amɛaatsu gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ lɛ ahe nii lɛ sane kwraa.” Enɛ ha Nyɛ mu sane naa akɛ “weku-feemɔ” ji “nɔ ko ni miihe alaaje kɛjɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ lɛ mli, ni ebaanyɛ eba akɛ eeetsɔ weku gbɛjianɔtoo ni mɔ ni sumɔɔ lɛ baadi sɛɛ.” Ani enɛ jeee “hiŋmɛigbelemɔ ni ekpɔtɔ fe fɛɛ he okadi”?—Okɛto 1 Timoteo 5:3-8 he.
Jeee gbekɛbii fɛɛ teɔ shi woɔ fɔlɔi anɔyeli. Shi saji ni kɔɔ obalaŋtai ni teɔ shi woɔ amɛfɔlɔi ahe lɛ fa bɔ ni eeeha amu sane naa ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɔ ni bɔfo Paulo gba fɔ shi lɛ miiba mli ŋmɛnɛ. “Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ . . . fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni yeee anɔkwale.”
“Mɛi Ni Edɔɔɔ Mɔ He”
Jeee gbekɛbii pɛ “jaramɔ bei” nɛɛ saa amɛhe. Paulo gba hu akɛ: “Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.”—2 Timoteo 3: 2, 3.
Eji nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ kpaa gbɛ akɛ eeena ni eweku lɛ ji nɔ ni fiɔ kuu nifeemɔ sɛɛ fe fɛɛ. Esa akɛ su ni hiɔ “shia, shia ni ŋɔɔ” mli lɛ afee suɔmɔ—suɔmɔ kɛha ohefatalɔ lɛ kɛ obii. Shi kɛlɛ bɔfo Paulo kɛɛ akɛ nɔ ni baakadi “naagbee gbii” lɛ ji “mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.”b
Ni ewiemɔ lɛ eba mli anɔkwale hu, ejaakɛ yɛ shihilɛi pii amli lɛ, “shia, shia ni ŋɔɔ” lɛ ebatsɔ nɔ ni ‘ŋɔɔmɔ’ bɛ mli kwraa. Te fee tɛŋŋ?
Wɔyoo yɛ sane ni aŋma kɛtsɔ enɛ hiɛ lɛ mli akɛ mɔ he ni adɔɔɔ kwraa ko yɛ—ŋamɛi ni afeɔ amɛ efɔŋ. Eka shi faŋŋ akɛ ŋa ko bɛ ni sa ŋtiashimɔ, atswɛrɛmaa aloo nɔ fɔŋ ko ni aaafee lɛ. Kwɛ bɔ ni nifeemɔ nɛɛ yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo kɛha wumɛi akɛ amɛsumɔ amɛŋamɛi “tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei” lɛ he! No ji adebɔɔ su lɛ. Ŋamɛi ni ayiɔ amɛ bɛ nakai!—Efesobii 6:28-33.
Ekolɛ nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ hu ji wumɛi ni ayiɔ amɛ ni abɔɔ he amaniɛ lɛ. Yɛ sane lɛ ekome mli lɛ, ana wu ko ni “pilamɔ faji kɛ faladokui babaoo yɛ ehe” ni mɔ ni fee enɛ ji “ŋa ko ni etsui ehiii kwraa ni ekɛ bolɔmɔ yiɔ lɛ diɛŋtsɛ.” Mɛi ni kaseɔ gbɔmɛi ashihilɛ he nii lɛ kɛɔ akɛ hii aaafee 282,000 yɛ U.S. Amerika pɛ ni amɛŋamɛi yiɔ amɛ daa afi. Ani enɛ hu jeee nɔkwɛmɔ nɔ ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ yɛ afii ohai 20 nɛɛ wekui pii amli lɛ hewɔ?—Okɛto Efesobii 5:22-24, 33 he.
Yɛ bɔ ni amaniɛbɔɔi nɛɛ ji hiɛdɔɔ sane lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni kumɔɔ mɔ tsui kwraa ji amaniɛbɔɔi ni kɔɔ niseniianii ni afeɔ gbekɛbii lɛ ahe lɛ. Ebɛ naakpɛɛ kwraa akɛ aaakane adafitswaa woji amli saneyitsei ni tamɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:
“Gbekɛ ni afee lɛ niseniianii, eda, ewieɔ nɔ hewɔ ni faladokui yɔɔ egbɔmɔtso fɛɛ he.”
“Yoo ko kpɛlɛ nɔ akɛ Eshɛrɛ Ebii Ejwɛ Ewo Faa Mli Beni Ámɛwɔ ni Amɛgboi.”
“Gbekɛbii ni ayiɔ amɛ agbeɔ amɛ lɛ ayi efa yɛ Denver kɛ maŋ lɛ mli.”
“Gbekɛbii ni Akwɛɛɛ Amɛ ‘Fiteɔ Suɔmɔ ni Ale Akɛ Britania Yɔɔ lɛ.’”
