May
Sohaa, May 1
Nyɔŋmɔ lɛ, ekwɛɛɛ hiɛiaŋ.—Rom. 2:11.
Be ni Yehowa jie ewebii lɛ kɛje nyɔŋyeli mli yɛ Ejipt lɛ, ehole amɛteŋ mɛi komɛi osɔfoi koni amɛsɔmɔ yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli. Agbɛnɛ hu, ehã Levibii lɛ tsu nitsumɔi krokomɛi yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli. Shi ani Yehowa kɛ Israelbii ni sɔmɔ yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli loo mɛi ni hi sɔlemɔ buu lɛ masɛi kpaakpa lɛ ye jogbaŋŋ fe mɛi krokomɛi lɛ? Dabi, ejaakɛ Yehowa kwɛɛɛ hiɛiaŋ. Yehowa hã Israelbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hegbɛ ni ekɛ lɛ abɔ naanyo kpaakpa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa hã maŋ muu lɛ fɛɛ na atatu ni damɔ shi jaŋŋ kɛ la ni damɔ shi jaŋŋ ni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã ehi sɔlemɔ buu lɛ nɔ lɛ. (2 Mo. 40:38) Kɛ́ atatu lɛ wó ehe nɔ kɛmiiya he kroko lɛ, mɛi ni bɛŋkɛɛɛ sɔlemɔ buu lɛ kwraa lɛ hu naa, ni amɛbuaa amɛnibii anaa, amɛjieɔ amɛmama tsũi lɛ, ni amɛfataa maŋ bii krokomɛi lɛ ahe kɛshiɔ. (4 Mo. 9:15-23) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa sumɔɔ wɔ, ekwɛɔ wɔ, ni ebuɔ wɔhe. w24.06 4 kk. 10-12
Hɔɔ, May 2
Nyɛtea shi, ni nyɛhãa wɔjoa foi, ejaakɛ wɔteŋ mɔ kome folo ejeŋ Absalom dɛŋ!—2 Sam. 15:14.
Be ko lɛ, David wala yaje oshãra mli. No mli lɛ, ebinuu Absalom miitao egbe lɛ koni lɛ eye maŋtsɛ. (2 Sam. 15:12, 13) Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni David ashi Yerusalem amrɔ nɔŋŋ! Be ni David kɛ etsuji lɛ shiɔ lɛ, David yɔse akɛ, esa akɛ mɔ ko ahi shi koni ehã ele nɔ ni Absalom toɔ eyiŋ akɛ ebaafee lɛ. No hewɔ lɛ, ehã Zadok kɛ osɔfoi krokomɛi ku amɛsɛɛ kɛtee maŋ lɛ mli koni kɛ́ amɛná amɛle nɔ ni Absalom taoɔ efee lɛ, amɛhã ele. (2 Sam. 15:27-29) Ehe bahia ni amɛkwɛ jogbaŋŋ waa diɛŋtsɛ. David to ŋaa ko, ni ebi ni enanemɛi anɔkwafoi Zadok kɛ Hushai aye abua lɛ ni etsu ŋaa ni eto lɛ he nii. (2 Sam. 15:32-37) Hushai fee enii tamɔ eefi Absalom sɛɛ, ni etsɔɔ Absalom bɔ ni amɛbaafee amɛtutua David. Efee nakai koni David aná be ni fa ni ekɛsaa ehe eto. Be ni Absalom bo ŋaa ni Hushai wo lɛ lɛ toi lɛ, Hushai yakɛɛ Zadok kɛ Abiatar. (2 Sam. 17:8-16) Hii enyɔ nɛɛ hã David le ŋaa ni Absalom eto lɛ ni no bu David he.—2 Sam. 17:21, 22. w24.07 4-5 kk. 9-10
Hɔgbaa, May 3
“Agbɛnɛ, nyɛbaa ni wɔsaa wɔteŋ,” Yehowa kɛɛ.—Yes. 1:18.
Yehowa tsuji komɛi yɛ ni eshai komɛi ni amɛfee be ni amɛleee anɔkwale lɛ loo yɛ amɛbaptisimɔ sɛɛ lɛ haoɔ amɛ waa. Shi esa akɛ wɔkai akɛ Yehowa sumɔɔ wɔ waa, ni no hewɔ ehã e-Bi ni esumɔɔ lɛ waa lɛ bagbo kɛkpɔ̃ wɔ lɛ. No hewɔ lɛ, eesumɔ ni wɔhe wɔye waa akɛ, kɛ́ wɔtɔ̃ lɛ, ekɛ wɔhe eshai baake wɔ. Yehowa ewo shi akɛ kɛ́ ‘wɔsaa wɔ kɛ lɛ teŋ’ lɛ, ekɛ wɔhe esha lɛ baake wɔ kwraa. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ lɛ, jieɔ esha ni wɔfee wɔshi lɛ lɛ kɛjeɔ ejwɛŋmɔ mli! Ni ehiɛ kpaaa nibii kpakpai ni wɔfeɔ lɛ hu anɔ kɔkɔɔkɔ. (Lala 103:9, 12; Heb. 6:10) Kɛ́ esha ko ni ofee be ko ni eho lɛ miihao bo waa lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ojie ojwɛŋmɔ yɛ nɔ ni eho lɛ nɔ, ni okɛ ojwɛŋmɔ ama nɔ ni ofeɔ bianɛ kɛ nɔ ni obaanyɛ ofee wɔsɛɛ lɛ nɔ. Onyɛŋ ofee nɔ ko yɛ nɔ ni eho lɛ he. Shi obaanyɛ otsɔ nibii ni ofeɔ amrɔ nɛɛ anɔ owo Yehowa hiɛnyam ni ojwɛŋ nibii kpakpai ni ewo shi akɛ ebaafee wɔsɛɛ lɛ ahe. w24.10 8 kk. 8-9
Ju, May 4
[Nyɛwoa] gbɔmɔ hee lɛ.—Kol. 3:10.
