Kas sinu toidusedel võib sind tappa?

„Teil on üks pärgarter tugevasti umbunud, umbes 95 protsendi ulatuses sulgunud . . . Nüüdsest võib teid mistahes ajal tabada südameatakk.”

JOE, kel vanust 32 aastat, ei suutnud uskuda, kui kuulis neid sõnu teda läbi vaadanud kardioloogilt, kes oli püüdnud jõuda selgusele, mis põhjustab tal valu rinnus. Peaaegu pooled neist, kes surevad südame-veresoonkonna haigustesse, ei teagi, et nad haiged on.

Ent mis viis Joe sellise seisundini? „32 aastat olen söönud ameeriklastele tüüpilist „liha-piimatoitu”,” kurdab Joe. „Miskipärast ei pööranud ma suurt tähelepanu tõsiasjale, et taoline ameeriklaste toidusedel on minu tervisele ohtlik.”

Sinu toidusedel ning südame-veresoonkonna haigused

Mis siis Joe toidusedelis väära oli? Üldiselt oli selles liiga palju kolesterooli ja rasvhappeid, eriti just küllastatud rasvhappeid. Juba lapsest peale oli Joe lausa iga suutäiega seadnud end ohtu haigestuda südamepärgarteri tõppe. Tõsiasi on see, et Ühendriikides on rasvarikas toidusedel seotud viie peamise surmapõhjusega kümnest. Loetelu eesotsas on südamepärgarteri tõbi.

Seos toidusedeli ja südame-veresoonkonna haiguste vahel ilmneb uuringust, mis viidi läbi seitsmel maal umbes 12000 mehe seas vanusega 40—49 aastat. Eriti kõnekad olid äärmused. Uuring näitas, et soome meestel — kes tarbivad 20 protsenti oma kaloritest küllastatud rasvhapete näol — on vere kolesteroolinivoo kõrge, samal ajal kui jaapani meestel — kes küllastatud rasvhapete näol tarbivad vaid 5 protsenti oma kaloritest — on vere kolesteroolinivoo madal. Ka on soome meestel südameataki esinemissagedus tervelt kuus korda suurem kui jaapani meestel!

Ent südamepärgarteri tõbi pole Jaapaniski enam sugugi haruldus. Kuna viimastel aastatel on läänelikud kiirtoidud seal populaarseks muutunud, on loomsete rasvade tarbimine kasvanud kuni 800 protsenti. Nüüd on jaapani poistel vere kolesteroolinivoo isegi kõrgem kui samaealistel ameerika poistel! On selge, et toidurasv ja kolesterool on seotud eluohtlikute seisunditega, eriti südame-veresoonkonna haigustega.

Kolesterooli osa

Kolesterool on elutähtis valge vahataoline aine. Seda leidub kõigi inimeste ja loomade rakkudes. Kolesterooli toodab meie maks, samuti toiduainetes, mida me sööme, leidub seda eri koguses. Veri kannab kolesterooli rakkudesse lipoproteiinideks nimetatud molekulide abil, mis koosnevad kolesteroolist, rasvhapetest ja valkudest. Neid valdavat osa veres leiduvat kolesterooli transportivaid lipoproteiine on kaht tüüpi: madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) ja kõrge tihedusega lipoproteiinid (HDL).

LDL-d on kolesteroolirikkad. Vereringes liikudes sisenevad nad rakumembraanidel olevate LDL retseptorite vahendusel rakkudesse ning lõhustuvad, et rakud neid kasutada saaksid. Enamikul organismi rakkudel on taolised retseptorid, mis seostavad osa LDL-i. Ent maks on selliselt kavandatud organ, et seal haaravad LDL retseptorid vereringest 70 protsenti LDL-st.

Seevastu HDL-d on kolesterooli akumuleerivad molekulid. Veres ringeldes imavad nad ülemäärase kolesterooli ning transpordivad maksa. Maks lammutab kolesterooli ning kõrvaldab selle organismist. Niisiis on organism imeliselt kavandatud vajaliku kolesterooli tarbimiseks ja ülejäägi eemaldamiseks.

