Stress — ”hiiliv mõrtsukas”

”Kõige esimene sümptom, mida tähele panin, oli tugev rõhumistunne. See algas rinnaku piirkonnas, levis kiiresti õlgadesse, kuklasse ja lõuga ning siis kiirgus mõlemasse kätte. Just nagu oleks elevant mu rinnule prantsatanud. Vaevu suutsin hingata. Higi hakkas voolama. Mul tekkisid soolespasmid ning sellele järgnes kohutav iiveldus. [———] Mul on meeles, kuidas ma hiljem, kui õed mind haiglavoodisse aitasid, hämmastunult laususin: ”Mul on nüüd siis südameinfarkt.” Olin neljakümne neljane.”

NII kirjeldab dr. Robert S. Eliot oma raamatus ”From Stress to Strength”, kuidas ta üle 20 aasta tagasi surmaga silmitsi seisis. Varem tolsamal hommikul oli ta osalenud konverentsil, kus ta kummalise kokkusattumusena oli pidanud loengu südameinfarkti teemal. Ning järsku leidis dr. Eliot, kes ise on kardioloog, end ”südamehaiguste osakonnas valel poolel voodilinasid”, nagu ta ise ütleb. Millest oli see ootamatu kriis tema arvates tingitud? ”Seesmiselt .. olid minu enda füüsilised stressireaktsioonid mind hauda ajamas,” sõnab dr. Eliot.a

Nagu dr. Elioti kogemus näitab, võivad stressil olla eluohtlikud tagajärjed. Nii ongi Ameerika Ühendriikides stressi seostatud mõnede kõige sagedasemate surma põhjustega. Stressi kahjulik toime võib aja jooksul märkamatult kuhjuda ning siis vähimagi hoiatuseta välja lüüa. Seega pole stressi mitte ilmaasjata nimetatud ”hiilivaks mõrtsukaks”.

Üllataval kombel ei ole mitte üksnes A-tüüpi isiksused — keda iseloomustab kannatamatus, agressiivsus ja võitlusvaim — altid stressist johtuvatele katastroofidele. Oht võib varitseda ka neid, kes näivad külmaverelised, eriti kui nende rahulikkus on vaid habras fassaad või nagu kiirkeetja kaas, mis korralikult kinni ei pea. Dr Elioti arvates oli see tema puhul just nõnda. Nüüd hoiatab ta teisi: ”Inimene võib jalapealt hinge heita — teadmata, et aastaid oli tema südame küljes viitsütikuga pomm.”

Ent nagu järgmine artikkel näitab, ei ole südameinfarkt ja äkksurm ainsad probleemid, mida stressiga on seostatud.

[Allmärkus]