Kɛ́ daa gbi lɛ okaneɔ Biblia lɛ ni ojwɛŋɔ bɔ ni obaafee okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ atsu nii lɛ nɔ lɛ, ebaashɛ he ko lɛ, otii ni esa akɛ otsu he nii lɛ baafee pii yɛ ohiɛ, ni ekolɛ enɛ baahã onijiaŋ aje wui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ nɔ ni okane yɛ Biblia lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ, hã ona akɛ esaaa akɛ wɔkwɛɔ hiɛiaŋ. (Yak. 2:1-8) Enɛ hã ona akɛ, esa akɛ otsake bɔ ni okɛ mɛi yeɔ ohãa lɛ, no hewɔ lɛ okpɛ oyiŋ akɛ obaafee nakai. Kɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ, nɔ ni okane lɛ hã ona akɛ esa akɛ wɔkwɛ wɔwiemɔ jogbaŋŋ. (Yak. 3:1-12) Enɛ hã oyɔse akɛ, bei komɛi lɛ owieee mɛi ahe ekpakpa, loo owiemɔ jeɔ mɔ nijiaŋ wui. No hewɔ lɛ otswa ofai shi akɛ, obaawie mɛi ahe ekpakpa ni owie nibii ni baatswa mɛi ama shi. Gbi ni ji etɛ lɛ nɔ lɛ, be ni okane Biblia lɛ, ona akɛ esaaa akɛ wɔkɛ je lɛ bɔɔ naanyo. (Yak. 4:4-12) Enɛ hã ona akɛ, esa akɛ ohala nibii kpakpai ni okɛjie ohiɛtserɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni baashɛ gbi ni ji ejwɛ lɛ nɔ lɛ, nibii ni oyɔse akɛ esa akɛ otsu he nii yɛ oshihilɛ mli lɛ baafee pii yɛ ohiɛ, ni ekolɛ enɛ baahã onijiaŋ aje wui. Shi kaahã onijiaŋ je wui. Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔwo “gbɔmɔ hee lɛ.” w24.09 5-6 kk. 11-12
Jufɔ, May 5
Nyɛbua Kristo lɛ yɛ nyɛtsuiiaŋ akɛ Nuŋtsɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ, ni be fɛɛ be lɛ nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa koni nyɛná hetoo nyɛhã mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ni nyɛyɔɔ lɛ he sane lɛ, shi nyɛkɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ afea nakai.—1 Pet. 3:15.
Yesu le akɛ, Yehowa na akɛ aaye lɛ sane fɔŋ. Ni ehe eye waa akɛ Yehowa baafee nɔ ko yɛ he yɛ be ni sa mli. Kɛ́ mɔ ko ye wɔ sane fɔŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkase Yesu ni wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ nɔ ni wɔbaawie lɛ he. Saji lɛ ekomɛi jeee nɔ ko tsɔ, hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ. Loo ekolɛ wɔbaakpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaafee diŋŋ koni wɔkawie nɔ ko ni baawo sane lɛ mli wu. (Jaj. 3:7; Yak. 1:19, 20) Bei komɛi lɛ, ehe baahia ni wɔfã mɔ ko ni aaye lɛ sane fɔŋ lɛ he loo wɔfã anɔkwale lɛ he. (Bɔf. 6:1, 2) Shi kɛ́ wɔkpɛ mli akɛ wɔbaawie lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔwie kɛ naajɔlɛ kɛ bulɛ. Gbɛ kroko nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase Yesu ji ni wɔbaatu wɔhe wɔwo “mɔ ni kojoɔ yɛ jalɛ naa lɛ dɛŋ.”—1 Pet. 2:23. w24.11 5-6 kk. 10-12
Shɔ, May 6
Miishɛɛ baa yɛ Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ateŋ kɛ́ eshafeelɔ kome tsake etsui.—Luka 15:10.
Kɛ́ mɔ ko ni efee esha lɛ tsake etsui lɛ, wɔnáa miishɛɛ waa! (Luka 15:7) Shi namɔ shi esa akɛ wɔda? Asafoŋ onukpai lɛ lo? Dabi. Kɛ́ obaakai lɛ, bɔfo Paulo wie yɛ mɛi ni efee esha lɛ ahe akɛ: “Ekolɛ aleenɔ, Nyɔŋmɔ baahã amɛná tsuitsakemɔ.” (2 Tim. 2:25) Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, kɛ́ Kristofonyo ko ni efee esha lɛ tsake etsui lɛ, Yehowa shi esa akɛ ada, jeee adesa ko. Paulo wie nibii kpakpai ni jɛɔ tsuitsakemɔ nɛɛ mli kɛbaa lɛ hu ahe. Ekomɛi ji, mɔ lɛ nuɔ anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ, ehiɛ baa ehe nɔ, ni ejeɔ Abonsam tsɔne lɛ mli. (2 Tim. 2:26) Kɛ́ mɔ ni efee esha lɛ tsake etsui lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baato gbɛjianɔ ni amɛya nɔ amɛsara lɛ ni amɛye amɛbua lɛ ni ehemɔkɛyeli lɛ mli awa koni enyɛ ejo Satan kai anaa foi ni efee nɔ ni ja.—Heb. 12:12, 13. w24.08 23 kk. 14-15
Soo, May 7
Jeee okadii ni nyɛna lɛ hewɔ nyɛtaoɔ mi lɛ, shi moŋ, blodoi lɛ ni nyɛye ni nyɛtɔrɔ lɛ hewɔ ni.—Yoh. 6:26.
Mɛi babaoo lɛ ni Yesu lɛ lɛ amusu he miihia amɛ fe Nyɔŋmɔ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Be ni Yesu lɛ amɛ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, amɛtee he ni ehã amɛ niyenii lɛ yɛ lɛ, shi amɛnaaa lɛ kɛ ebɔfoi lɛ yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, amɛkwɔ lɛji komɛi ni jɛ Tiberia lɛ kɛtee Kapernaum koni amɛyatao lɛ. (Yoh. 6:22-24) Kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni hewɔ no mli lɛ amɛtaoɔ Yesu lɛ? Ani amɛmiitao lɛ koni etsɔɔ amɛ nibii pii yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he? Dabi. Yiŋtoo titri hewɔ ni amɛtaoɔ lɛ ji, koni ehã amɛ niyenii ekoŋŋ amɛye. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Kadimɔ nɔ ni ba be ni amɛyanina Yesu yɛ Kapernaum niiaŋ lɛ. Yesu hã amɛle faŋŋ akɛ, niyenii hewɔ amɛtaoɔ lɛ lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ, eyɛ mli akɛ amɛye blodoi lɛ ni amɛtɔrɔ moŋ, shi eji “niyenii ni fiteɔ.” Kɛkɛ ni ewo amɛ hewalɛ ni ‘amɛtsu niyenii ni fiteee ni hãa naanɔ wala’ lɛ moŋ he nii.—Yoh. 6:26, 27. w24.12 5 kk. 8-9
Sohaa, May 8
Hiɛshikalɔ tsui hãa enaabu sɛɛyoomɔ ni ehãa ewiemɔ kɔneɔ mɛi ayiŋ.—Abɛi 16:23.