Probleem tekib siis, kui LDL-i on veres ülemäära. Seetõttu kasvab võimalus, et arterite seintele hakkavad moodustuma seiskunud kolesterooli lubinaastud. Kolesterooli lubinaastude tõttu arterid ahenevad ning väheneb hapnikurikka vere läbivool neist. Sellist seisundit nimetatakse ateroskleroosiks. See protsess kulgeb pikkamööda ja märkamatult, nii et ilmsete sümptomite tajumiseni võib minna aastakümneid. Üks sümptomeid on rinnaangiin ehk valu rindkeres, mida ka Joe tundis.

Kui pärgarter on täielikult umbunud — tihti trombi tõttu —, siis sellest arterist verd saav südamelihase osa sureb. Tagajärjeks on äkiline, tihti surmaga lõppev müokardi infarkt, mida rohkem tuntakse südameatakina. Isegi pärgarteri osaline sulgus võib viia südamelihase kärbumiseni, mis ehk ei ilmne selgepiiriliste füüsiliste vaevustena. Arterite sulgus organismi teistes osades võib põhjustada ajurabandust, alajäseme gangreeni ja ka neerutalitluse lakkamist.

Pole midagi imestada, et LDL-i kutsutakse halvaks kolesterooliks, HDL-i aga heaks kolesterooliks. Kui LDL tase osutub kõrgeks või HDL tase madalaks, on südame-veresoonkonna haiguste risk suur.a Tihti osutab lihtne vereproov ähvardavale ohule juba tükk aega enne, kui inimesel ilmnevad selged haigusnähud, nagu näiteks rinnaangiin. Seega on tähtis, et sa hoiaksid oma vere kolesteroolitaseme kontrolli all. Vaadelgem nüüd, kuidas sinu toidusedel seda taset võib mõjutada.

Vere kolesterool ja toidusedel

Kolesterool on loomset päritolu toiduainete loomulik koostisosa. Nii sea- ja loomalihas, munas, kalas, linnulihas kui ka piimasaadustes on kolesterooli. Seevastu taimset päritolu toiduained on kolesteroolivabad.

Organism sünteesib kogu vajaliku kolesterooli, seega on toiduga tarbitud kolesterool liigne. Enamik toidukolesterooli jõuab lõpuks maksa. Kui toidukolesterool jõuab maksa, töötab maks selle tavapäraselt ümber ning vähendab omaenda kolesteroolitoodangut. See hoiab kolesterooli üldhulka veres kindlal tasemel.

Mis aga juhtub siis, kui toit on nii kolesteroolirikas, et maks ei suuda seda kiiresti ümber töötada? Suureneb tõenäosus, et kolesterool läheb otse arteri seina rakkudesse. Sel juhul käivitubki ateroskleroosiprotsess. Eriti ohtlik on olukord siis, kui organism sünteesib tarbitud toidukolesterooli hulgast sõltumata samas koguses kolesterooli edasi. Ühendriikides on see häda ühel inimesel viiest.

Niisiis talitad sa targasti, kui hakkad vähem toidukolesterooli tarbima. Kuid üks teine meie toidusedeli komponent avaldab vere kolesteroolinivoole veelgi suuremat mõju.

Rasvhapped ja kolesterool

Rasvhappeid on kahte sorti: küllastatud ja küllastamata rasvhapped. Küllastamata rasvhapped jagunevad mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Küllastamata rasvhapped on paremad kui küllastatud rasvhapped, sest viimaste tarbimisel tõuseb vere kolesteroolinivoo. Küllastatud rasvhapped teevad seda kahel viisil: nad aitavad maksas rohkem kolesterooli sünteesida ning pärsivad maksarakkude LDL retseptorite tegevust, kahandades nõnda LDL-i eemaldamise kiirust verest.

