Stress — ”aeglane mürk”

”Tihtilugu võib kuulda kedagi ütlemas: ”Vaata et sa suurest stressist haigeks ei jää.” Tõenäoliselt nad ei anna endale arugi, et sellel on tegelikult lausa bioloogiline alus.” (Dr David Felten)

JILLIL, teismelise pojaga üksikemal, kellel pangaarve kokku kuivamas ja pingelised suhted oma vanematega, oli juba kuhjaga põhjust stressis olla. Järsku aga tekkis tema käele sügelev, kõrvetav nahalööve. Ta katsetas antibiootikume, kortisoonsalve ja antihistamiine, kuid miski ei aidanud. Lööve levis hoopis üle terve Jilli keha ja näo. Ta elas stressi sõna otseses mõttes omal nahal läbi.

Jill saadeti nahahaiguste kliinikusse, kus uuritakse patsientide emotsionaalset seisundit. ”Püüame jõuda selgusele, millist elu nad elavad,” ütleb kliiniku kaasasutaja dr. Thomas Gragg. Sageli leiab ta, et raskesti paranevate nahahädadega patsiendid vajavad lisaks muule ravile abi ka stressiga toimetulekuks. ”Oleks liiga lihtsameelne öelda, et inimese tunded või tegutsemisviis põhjustavad nahahaigusi,” tunnistab dr. Gragg. ”Ent mida me saame öelda on see, et nahahaiguste puhul võib inimese emotsionaalne seisund suurt rolli mängida, ja me ei peaks lõputult steroidsalve välja kirjutama, aitamata tal ühtlasi stressiga oma elus hakkama saada.”

Jill tunneb, et õppides stressiga toime tulema, päästis ta sõna otseses mõttes oma naha. ”Siiani lööb haigus vahel välja,” sõnab ta, ”ent asi pole kaugeltki nii hull kui varem.” On see ebaharilik juhtum? Sugugi mitte. Paljude arstide meelest on stress mitmete nahahaiguste, nagu nõgeslööbe, psoriaasi, akne ja ekseemi kaastegur. Kuid stress võib avaldada mõju muulegi kui vaid nahale.

Stress ja immuunsüsteem

Hiljutised uuringud näitavad, et stress võib nõrgestada immuunsüsteemi ja teha inimese vastuvõtlikuks mitmetele nakkushaigustele. ”Stress ei tee haigeks,” ütleb viroloog Ronald Glaser. ”Küll aga suurendab see haigestumisriski, kuna see mõjub immuunsüsteemile.” On eriti mõjuvaid põhjusi seostada stressi külmetushaiguste, gripi ja herpesega. Kuigi me puutume nende viirustega pidevalt kokku, saab meie immuunsüsteem tavaliselt neist võitu. Ent kui inimene on emotsionaalses stressis, võib vastupanu mõningate ekspertide arvates liiga nõrgaks osutuda.

Sellega seotud bioloogilisi mehhanisme ei mõisteta veel täielikult, kuid oletatakse, et hormoonid, mis meid stressis olles tegutsema panevad, võivad vereringesse paiskudes pidurdada immuunsüsteemi talitlust. Tavaliselt ei tarvitse selle pärast muretseda, kuna need hormoonid toimivad vaid lühiajaliselt. Mõningad arvavad siiski, et kui inimene on pidevas intensiivse stressi seisundis, võib tema immuunsüsteem sedavõrd nõrgaks jääda, et ta muutub haigustele vastuvõtlikuks.

See võib anda selgust, miks Kanada arstide hinnangute kohaselt on 50—70 protsenti kaebusi, millega inimesed nende poole pöörduvad, seotud stressiga. Harilikult on nendeks kaebusteks peavalud, unetus, väsimus ja seedehäired. Ameerika Ühendriikides hinnatakse seda arvu 75—90 protsendi vahele. Dr Jean Kingi arvates ta ei liialda, kui ütleb: ”Krooniline stress on nagu aeglane mürk.”

Stress pole ainupõhjus ega selle puudumine ainulahendus

Hoolimata kõigest eelöeldust, ei ole teadlased kindlad, kas stress üksi võib immuunsüsteemi sedavõrd mõjutada, et see inimese tervislikus seisundis väljenduks. Seepärast ei saa dogmaatiliselt väita, et kõik, kes on stressis (olgu või krooniliselt), jäävad haigeks. Ja vastupidiselt ei saa öelda, et stressi puudumine garanteerib hea tervise; samuti ei ole arukas keelduda meditsiinilisest abist selle eksliku arvamuse põhjal, et optimismi ja positiivse mõtteviisiga on võimalik haigust taanduma sundida. Dr Daniel Goleman hoiatab: ”See ilus jutt sellest, et meelelaad parandab kõik haigused, on põhjustanud laialdast segadust ja väärarusaama selle kohta, mil määral haigused meie meelest sõltuvad, ning mis ehk veelgi hullem, on mõnikord pannud inimesed tundma, et nad on oma haiguses ise süüdi, justkui oleks [haigus] märk sellest, et nad on moraalselt eksinud või vaimselt väärtusetud.”

Seega tuleb endale aru anda, et haiguse põhjuseks võib vaid harva pidada üht ja ainsat tegurit. Samas aga näitab stressi ja haiguste vaheline seos ilmekalt, kui tark on õppida nii palju kui vähegi võimalik selle ”aeglase mürgi” mõju leevendama.

Enne kui asume vaatama, kuidas seda võiks teha, heitkem lähem pilk stressi olemusele ja sellele, kuidas mõnikord sellest isegi kasu võib olla.

[Kast lk 5]

Stressiga seostatud vaevusi

• allergiad

• artriit

• astma

• depressioon

• gripp

• kõhulahtisus

• külmetushaigused

• mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandid

• migreen

• nahahaigused

• peavalud

• seedehäired

• seksuaalelu häired

• selja-, kukla- ja õlavalud

• südamevaevused

• unetus

[Pilt lk 6]

Suure protsendi arstilkäikude taga seisab stress