Kɛ́ be fɛɛ be lɛ, ojɛɔ Biblia lɛ mli otsɔɔ nii ni owoɔ ŋaa lɛ, no lɛ obaatsɔɔ nii jogbaŋŋ. Dani obaanyɛ ofee nakai lɛ, esa akɛ okase Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ jogbaŋŋ. (Abɛi 15:28) Kɛ́ ookase nii lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ aya bɔ ni agbála ŋmalɛi lɛ amli yɛ asafo lɛ woji lɛ amli lɛ anɔ waa koni onyɛ ogbála ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ. Ni kɛ́ ootsɔɔ nii lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ waa ni oye obua otoibolɔi lɛ ni amɛsumɔ Yehowa waa ni owo amɛ hewalɛ ni amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii. Kɛ́ obi ŋaawoo yɛ asafoŋ onukpai ni le nitsɔɔmɔ jogbaŋŋ lɛ aŋɔɔ, ni okɛ amɛŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, no hu baahã otsɔɔ nii jogbaŋŋ. (1 Tim. 5:17) Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ awo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, shi bei komɛi lɛ ehe bahiaa ni amɛwo amɛ ŋaa loo amɛjaje amɛ po. Shi kɛ́ amɛmiiwo amɛ hewalɛ jio, amɛmiijaje amɛ jio lɛ, be fɛɛ be lɛ esa akɛ amɛfee nakai kɛ naajɔlɛ. Kɛ́ omli jɔ, ni ojieɔ suɔmɔ kpo otsɔɔ mɛi, ni ojɛɔ Biblia lɛ mli otsɔɔ nii lɛ, belɛ ookase Yesu, Tsɔɔlɔ Kpele lɛ ji no, ni no baahã otsɔɔ nii jogbaŋŋ.—Mat. 11:28-30; 2 Tim. 2:24. w24.11 24 kk. 16
Hɔɔ, May 9
Nyɛjajea enunyam lɛ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.—Lala 96:3.
Wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔwiemɔ nɔ wɔkɛ anunyam ahã Yehowa. Ŋmalɛ nɛɛ miiwo wɔ hewalɛ ni ‘wɔlá wɔhã Yehowa,’ ‘wɔjie egbɛ́i lɛ yi,’ ‘wɔjaje eyiwalaheremɔ lɛ he sane kpakpa lɛ,’ ni ‘wɔjaje enunyam lɛ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.’ (Lala 96:1-3) Enɛɛmɛi fɛɛ ji gbɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔwiemɔ nɔ wɔkɛ anunyam ahã wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ. (Bɔf. 4:29) Wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔnibii hu anɔ wɔkɛ anunyam ahã Yehowa. Yehowa tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ wo ehiɛ nyam. (Abɛi 3:9) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Israelbii lɛ kɛ amɛshika kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ tsu onia ni akɛma sɔlemɔ shĩa lɛ ni akɛkura. (2 Maŋ. 12:4, 5; 1 Kro. 29:3-9) Yesu kaselɔi lɛ ekomɛi hu jɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ amli amɛsɔmɔ lɛ kɛ ebɔfoi lɛ. (Luka 8:1-3) Be ni blema Kristofoi lɛ ekomɛi ahe fi amɛ lɛ, amɛnyɛmimɛi lɛ tsu onia ni akɛyaye abua amɛ. (Bɔf. 11:27-29) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔtsɔ oniai ni wɔtsuɔ lɛ anɔ wɔkɛ anunyam ahã Yehowa. w25.01 4 kk. 8; 5 kk. 11
Hɔgbaa, May 10
Namɔ baanyɛ akɛɛ akɛ akɛ nu akabaptisi amɛ?—Bɔf. 10:47.
Mɛni ye ebua Kornelio ni enyɛ eshɛ baptisimɔ he? Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, “ekɛ eshĩabii lɛ fɛɛ sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.” Agbɛnɛ hu, eyaa nɔ esɔleɔ kɛ hiɛdɔɔ kɛkpaa Nyɔŋmɔ fai. (Bɔf. 10:2) Be ni Petro shiɛ ehã Kornelio lɛ, ekɛ eshĩabii lɛ fɛɛ he Kristo nɔ amɛye ni amɛhã abaptisi amɛ amrɔ nɔŋŋ. (Bɔf. 10:47, 48) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kornelio efee klalo akɛ ebaafee tsakemɔi ni he hiaa lɛ koni ekɛ eweku lɛ afee ekome kɛsɔmɔ Yehowa. (Yos. 24:15; Bɔf. 10:24, 33) Kulɛ hegbɛ ni Kornelio yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ eshashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ ni ebatsɔ Kristofonyo. Shi efeee nakai. Ani ehe miihia ni ofee tsakemɔi wuji komɛi yɛ oshihilɛ mli dani anyɛ abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, Yehowa baaye ebua bo. Ebaajɔɔ bo yɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni obɔɔ koni onyɛ ohi shi yɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ hewɔ. w25.03 5 kk. 12-13
Ju, May 11
Tsi ohe kɛje adesãi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam . . . lɛ ahe.—1 Tim. 4:7.
Be fɛɛ be ni obaanu asafo lɛ loo mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ ahe sane fɔŋ ko lɛ, kaimɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ fee Yesu kɛ blema Kristofoi lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, aawa Yehowa webii lɛ ayi, ni aagbɛ amɛhe saji fɔji aashwã tamɔ bɔ ni Biblia lɛ egba efɔ̃ shi lɛ pɛpɛɛpɛ. (Mat. 5:11, 12) Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Satan ji mɔ ni hɔ amalei nɛɛ asɛɛ lɛ, wɔheŋ wɔyeŋ, shi moŋ, wɔbaafee nɔ ni wɔbaanyɛ kɛbu wɔhe amrɔ nɔŋŋ. Mɛni nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔfee kɛbu wɔhe? Kaabo amalei toi. Bɔfo Paulo tsɔɔ nɔ pɔtɛɛ ni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔnu saji ni bɛ mli. Ekɛɛ Timoteo akɛ, ‘efã mɛi komɛi ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ akaya adesãi anɔ, ni amɛtsi amɛhe kɛje adesãi ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ ahe.’ (1 Tim. 1: 3, 4) Wɔbooo saji ni bɛ mli toi, ejaakɛ wɔle mɔ ni hɔ nakai saji lɛ asɛɛ. Moŋ lɛ, wɔboɔ anɔkwale “wiemɔi ni hãa mɔ náa hewalɛ” lɛ toi.—2 Tim. 1:13. w24.04 13 kk. 16-17
Jufɔ, May 12
Amɛkɛ naaŋɔɔmɔ wiemɔi kɛ yiteŋmuluwoo wiemɔi lakaa mɛi ni leee efɔŋ lɛ atsuii.—Rom. 16:18.
Okɛ mɛi ni yeɔ Yehowa anɔkwa lɛ afee ekome. Nyɔŋmɔ miisumɔ ni mɛi fɛɛ ni jáa lɛ lɛ afee ekome. Kɛ́ wɔmɔ anɔkwale lɛ mli kpɛŋŋ lɛ, no baahã wɔfee ekome. Mɛi fɛɛ ni gbaa afã kɛjeɔ anɔkwale lɛ he lɛ kɛ mligbalamɔi baa asafo lɛ mli, no hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ ‘wɔtsi wɔhe kɛje amɛhe.’ Kɛ́ wɔtsiii wɔhe kɛjeee amɛhe lɛ, amɛbaagbala wɔ kɛje anɔkwale lɛ mli. (Rom. 16:17) Kɛ́ wɔnyɛ wɔyɔse nɔ ni ji anɔkwale lɛ ni wɔmɔ mli kpɛŋŋ lɛ, wɔbaahi Yehowa masɛi daa ni wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa. (Efe. 4:15, 16) Agbɛnɛ hu, wɔheŋ amale tsɔɔmɔi kɛ lakamɔ wiemɔi ni Satan gbɛɔ eshwãa lɛ wɔyeŋ, ni Yehowa baabu wɔhe yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli. No hewɔ lɛ, yaa nɔ ohiɛ anɔkwale lɛ mli kpɛŋŋ, ‘ni toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ bo baahi shi.’—Fip. 4:8, 9. w24.07 13 kk. 16-17
Shɔ, May 13
Nuu nɛɛ kɛ eshai ahe afɔle kome hã shi kome nyɔŋlo.—Heb. 10:12.
