Stressiga on võimalik toime tulla!

”Meie elus on igal juhul alati stressi, nii et tegelikult peame vaatama, kuidas me sellele reageerime, mitte püüdma stressist täielikult lahti saada.” (Leon Chaitow, mainekas meditsiinikirjanik)

PIIBEL ennustas, et ”viimseil päevil tuleb raskeid aegu”. Tõendid näitavad selgelt, et me elame just sellel ajal, sest — nagu prohvetiennustus kuulutas — inimesed on ”hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad” (2. Timoteosele 3:1—5).

Pole siis mingi ime, et on nii raske mingilgi määral meelerahu säilitada! Raskusi võib olla isegi neil, kes püüavad rahumeelselt elada. ”Õiget tabab palju õnnetusi,” kirjutas laulik Taavet (Laul 34:20; võrdle 2. Timoteosele 3:12). Siiski on võimalik stressi leevendamiseks nii mõndagi ette võtta, et see sind täiesti enda alla ei mataks. Mõtle näiteks järgmistele soovitustele.

Kanna enda eest hoolt

Vaata, mida sööd. Tervislikku toidusedelisse kuuluvad valgurikkad toiduained, puu- ja juurviljad, teraviljad, piimatooted. Ole ettevaatlik rafineeritud valge jahu ja küllastatud rasvhapetega. Jälgi soola, rafineeritud suhkru, alkoholi ja kofeiini tarbimist. Oma toiduvalikut parandades võid suurendada stressitaluvust.

Ole kehaliselt aktiivne. ”Ihulikust harjutusest on .. kasu,” annab Piibel nõu (1. Timoteosele 4:8). Tõepoolest, mõõdukas regulaarne kehaline koormus — soovitatavalt kolm korda nädalas — tugevdab südant, parandab vereringet, alandab kolesteroolitaset ja vähendab südameinfarkti ohtu. Peale selle tekitab liikumine heaolutunnet, mis tõenäoliselt tuleneb tarmuka kehalise tegevuse käigus vallanduvatest endorfiinidest.

Maga piisavalt. Unevaegus kurnab ning vähendab stressitaluvust. Kui sul on uinumisraskusi, püüa magama minna ja üles tõusta alati ühel ja samal kellaajal. Päeva jooksul ei soovitata tukastada kauem kui 30 minutit, et mitte rikkuda ööund.

Tee plaane. Need, kes oma aega planeerivad, tulevad stressiga palju paremini toime. Selleks tee kõigepealt kindlaks, millised ülesanded on esmatähtsad. Seejärel koosta ajakava, et need asjad unarusse ei jääks. (Võrdle 1. Korintlastele 14:33, 40 ja Filiplastele 1:10.)

Head suhted on abiks

Otsi toetust. Need, kellel on olemas sotsiaalne toetusring, on stressirohketel aegadel vähemalt mingil määral kaitstud täieliku kurnatuse eest. Abi võib olla kasvõi ühest usaldusväärsest sõbrast, kellele saab südant puistata. Piibli õpetussõna ütleb: ”Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” (Õpetussõnad 17:17).

Lahenda erimeelsused. ”Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle,” kirjutas apostel Paulus (Efeslastele 4:26). Seda, kui arukas on vihapidamise asemel lahkarvamused kiiresti klaarida, võib näha uurimusest, mis hõlmas 929 infarktiohvrit. Neil, kes ilmutasid suurt vaenulikkust, oli kolm korda suurem tõenäosus kümne aasta jooksul pärast esimest infarkti südameseiskuse tagajärjel surra kui nende leebe loomuga saatusekaaslastel. Uuringu läbiviijad juhtisid tähelepanu asjaolule, et kuigi viha paistab olevat kõige tuntavam tegur, võib samasugust mõju avaldada ükskõik milline tugev negatiivne emotsioon, mis vallandab kehas stressihormoonide laviini. ”Kadedus on otsekui mädanik luudes!” ütleb Õpetussõnad 14:30.

Võta aega pere jaoks. Iisraeli lapsevanemail kästi oma lastele aega pühendada, juurutamaks nende südamesse õigeid põhimõtteid (5. Moosese 6:6, 7). Seeläbi tekkinud lähedased suhted lõid aluse perekondlikule ühtekuuluvustundele — millest kahjuks tänapäeval suur puudus on. Ühe uurimuse kohaselt kulutavad mõningad tööl käivad paarid oma lastega mängimiseks keskmiselt vaid 3,5 minutit päevas. Ometi võib perekond stressi korral suureks abiks olla. ”Tänu perekonnale võid sa tingimusteta kuuluda tugigruppi, kes sind läbi ja lõhki tunneb ning sinust igal juhul peab,” ütleb üks stressiteemaline raamat. ”Perekondlik koostöö on parimaid stressi leevendamise mooduseid.”

Ela tasakaalukat elu

Ole mõistlik. Inimene, kes ennast vahetpidamata füüsiliselt ja emotsionaalselt takka piitsutab, on kindel läbipõlemise ja võimalik et ka depressiooni kandidaat. Võti peitub tasakaalukuses. ”Tarkus, mis on ülalt, on .. mõistlik,” kirjutas jünger Jakoobus (Jakoobuse 3:17, UM; võrdle Koguja 7:16, 17 ja Filiplastele 4:5, UM). Õpi ütlema ”ei” nõudmistele, mis sulle lihtsalt üle jõu käivad.

