Kujuteldamatud piinariistad

KAS sõnad ”aheldama”, ”piinama” ja ”hukkama” ajavad sulle külmavärinad peale? Paljudele tuhandetele inkvisitsiooni ning nõiaprotsesside ohvritele Euroopas (13. sajandist 19. sajandini) olid need sõnad osa karmist tegelikkusest. Tollest ajast on pärit ka sellel pildil olevad piinariistad, mis kuuluvad Saksamaal Reini jõe ääres asuva Rüdesheimi linna muuseumile. Need annavad meile ettekujutuse sellest, milliseid piinu tuli tolle aja ohvritel taluda.

Need vaesed ohvrid pidid kannatama kirjeldamatut piina, kui nad pandi ülekuulamiseks alasti istuma piinapingile, mis oli täis teravaid ogasid. Ohvri käed, jalad ja liigesed rebiti katki või purustati põlvekruvidega. ”Kassikäppa” kasutati ihu lõhki kiskumiseks; mitte ühtegi kehaosa ei säästetud. Ogadega kaelavõru põhjustas gangreeni kaelas, õlgades ja lõuas, mis viis kiire veremürgituse ja surmani.

Neid ja teisi sarnaseid piinariistasid kasutasid rooma-katoliku kiriku poolt ametisse määratud inkvisiitorid, karistamaks teisitimõtlejaid, kes olid enamasti tavalised inimesed, kelle kohta oli esitatud kaebus ja kellelt ”ülestunnistus” pressiti välja piinamise teel. Valdeslaste vastu korraldatud paavstliku inkvisitsiooni ajal piserdati neid piinariistasid isegi püha veega.

Ristiusu kirikutel lasub inkvisitsiooni tõttu raske süükoorem. Ajaloolane Walter Nigg ütleb: ”Ristiusu kirikud ei saa õnnistuste osaliseks enne, kui nad on avalikult ja sügava veendumusega tunnistanud üles inkvisitsiooni ajal sooritatud patud ning kui nad on ausalt ja tingimusteta lahti öelnud igasugusest religioossest vägivallatsemisest.”

[Pildid lk 31]

Piinapink

Põlvekruvid

Ogadega kaelavõru

”Kassikäpp”

[Allikaviide]

Kõik pildid: Mittelalterliches Foltermuseum Rüdesheim/Rhein