Yesu kɛ ejwɛŋmɔ ma mɛi ni ehao waa yɛ amɛhe eshai lɛ ahewɔ lɛ anɔ titri, ni eye ebua amɛ koni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi. Yesu le akɛ, esha hewɔ adesai kɛ naagbai fɛɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ kpeɔ. No hewɔ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma mɛi ni ale akɛ eshafeelɔi ji amɛ lɛ anɔ ni eye ebua amɛ. Ewie akɛ: “Mɛi ni yɔɔ hewalɛ lɛ, datrɛfonyo he ehiaaa amɛ, shi mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ moŋ ehe hiaa.” Kɛkɛ ni ekɛfata he akɛ: “Mibaaa jalɔi atsɛmɔ, shi moŋ eshafeelɔi.” (Mat. 9:12, 13) Ni nakai pɛpɛɛpɛ Yesu fee. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni yoo ko ni ale lɛ akɛ eji eshafeelɔ lɛ kɛ eyaafonui fɔ enaji ahe lɛ, enyafiii lɛ, shi moŋ, ekɛ ehe eshai lɛ ke lɛ. (Luka 7:37-50) Agbɛnɛ hu, etsɔɔ Samariayoo lɛ nibii komɛi ni he hiaa waa, tsɛ lɛ ele akɛ, nuu ni yoo lɛ kɛ lɛ yɔɔ lɛ jeee ewu. (Yoh. 4:7, 17-19, 25, 26) Nyɔŋmɔ hã Yesu hewalɛ ni ekɛye gbele, ni ji naagba ni naa wa fe fɛɛ ni jɛɔ esha mli kɛbaa lɛ, nɔ kunim. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ehã lɛ hewalɛ ni ekɛtee hii, yei, gbekɛbii, kɛ onukpai ni egboi ashi.—Mat. 11:5. w24.08 4 kk. 9-10
Soo, May 14
Ebaakojo mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ jalɛ naa,kɛ majimaji lɛ yɛ enɔkwayeli lɛ naa.—Lala 96:13.
Mɛni etsɛŋ Yehowa baafee kɛtse egbɛ́i lɛ he? Ebaakpãtã mɛi ni woɔ egbɛ́i lɛ he muji lɛ ahiɛ ni ebaa mɛi ni woɔ ehiɛ nyam lɛ ayi. Mɛɛ gbɛ nɔ ebaatsɔ efee enɛ? Etsɛŋ, ebaakpãtã Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni ji amale jamɔi fɛɛ lɛ, hiɛ, ejaakɛ amɛfee nibii gbohii pii ni amɛwie nibii ni bɛ mli ni ehiii kwraa yɛ ehe. (Kpo. 17:5, 16; 19:1, 2) Ekolɛ kɛ́ akpãtã Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛ lɛ, no baahã mɛi komɛi abafata wɔhe kɛjá Yehowa. Naagbee kwraa lɛ, yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ, Yehowa baakpãtã Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ kɛ mɛi fɛɛ ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ ni amɛfiteɔ egbɛ́i lɛ ahiɛ. Shi ebaahere mɛi fɛɛ ni sumɔɔ lɛ ni boɔ lɛ toi ni woɔ ehiɛ nyam lɛ ayiwala. (Mar. 8:38; 2 Tes. 1:6-10) Be ni Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ kɛ naagbee kaa lɛ baaba naagbee lɛ, Yehowa etse egbɛ́i lɛ he kwraa. (Kpo. 20:7-10) Nakai beiaŋ lɛ, “Yehowa anunyam lɛ he nilee lɛ baayi shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ tamɔ bɔ ni nui ha ŋshɔ lɛ nɔ lɛ.” (Hab. 2:14) Kwɛ bɔ ni shihilɛ baaŋɔɔ ahã kɛ́ mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ kã lɛ kɛ anunyam ni sa Yehowa gbɛ́i lɛ hã lɛ! w25.01 7 kk. 15-16
Sohaa, May 15
Esa akɛ nyɛfi shi, ejaakɛ no fata nyɛtsɔsemɔ lɛ he.—Heb. 12:7.
Mɛni baaye abua Kristofoi ni yɔɔ Yudea lɛ ni amɛfi shi yɛ shi ni ateɔ awoɔ amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ? Bɔfo Paulo miitao ni Kristofoi lɛ ana akɛ, kɛ́ amɛfi shi lɛ, amɛbaaná he sɛɛ. No hewɔ lɛ, ehã amɛna akɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ shihilɛi ni mli wawai ni amɛkɛkpeɔ lɛ anɔ etsɔse amɛ koni amɛhe awa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua amɛ ni amɛná sui kpakpai ni baahã Yehowa aná amɛhe miishɛɛ. Kɛ́ Kristofoi nɛɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni baanyɛ ajɛ amɛshifimɔ lɛ mli kɛba lɛ anɔ lɛ, no baaye abua amɛ ni amɛya nɔ amɛfi shi. (Heb. 12:11) Paulo wo Kristofoi ni yɔɔ Yudea lɛ hewalɛ koni kɛ́ amɛkɛ kaa kpe lɛ, amɛmia amɛhiɛ amɛfi shi. Eji mɔ ko ni sa waa ni baanyɛ ewo Kristofoi nɛkɛ ŋaa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ewa Kristofoi lɛ ayi pɛŋ, ni ele bɔ ni mɛi feɔ Kristofoi lɛ niseniianii amɛhãa. Agbɛnɛ hu, be ni ebatsɔ Kristofonyo lɛ, ate shi awo lɛ waa ni awa lɛ yi yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. No hewɔ lɛ, ele bɔ ni afiɔ shi kɛ́ aawa mɔ ko yi.—2 Kor. 11:23-25. w24.09 12-13 kk. 16-17
Hɔɔ, May 16
Nyɛyaa nɔ nyɛbua.—Mat. 25:13.