Wɔsumɔŋ ni wɔkɛ ehe saji ni baaha nyɛtsui afa tsɔ̃ lɛ afata he.
Te nɛkɛ gbekɛbii ni afeɔ amɛ niseniianii nɛɛ egbɛ eshwa eha tɛŋŋ? Yɛ be mli ni ebɔɔ basabasafeemɔi ni yaa nɔ yɛ weku mli lɛ he amaniɛ yɛ saji amlipɛimɔ ko sɛɛ lɛ, wolo, Behind Closed Doors lɛ bu naa akɛ “gbekɛbii ni amɛyifalɛ kã akpekpei 3.1 kɛ akpekpei 4 teŋ yɛ [U.S. Amerika] ni amɛfɔlɔi éshimɔ amɛ ŋtia, akɔ̃mɔ amɛ, aloo amɛmamɔ amɛ atswerɛ yɛ amɛshihilɛ be ko mli; . . . ni gbekɛbii kɛjɛ 900,000 kɛmiiya akpekpei 1.8 ni amɛyɛ kɛjɛ afii etɛ kɛmiiya nyɔŋma kɛ kpawo yɛ ni amɛfɔlɔ ko egbala tũ loo kakla yɛ amɛnɔ yɛ be ko mli.”
Yɛ be mli ni gbekɛbii, hɛɛ, titri lɛ abifaobii ji mɛi ni abaanyɛ aye amɛ awui yɛ amɛhe ni yɔɔ ahuntoo hewɔ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ esaaa akɛ afeɔ gbekɛ ko niseniianii—yɛ gbɔmɔtsoŋ, henumɔmoŋ aloo yɛ gbɛ kroko nɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ ji akɛ: “Yehowa gboshinii ni ehaa ji bii, ni nikeenii ji musuŋbii.”—Lala 127:3.
Nɛkɛ weku mli bei ni efa babaoo nɛɛ ji okadii pii ni ábua naa ni kadiɔ “naagbee gbii” lɛ ateŋ ekome. Buu-Mɔɔ lɛ krokomɛi ni baaje kpo yɛ be ni baa lɛ amli lɛ baawie Paulo wiemɔi ni yɔɔ 2 Timoteo 3:1-5 lɛ mli nibii krokomɛi lɛ ahe ni etsɔɔ mli fitsofitso. Shi nɔ kome ka shi faŋŋ: Amaniɛbɔɔi ni kɔɔ gbekɛbii ni tseɔ amɛ fɔlɔi anɔyeli hiɛ atua kɛ hedɔɔ ni baa shi taakɛ Paulo gba fɔ shi lɛ ji nɔ ko ni egbɛ eshwa bɔ ni eeenyɛ efee odaseyeli ni ka shi faŋŋ ni tsɔɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ nɛɛ.
Eji anɔkwale akɛ “jaramɔ bei ni mli wa” mli wɔyɔɔ nɛɛ. Shi ehe ehiaaa ni nɛkɛ “jaramɔ bei” nɛɛ afite miishɛɛ ni oweku lɛ yɔɔ lɛ. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni kɛ anyiɛ sɛɛ lɛ ekɛ miishɛɛ weku shihilɛ baaba bianɛ po eha yɛ Biblia lɛ mli. Nɔ ni fe nakai lɛ, kɛji akɛ onyiɛ nakai famɔi lɛ asɛɛ lɛ, obaanyɛ obu eweku lɛ akɛ amɛfata miishɛɛ wekui ni baaná wala kɛya naanɔ yɛ jalɛ gbɛjianɔtoo hee ko ni Nyɔŋmɔ feɔ, ni agbɛnɛ ebɛŋkɛ lɛ mli.—2 Petro 3:13; Abɛi 3:13-18.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Atsɔɔ Hela wiemɔ “jaramɔ bei” (chalepós) shishi akɛ “hiɛ ewo la” yɛ Mateo 8:28, ni akɛtsɔɔ hii enyɔ ko ni daimonioi amumɔ yɔɔ amɛmli ni haa amɛyeɔ awui ni amɛfeɔ basabasa lɛ mli. No hewɔ lɛ “naagbee gbii” lɛ baafee oshara kɛ gbeyeishemɔ be diɛŋtsɛ.
b Hela wiemɔ storge kɔɔ weku suɔmɔ he, nyɛmimɛi ateŋ suɔmɔ. Shi wiemɔ kɛha “mɛi ni edɔɔɔ mɔ he” lɛ ji astorgos, ni eshishi teɔ shi shiɔ enɛ kwraa—suɔmɔ ni aaahi weku mlibii ateŋ lɛ ni kumɔɔ kwraa.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]
Ekwɛɔ gbɔmɛi ni atswaa amɛ tu, oyiɔ omɛ, agbeɔ omɛ. Mɛɛ hewalɛ enɛ naa yɛ enɔ?
Gbɛtsɔɔmɔ ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛ nitsumɔ baanyɛ aho weku lɛ ona miishɛɛ bianɛ po