Ära võrdle ennast teistega. Galaatlastele 6:4 ütleb: ”Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele.” Tõepoolest, isegi jumalakummardamisega seotud asjades ei too Jumal sobimatuid võrdlusi, nõudes meilt rohkem, kui meie olud võimaldavad. Ta kiidab meie annid ja ohvrid heaks ”sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu” (2. Korintlastele 8:12).

Võta aeg maha. Isegi Jeesus, nii usin kui ta ka oli, võttis endale ja oma järelkäijatele aega hinge tõmmata (Markuse 6:30—32). Mees, kes sai inspiratsiooni kirjutada Koguja raamat, pidas mõistlikku lõõgastumist kasulikuks. Ta kirjutas: ”Ma ülistasin rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!” (Koguja 8:15). Tasakaalukad naudingud võivad olla ihule kosutuseks ning aidata stressi maandada.

Vaata stressile õigest perspektiivist

Kui koged suurt stressi:

Ära järelda, et oled teeninud Jumala hukkamõistu. Piibel ütleb, et ustav naine Hanna oli aastaid ”hinges kibestunud”, (”sügavas ahastuses”, Revised Standard Version) (1. Saamueli 1:4—11). Kui Paulus oli Makedoonias, teda ”vaevati kõikepidi” (2. Korintlastele 7:5). Enne oma surma Jeesus ’heitles raskesti’ ja ta oli niivõrd suures pinges, et ”tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale”a (Luuka 22:44). Need kõik olid ustavad Jumala teenijad. Niisiis, kui oled stressis, pole sul mingit põhjust järeldada, et Jumal on su hüljanud.

Võta stressi põhjustavatest olukordadest õppust. Paulus kirjutas, et tal tuli taluda ”liha sisse antud vaia”, milleks kahtlemata oli mõni rohket vaeva põhjustav tervisehäire (2. Korintlastele 12:7). Ent viis aastat hiljem võis ta öelda: ”Olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:12, 13). Paulusele ei valmistanud see ”liha sisse antud vai” mõnu, ent selle talumine õpetas teda veel enam Jumala jõule toetuma (Laul 55:23).

Kasvata vaimsust

Loe Jumala Sõna ja mõtiskle selle üle. ”Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Jumala Sõna lugemine ja selle üle mõtisklemine on ülimalt tähtis. Tihtipeale juhtub, et hoolega Pühakirja uurides leiame julgustava mõtte, mida meil just sel päeval toimetulekuks tarvis läheb (Õpetussõnad 2:1—6). ”Kui mu südames oli palju muremõtteid,” kirjutas laulik, ”siis sinu [Jumala] troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:19).

Palveta korrapäraselt. Paulus kirjutas: ”Laske .. oma palumised .. saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Tõepoolest, ”Jumala rahu” võib olla suurem kui meid vaevavad mõtted ning anda meile tasakaalu, isegi kui see nõuab ”üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7).

Käi kristlikel koosolekutel. Kristlik kogudus on väärtuslik toetusringkond, kuna sellesse kuulujatele on esitatud üleskutse: ”Mõtelgem üksteise peale, kuidas üksteist armastusele ja headele tegudele virgutada. .. julgustagem .. üksteist.” Seepärast ütles Paulus esimesel sajandil heebrea kristlastele igati põhjendatult, et nad ’ei jätaks unarusse oma koguduse kooskäimist’ (Heebrealastele 10:24, 25, UT).

Kindel lootus

Muidugi ei saa stressi tavaliselt leevendada vaid mingi lihtsa retsepti alusel. Sageli on tarvis oma mõtteviisi põhjalikult muuta. Mõni peab näiteks õppima oma olukordadele uutmoodi reageerima, nii et need teda täielikku ahastusse ei viiks. Vahel on stress nii sage ja intensiivne, et tuleb otsida pädevat meditsiinilist abi.

On selge, et mitte kellegi elu pole tänapäeval päris prii halvast stressist. Kuid Piibel kinnitab meile, et peagi võtab Jumal inimeste asjad käsile ning kõrvaldab olukorrad, mis neile nii palju kahjulikku stressi põhjustavad. Ilmutuse 21:4 ütleb, et Jumal ”pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam”. Seejärel saab ustav inimkond elada rahus. Prohvet Miika ennustas: ”Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” (Miika 4:4).

[Allmärkus]

[Kast lk 12]

Stress ja operatsioonid

Mõningad arstid pööravad enne patsiendi operatsioonisaali viimist tähelepanu ka sellele, kui suures stressis patsient on. Näiteks kirurg dr. Camran Nezhat ütleb:

”Kui keegi, kellel on tulemas plaaniline operatsioon, ütleb mulle lõikuse päeval, et ta tunneb paanilist hirmu ja ei taha lõikusele minna, lükkan selle edasi.” Mispärast? Nezhat selgitab: ”Iga kirurg teab, et neil, keda valdab suur hirm, läheb operatsioonil kehvasti. Neil tekib liiga palju verejookse, rohkem infektsioone ja komplikatsioone. Nad paranevad raskemini. On palju parem, kui nad on rahulikud.”

[Pildid lk 10]

Vaimsuse arendamine võib aidata säilitada sisemist rahu

[Pildid lk 11]

Oma tervise eest hoolitsemine leevendab stressi

Puhkus

Õige toiduvalik

Kehaline aktiivsus