Ŋmɛnɛ lɛ, ehe miihia waa ni wɔshiɛ sane kpakpa lɛ fe bei fɛɛ ni eho. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ be ni je tsɛreɔ ni je naa lɛ, be ni eshwɛ ni naagbee lɛ baaba lɛ nɔ miigbɔ. Yɛ Marko 13:10 lɛ, Yesu gba gbalɛ ko ni kɔɔ bɔ ni abaatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ahã yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he. Be ni Mateo bɔɔ nakai sane lɛ nɔŋŋ he amaniɛ lɛ, ewie akɛ, Yesu kɛɛ abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ dani “naagbee lɛ” aba. (Mat. 24:14) “Naagbee lɛ” ni Yesu wie he lɛ ji be ni abaakpãtã Satan jeŋ fɔŋ nɛɛ hiɛ kwraa lɛ. Yehowa eto ‘gbi kɛ ŋmɛlɛtswaa’ ni naagbee lɛ baaba, ni wɔle akɛ etsɛŋ. (Mat. 24:36; Bɔf. 1:7) Anɔkwa, be ni je tsɛreɔ ni je naa lɛ, nakai gbi lɛ miibɛŋkɛ. (Rom. 13:11) Shi kɛyashi ebaaba lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ. Naa sanebimɔ ko ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusu he. No ji: Mɛni hewɔ wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ? Suɔmɔ hewɔ. Kɛ́ wɔshiɛ lɛ, no hãa anaa akɛ, wɔsumɔɔ sane kpakpa ni wɔshiɛɔ lɛ, wɔsumɔɔ mɛi, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔsumɔɔ Yehowa ni wɔmiisumɔ ni wɔtse egbɛ́i lɛ he. w24.05 14-15 kk. 2-3
Hɔgbaa, May 17
Nyɔŋmɔ kwɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efee lɛ, ni naa! ehi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.—1 Mo. 1:31.
Fɔlɔi, nyɛyea nyɛbuaa nyɛbi lɛ ni ejwɛŋ adebɔɔ nibii ahe. Be ni nyɛnyiɛ akrowa ko loo nyɛsharaa shi yɛ he ko ni adebɔɔ nibii yɔɔ lɛ, obaanyɛ ogbala obi lɛ jwɛŋmɔ kɛya pataŋ ni yɔɔ adebɔɔ nibii srɔtoisrɔtoi ahe lɛ nɔ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, pataŋ srɔtoisrɔtoi lɛ hãa wɔnaa akɛ mɔ ko ni bɔ nibii fɛɛ, ni akɛ, nakai mɔ lɛ le nii ni ehiɛ kã shi waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jeŋ shikpalɔi ekase pataŋ ni wɔnaa yɛ waa ŋoŋo, sunflower fɔfɔi, bai ni yɔɔ tsei kɛ kwɛ̃ɛ nii krokomɛi ahe, ŋulami kushai, kɛ adebɔɔ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe lɛ he nii afii pii. Jeŋ shikpalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Nicola Fameli lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ okane shii abɔ ni pataŋ lɛ bɔleɔ loo lain abɔ ni eŋmaa lɛ, nɔmba ni obaaná lɛ fata nɔmbai komɛi ni atsɛɔ amɛ Fibonacci sequence lɛ ahe. w24.12 16 kk. 7
Ju, May 18
Lɛ ji owala.—5 Mo. 30:20.
Mose, David, kɛ Yohane hi shi afii pii ni eho nɛ, ni esoro bɔ ni amɛhi shi lɛ yɛ bɔ ni wɔhiɔ shi ŋmɛnɛ lɛ he. Shi wɔtamɔ amɛ nɔŋŋ yɛ gbɛi komɛi anɔ. Amɛjá anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni lɛ nɔŋŋ wɔ hu wɔjáa. Tamɔ bɔ ni amɛfee lɛ, wɔ hu wɔsɔleɔ wɔhãa Yehowa, wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ enɔ, ni wɔhãa etsɔɔ wɔ gbɛ. Hii nɛɛ he amɛye akɛ Yehowa jɔɔ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ, ni wɔ hu wɔheɔ enɛ wɔyeɔ. Belɛ, nyɛhãa wɔboa ŋaawoo ni yɔɔ hii nɛɛ anaagbee wiemɔi lɛ amli lɛ toi ni wɔye Yehowa kitãi lɛ anɔ. Kɛkɛ lɛ, wɔbaaye omanye yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli. Ni ‘wɔwala sɛɛ baatsɛ waa,’ hɛɛ, wɔbaahi shi kɛya naanɔ! Agbɛnɛ hu, wɔbaaná miishɛɛ waa ejaakɛ wɔboɔ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ toi, mɔ ni feɔ babaoo kɛtekeɔ nɔ kwraa fe nibii ni wɔkpaa gbɛ lɛ.—Efe. 3:20. w24.11 13 kk. 20-21
Jufɔ, May 19
Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ ewo aŋkroaŋkroi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ adɛŋ.—1 Kor. 12:28.
Yɛ blema Kristofoi lɛ abeiaŋ lɛ, ahole nyɛmimɛi hii komɛi asafoŋ sɔɔlɔi. (1 Tim. 3:8) Etamɔ nɔ ni nyɛmimɛi hii nɛɛ ni tsu “yelikɛbuamɔ nitsumɔi” ni bɔfo Paulo wie he lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, asafoŋ sɔɔlɔi lɛ tsu nitsumɔi ni he hiaa yɛ asafo lɛ mli lɛ ekomɛi ahe nii koni asafoŋ onukpai lɛ anyɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama nitsɔɔmɔ kɛ nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, asafoŋ sɔɔlɔi lɛ kwɛ Ŋmalɛ ni yɔɔ lɛ nɔ amɛŋmala eko amɛshwie shi, loo amɛyahé nibii ni he baahia lɛ kɛba koni anyɛ afee nakai. Hã wɔsusu nibii komɛi ni he hiaa ni asafoŋ sɔɔlɔi ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ tsuɔ lɛ ahe wɔkwɛ. (1 Pet. 4:10) Bei komɛi lɛ, ahãa asafoŋ sɔɔlɔi kwɛɔ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ loo asafo lɛ shika he akɔntaabuu lɛ nɔ. Bei komɛi hu lɛ, amɛshɛɔ woji amɛhãa asafoŋbii lɛ, amɛkwɛɔ tsɔji ni akɛtswaa lala kɛ tsɔji ni akɛjieɔ vidio lɛ anɔ, amɛsɔmɔɔ akɛ kpeei ashishi sɔɔlɔi (attendants), loo amɛyeɔ amɛbuaa kɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ kuramɔ. Nibii nɛɛ fɛɛ yeɔ ebuaa koni nibii aya lɛ jogbaŋŋ yɛ asafo lɛ mli.—1 Kor. 14:40. w24.10 19 kk. 4-5
Shɔ, May 20
Yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, mitsɔɔ mɔ ni wajeɔ mi lɛ nɔ mináa hewalɛ.—Fip. 4:13.
Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa hiɛ kã ni ebaaye ebua wɔ be fɛɛ be lɛ, no baahã wɔnyɛ wɔfi shi yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli, nɔ ni mli wa jio, nɔ ni mli waaa jio. Wɔle akɛ lɛ ji Ofe lɛ, ni ebaanyɛ ehã wɔ hewalɛ ni wɔkɛdamɔ naa. Enɛ hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ ni wɔkɛbaakpe lɛ, wɔle akɛ wɔbaanyɛ wɔdamɔ naa. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli waaa tsɔ kpe ni wɔna bɔ ni Yehowa ye ebua wɔ lɛ, no hãa wɔheɔ wɔyeɔ waa akɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa hu kpe lɛ ebaaye ebua wɔ. Maŋtsɛ David kɛ shihilɛi enyɔ komɛi kpe ni hã ehe eye waa akɛ, Yehowa baaye ebua lɛ be fɛɛ be. Be ni eji oblanyo ni ekwɛɔ epapa toi lɛ, be ko lɛ oshishibrishi ko bamɔ toi lɛ eko, ni be kroko hu lɛ, jata ko bamɔ toi lɛ eko. Yɛ shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ amli lɛ, David fee ekãa ni egbe kooloi awuiyelɔi lɛ ni ehe toi lɛ yɛ amɛdɛŋ. Shi David eyanuuu he akɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ naa ni enyɛ egbe kooloi nɛɛ. Ele akɛ Yehowa ni ye ebua lɛ. (1 Sam. 17:34-37) David tee nɔ ejwɛŋ nɔ ni Yehowa fee ehã lɛ lɛ nɔ ni enɛ hã ehe eye waa akɛ, Nyɔŋmɔ ni hiɛ kã lɛ baaye ebua lɛ kɛ́ ekɛ shihilɛ ko kpe wɔsɛɛ. w24.06 21 kk. 5-6
Soo, May 21
Mɔ ni hãa sane hetoo dani eboɔ sane lɛ mli toi lɛ,eefee buulu ni eeshwie ehiɛ shi hu.—Abɛi 18:13.
Ŋɔɔ lɛ akɛ mɔ ko etsɛ bo paati. Ani obaaya loo oyaaa? Kɛ́ oleee mɔ ni tsɛɔ bo paati lɛ jogbaŋŋ loo oleee bɔ ni nibii baaya lɛ ahã yɛ shishi lɛ, ebaafee nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ obaabi lɛ saji tamɔ: “Nɛgbɛ abaafee paati lɛ yɛ, ni mɛɛ be abaafee? Mɛi enyiɛ nɛkɛ baaba? Namɔ baakwɛ nɔ? Namɛi baaba? Mɛni baaya nɔ yɛ shishi? Ani akɛ dãa ni wa baaba shishi?” Sanebimɔi nɛɛ ahetoi baanyɛ aye abua bo koni okpɛ yiŋ kpakpa. Bianɛ ni ole nɔ ni oyaakpɛ yiŋ yɛ he lɛ he saji fitsofitso lɛ, susumɔ nakai saji lɛ ahe jogbaŋŋ ni okwɛ akɛ te onaa nii muu lɛ fɛɛ tɛŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ be ni obi paati lɛ he sane lɛ, oná ole akɛ mɛi ni ehiii shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa hu baaba shishi, loo akɛ dãa ni wa baaba shishi ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ anu bɔ ni esumɔɔ ni mɔ ko etsĩii enaa. Kɛ́ okwɛ lɛ, ani ebaanyɛ efee nifeemɔ ni yɔɔ hoo loo efeŋ nakai? (1 Pet. 4:3) Kɛ́ ona bɔ ni nii muu lɛ fɛɛ baaya lɛ ahã lɛ, no baanyɛ aye abua bo ni okpɛ yiŋ kpakpa. w25.01 15 kk. 4-5
Sohaa, May 22
Kɛ́ nyɛhe eshai lɛ tsuɔ tamɔ lá po, amɛbaayɛ tamɔ snoo.—Yes. 1:18.
Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko fee esha ni etsake etsui lɛ, Yehowa nyɛɔ egbeɔ mɔ lɛ he eshai lɛ. Kɛ́ nɔ ko ni tsuɔ tamɔ lá loo kɔɔjaŋ bote atade mli lɛ, efɔmɔ wa waa. No hewɔ lɛ, Yehowa miitsɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ nɔ eeye eebua wɔ ni wɔna akɛ, ebaanyɛ efɔ wɔhe eshai lɛ kɛje wɔhe kwraa bɔ ni wɔnaŋ dɔŋŋ. Biblia lɛ kɛ eshai toɔ ‘nyɔji’ ahe. (Mat. 6:12; Luka 11:4) Be fɛɛ be ni wɔbaafee esha wɔshi Yehowa lɛ, etamɔ nɔ ni nyɔmɔ ni wɔhiɛ lɛ lɛ eko ebafata he. No hewɔ lɛ, nyɔmɔ ni wɔhiɛ lɛ bianɛ lɛ, jeee shwɛmɔ kwraa. Eda diɛŋtsɛ! Kɛ́ Yehowa kɛ wɔhe eshai ke wɔ lɛ, etamɔ nɔ ni efo nakai nyɔmɔ lɛ fɛɛ mli, ni ebiii ni wɔwo dɔŋŋ. Bɔ ni kɛ́ afo nyɔmɔ ni mɔ ko hiɛ lɛ mli lɛ, emii shɛɔ ehe lɛ, nakai nɔŋŋ wɔmii shɛɔ wɔhe kɛ́ Yehowa kɛ wɔhe eshai ke wɔ! w25.02 10 kk. 9-10
Hɔɔ, May 23
Akpaaa gbɛ akɛ bii baabua nii anaa amɛto amɛfɔlɔi, shi moŋ fɔlɔi ji mɛi ni akpaa gbɛ akɛ amɛbaabua nii anaa amɛto amɛbii.—2 Kor. 12:14.
Naagba ko bɛ he akɛ kɛ́ fɔlɔi gbɔlɔ lɛ, bii baaye abua amɛ, ni bii babaoo yɛ he miishɛɛ akɛ amɛbaafee nakai. (1 Tim. 5:4) Shi esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ ayɔse akɛ nɔ ni baahã amɛná miishɛɛ diɛŋtsɛ ji, ni amɛbaaye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛbasɔmɔ Yehowa, shi jeee ni amɛbaaná jwɛŋmɔ lɛ akɛ, amɛmiikwɛ amɛbii lɛ koni wɔsɛɛ lɛ, bii lɛ hu abakwɛ amɛ. (3 Yoh. 4) Be ni oyeɔ obuaa obii lɛ ni amɛle bɔ ni amɛbaafee amɛkwɛ amɛhe wɔsɛɛ lɛ, hã amɛna akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ okɛ ohiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ koni amɛkase bo. Kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, hã amɛna akɛ ehi akɛ mɔ hiɛ baawa kɛnitsumɔ. (Abɛi 29:21; Efe. 4:28) Be ni amɛdaraa lɛ ye obua amɛ koni amɛkase nii jogbaŋŋ yɛ skul. Fɔlɔi baanyɛ atao nii amli koni amɛna Biblia mli shishitoo mlai ni amɛbaanyɛ amɛkɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛnyɛ amɛkpɛ yiŋ kpakpa yɛ nɔ ni esa akɛ amɛkase yɛ skul lɛ he. Oti ni esa akɛ fɔlɔi kɛma amɛhiɛ ji ni amɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛnyɛ amɛkwɛ amɛhe, ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛná bei babaoo kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ loo amɛtsɔmɔ gbɛgbalɔi po. w25.03 30-31 kk. 15-16
Hɔgbaa, May 24
[Nyɛwoa] gbɔmɔ hee . . . lɛ.—Efe. 4:24.
Yɛ Yesaia yitso 65 lɛ, Yehowa tsɔɔ bɔ ni mɛi ni baahi mfonirifeemɔŋ paradeiso lɛ mli lɛ ashihilɛ baaji. Gbalɛ nɛɛ ba mli klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 537 D.Ŋ.B. Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, Yudafoi ni etsake amɛtsui lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli ni amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ ekoŋŋ. Yehowa jɔɔ ewebii lɛ ni eye ebua amɛ ni amɛsaa Yerusalem maŋtiase lɛ ni efee koikoi lɛ fɛfɛo, ni amɛma esɔlemɔ shĩa lɛ ekoŋŋ koni Israelbii lɛ ajá Yehowa yɛ jɛmɛ. (Yes. 51:11; Zak. 8:3) Yesaia gbalɛ lɛ ba mli nɔ ni ji shii enyɔ nɔ yɛ afi 1919 Ŋ.B. Nakai be lɛ mli Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ nomŋɔɔ mli. Kɛkɛ ni abɔi mfonirifeemɔŋ paradeiso lɛ mli lɛɛmɔ koni ekpele shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Nyɛmimɛi lɛ kɛ ekãa shiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ni no hã ato asafoi babaoo, ni agbɛnɛ hu, amɛjie sui kpakpai akpo. Hii kɛ yei ni be ko ni eho lɛ amɛhiɛ yɔɔ laŋlaŋ ni amɛjeŋba ekpɔtɔ lɛ ‘wo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ naa’ lɛ. w24.04 21 kk. 3-4
Ju, May 25
Mɔ fɛɛ mɔ baatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.—Gal. 6:5.
Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, fɔlɔi loo onukpai ni halaa mɔ ko amɛhãa amɛwekunyo ko ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ. Yɛ hei komɛi hu lɛ, kɛ́ mɔ ko ni miitao ebote gbalashihilɛ mli lɛ wekumɛi loo nanemɛi na mɔ ko ni sa lɛ, amɛtoɔ gbɛjianɔ koni amɛyi enyɔ lɛ akpe ni amɛkwɛ kɛ́ amɛbaasumɔ ni amɛje nyiɛmɔ shishi. Kɛji oná hegbɛ akɛ obaahala mɔ ko ohã oshijafo ko koni ekɛ lɛ aje nyiɛmɔ shishi jio, ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli jio, esa akɛ osusu nibii ni mɛi enyɔ lɛ fɛɛ sumɔɔ kɛ nɔ ni he hiaa amɛ lɛ he. Kɛ́ ona mɔ ko lɛ, feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ koni ole bɔ ni mɔ lɛ feɔ enii ehãa, sui ni eyɔɔ, kɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, bɔ ni wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa hã. Kɛ́ wekukpaa ni yɔɔ mɔ ko kɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa lɛ, no he hiaa kwraa fe shika abɔ ni mɔ lɛ yɔɔ, skul abɔ ni etee, weku mli ni ejɛ, loo bɔ ni mɛi buɔ lɛ amɛhãa. Shi hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, nyɛmimɛi enyɔ lɛ ni esa akɛ amɛkpɛ amɛyiŋ kɛji amɛbaabote gbalashihilɛ mli loo amɛboteŋ mli. w24.05 23 kk. 11
Jufɔ, May 26
Naanyo kpakpa sumɔɔ mɔ yɛ bei fɛɛ mli.—Abɛi 17:17.
Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi enyɔ ni nyiɛ lɛ ji, ni wɔbaakwɛ wɔwiemɔ jogbaŋŋ. Ni bei komɛi lɛ, enɛ biɔ ni wɔye wɔhe nɔ. (Abɛi 12:18) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔkɛɛ mɛi akɛ nyɛmi nuu ko kɛ nyɛmi yoo ko nyiɛ, shi ekolɛ nyɛmi nuu lɛ kɛ nyɛmi yoo lɛ baasumɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛɛ mɛi. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔyeɔ amɛhe osheku, ni esaaa akɛ wɔwieɔ wɔshiɔ amɛ yɛ yiŋ ko ni amɛkpɛ ni tɔmɔ ko bɛ he lɛ hewɔ. (Abɛi 20:19; Rom. 14:10; 1 Tes. 4:11) Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ wɔwieɔ nɔ ko loo wɔbiɔ amɛ saji ni baahã efee tamɔ nɔ ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, esa akɛ amɛbote gbalashihilɛ mli. Ni kɛ́ nyɛmi nuu ko kɛ nyɛmi yoo ko ni nyiɛ lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafo nyiɛmɔ lɛ sɛɛ hu? Esaaa akɛ wɔkoliɔ sane lɛ mli, ni esaaa akɛ wɔshwaa amɛteŋ mɔ ko hu akɛ lɛ efee. (1 Pet. 4:15) Kɛ́ mɛi enyɔ ni nyiɛ lɛ fo nyiɛmɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛtɔ̃ko. Moŋ lɛ, nyiɛmɔ lɛ eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkpɛ yiŋ kpakpa, ni no ji yiŋtoo hewɔ ni nuu kɛ yoo nyiɛɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, yiŋkpɛɛ nɛɛ baanyɛ ahã amɛwerɛ aho amɛhe. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ. w24.05 31 kk. 15-16
Shɔ, May 27
Kɛ́ onijiaŋ je wui yɛ haomɔ gbi nɔ lɛ, ohewalɛ baaba shi.—Abɛi 24:10.
Kai ni naa wa waa ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe lɛ ateŋ ekome ji, kɛ́ wɔwekunyo ko loo wɔnaanyo kpaakpa ko kpa Yehowa sɔɔmɔ. (Lala 78:40) Kɛ́ wɔsumɔɔ mɔ lɛ sane waa lɛ, ebaanyɛ ewa waa kɛhã wɔ akɛ wɔbaadamɔ shihilɛ lɛ naa. Ani nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ tamɔ nɛkɛ enina bo pɛŋ? Kɛ́ nakai lɛ, bɔ ni Zadok ye anɔkwa lɛ baanyɛ awaje bo. Etee nɔ eye Yehowa anɔkwa be ni enaanyo kpaakpa Abiatar kpa yɛ Yehowa sɛɛ lɛ. Enɛ ba be ni eshwɛ fioo ni David baagbo lɛ. Ebinuu Adonia ka akɛ ebaawó ehe maŋtsɛ, shi no mli lɛ, Yehowa ewo shi akɛ Solomon ni baaye David sɛɛ. (1 Kro. 22:9, 10) Abiatar yafi Adonia sɛɛ. (1 Maŋ. 1:5-8) Nɔ ni Abiatar fee nɛɛ tsɔɔ akɛ, ekpa yɛ David kɛ Zadok kɛ Yehowa fɛɛ sɛɛ! Zadok kɛ Abiatar efee ekome kɛtsu nii akɛ osɔfoi afii babaoo.—2 Sam. 8:17; 15:29; 19:11-14. w24.07 6 kk. 14-15
Soo, May 28
Mɔ ni hãa ehiɛ hiɔ ehe nɔ be fɛɛ be lɛ, eyɛ miishɛɛ.—Abɛi 28:14.
Kɛ́ wɔhã wɔhiɛ hi wɔhe nɔ be fɛɛ be koni wɔkabote kaa mli lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa. Kɛ́ wɔfee esha lɛ, ekolɛ wɔbaaye “ŋɔɔmɔ be fioo ko,” shi kɛ́ wɔhi shi yɛ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ, wɔbaaná miishɛɛ ni da kwraa fe no. (Heb. 11:25; Lala 19:8) Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Yehowa bɔ wɔ ni wɔhi shi yɛ egbɛtsɔɔmɔi anaa. (1 Mo. 1:27) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔhi shi yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi anaa lɛ, wɔhe baajɔ wɔ ejaakɛ wɔbaaná henilee ni he tse, ni wɔsɛɛ lɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ. (1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Yuda 20, 21) Lɛɛlɛŋ, “heloo lɛ egbede.” (Mat. 26:41) Shi no etsɔɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko yɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ ahe. Yehowa efee klalo akɛ ebaahã wɔ hewalɛ ni he hiaa wɔ lɛ. (2 Kor. 4:7) Kadimɔ akɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ hãa wɔ lɛ ji hewalɛ ni fa kɛteke nɔ lɛ. Shi ja wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ lɛ eje nɔ ko shishi, ni tsɔɔ akɛ, ja wɔtsi wɔhe kɛje nibii ni baanyɛ ekɛ wɔ aya kaa mli lɛ ahe dani Yehowa baaye ebua wɔ. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni edro wɔ hewalɛ lɛ, ebaabo wɔ toi aahu. (1 Kor. 10:13) Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔhã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ daa koni wɔkabote kaa mli. w24.07 19 kk. 19-21
Sohaa, May 29
Mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ esha lɛ, jajemɔ amɛ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ.—1 Tim. 5:20.
Bɔfo Paulo ŋma wiemɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ eyahã Timoteo, ni lɛ hu eji asafoŋ onukpa lɛ, akɛ ejaje “mɛi ni yaa nɔ amɛfeɔ esha lɛ” yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ. Ani no mli lɛ, Paulo miitsɔɔ akɛ ajaje mɛi ni feɔ esha lɛ yɛ asafo muu lɛ fɛɛ hiɛ? Dabi, etsɔɔɔ nakai doo. “Mɛi fɛɛ” lɛ ni Paulo tsĩ tã yɛ biɛ lɛ ji mɛi fioo ni ekolɛ amɛle nɔ ni ba lɛ he sane momo lɛ. Mɛi nɛɛ baanyɛ afee mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛii na nɔ ni tee nɔ lɛ loo mɛi ni mɔ ni efee esha lɛ yabɔ amɛ nɔ ni efee lɛ. Asafoŋ onukpai lɛ baahã mɛi fioo nɛɛ pɛ ale akɛ atsu sane lɛ he nii. Ni kɛ́ asafoŋbii lɛ ateŋ mɛi pii le nɔ ni eba lɛ, loo etamɔ nɔ ni amɛbaaná amɛle hu? Yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, wiemɔ ni ji “mɛi fɛɛ” lɛ baakɔ asafo muu lɛ fɛɛ he. No hewɔ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome baatswa asafo lɛ adafi akɛ ajaje nyɛmi lɛ. Mɛni hewɔ? Paulo kɛɛ: “Koni no afee kɔkɔbɔɔ kɛhã mɛi ni eshwɛ lɛ” ni amɛkayagbee esha mli. w24.08 23-24 kk. 16-17
Hɔɔ, May 30
Wiemɔi nɛɛ ji anɔkwa wiemɔi ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.—Kpo. 19:9.
Esa akɛ wɔkɛ ekãa asɔmɔ Yehowa kɛyashi naagbee. Kɛ́ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ tee nɔ amɛbu lɛ, Yesu kɛ amɛ baaya ŋwɛi. (Mat. 24:40) Mɛi nɛɛ miikpa be ni ‘abaabua amɛnaa’ kɛya Yesu ŋɔɔ yɛ ŋwɛi lɛ gbɛ waa. Yɛ Harmagedon ta lɛ sɛɛ lɛ, amɛbaatsɔ Gwantɛŋbi lɛ, ni ji Yesu, ayemforo. (2 Tes. 2:1) Be ni Yesu baakojo adesai fɛɛ lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai, shi esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ waa lɛ anɔkwa lɛ, ebaahã wɔ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ lɛ” koni ‘wɔnyɛ gbɔmɔ Bi lɛ hiɛ wɔdamɔ.’ (2 Kor. 4:7; Luka 21:36) Kɛ́ wɔhiɛnɔkamɔ ji wɔbaaya ŋwɛi jio, wɔbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ jio, esa akɛ wɔbo kɔkɔ ni Yesu tsɔ nɔkwɛmɔnii ni egba lɛ anɔ ebɔ wɔ lɛ toi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baaná miishɛɛ, ni edromɔ ni fa babaoo lɛ hewɔ lɛ, ‘ebaaŋma wɔgbɛ́i yɛ wala wolo lɛ mli.’—Dan. 12:1; Kpo. 3:5. w24.09 25 kk. 19-20
Hɔgbaa, May 31
Ehi hã mi akɛ matsi mabɛŋkɛ Nyɔŋmɔ.—Lala 73:28.
Obaanyɛ otsɛ otsui oŋmɛ omli kɛ́ ohã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ wa bo. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yehowa ehã bo nibii kpakpai pii, ni eyɛ ohe miishɛɛ hu, no hewɔ lɛ jwɛŋmɔ nomɛi anɔ, ni okai hu akɛ mɛi ni jáaa lɛ lɛ bɛ enɛɛmɛi. Yɛ mɛi ni sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ ateŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ ji ni amɛbaaná nitsumɔ kpakpa ni baahã amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi ejaakɛ amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa kɛhã wɔsɛɛ. Shi bo lɛ, Yehowa ehã bo nibii kpakpai pii bianɛ, ni ewo shi hu akɛ wɔsɛɛ lɛ, ebaajɔɔ bo babaoo bɔ ni ojwɛŋmɔ nyɛŋ ashɛ he. (Lala 145:16) Susumɔ sane nɛɛ hu he okwɛ: Eji okpɛ yiŋ kroko kulɛ, oleee bɔ ni oshihilɛ baaji bianɛ. Shi naa sane ko ni no lɛ obaanyɛ oná nɔmimaa yɛ he: Kɛ́ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã Nyɔŋmɔ kɛ onyɛmi gbɔmɔ lɛ hewɔ okpɛ yiŋ komɛi lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, obaaná nibii ni baahã oná miishɛɛ lɛɛlɛŋ. w24.10 27 kk. 12-13