Küllastatud rasvhappeid leidub eelkõige loomsetes toiduainetes, nagu näiteks võis, munarebus, searasvas, piimas, jäätises, sea-, looma- ning linnulihas. Ka on neid rohkesti šokolaadis, kookospähklis ja selle õlides, taimsetes küpsetusmargariinides ja palmiõlis. Küllastatud rasvhapped on toatemperatuuril tahked.

Seevastu küllastamata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad. Kui asendad küllastatud rasvhappeid sisaldavad toiduained nende toiduainetega, milles on mono- ja polüküllastamata rasvhappeid, aitab see sul vere kolesteroolinivood alandada.b Samal ajal kui polüküllastamata rasvhapped, mida harilikult leidub maisi- ja päevalilleõlis, vähendavad nii „head” kui ka „halba” kolesterooli, vähendavad monoküllastamata rasvhapped, mida on rikkalikult oliivi- ja rapsiõlis, vaid „halba” kolesterooli, ilma et nad kahjustaksid „head” kolesterooli.

Muidugi mõista on rasvhapped meie toidusedeli oluline osa. Näiteks ei saaks me ilma nendeta omastada A-, D-, E- ja K-vitamiini. Ent organism nõuab rasva väga väikesel hulgal. Seda vajadust saab hõlpsasti rahuldada, kui tarbida juurvilja, ubasid, tera- ja puuvilja. Niisiis, kui vähendada küllastatud rasvhapete tarbimine miinimumini, ei jää organism vajalikest toitainetest ilma.

Miks piirata rasvhapete ja kolesterooli tarvitamist

Kas rasvhapetest ja kolesteroolist rikas toidusedel alati vere kolesteroolitaset tõstab? Mitte tingimata. Esiartiklis mainitud Thomas otsustas pärast ajakirjale „Ärgake!” antud intervjuud teha vereproovi. Näidud osutasid sellele, et tema kolesteroolitasemed on normi piirides. Ilmselt suutis tema maks hoida kolesteroolitaset kontrolli all.

Ent see ei tähenda veel, et Thomast ei ähvardaks oht. Viimased uurimused osutavad sellele, et toidukolesterool võib mõjutada südamepärgarteri tõppe haigestumise riski, sõltumata mõjust vere kolesteroolile. „Kolesteroolirikkad toiduained aitavad kaasa südame-veresoonkonna haiguste tekkele isegi nende inimeste puhul, kelle vere kolesteroolitase on madal,” ütleb dr. Jeremijah Stamler Loodeülikoolist. „Seepärast peaksid väiksemale kolesteroolitarbimisele pöörama tähelepanu kõik inimesed, sõltumata nende vere kolesteroolinivoost.”

Tähelepanu tuleb pöörata ka rasvhapetele toidusedelis. Kui veres on liiga palju rasvhappeid, olgu need siis tarbitud küllastatud või küllastamata rasvhapete näol toidus, kleepuvad vere punalibled kokku. Selline paksenenud veri ei pääse kitsastest kapillaaridest läbi, mistõttu koed ei saa vajalikke toitaineid. Ka takistavad piki artereid liikuvad kokkukleepunud rakud arterite seinte varustamist hapnikuga, mistõttu kahjustub arterite sisekest, kus kergesti võivad hakata moodustuma lubinaastud. Ent rasva liigtarvitamisega kaasneb veel üks oht.

Vähk ja toidusedel

„Kõik (nii küllastamata kui küllastatud) rasvhapped on seotud mõningat liiki vähirakkude kasvuga,” ütleb dr. John A. McDougall. Ühes käär- ja pärasoolevähi ning rinnavähi rahvusvahelises uuringus ilmnesid murettekitavad erinevused Lääneriikide, kus toidusedel on rasvarikas, ja arenguriikide vahel. Näiteks Ühendriikides on käär- ja pärasoolevähk meeste ja naiste hulgas levinuimate vähivormide seas teisel kohal, samal ajal kui naiste hulgas on rinnavähk esikohal.

Ameerika Vähiliidu andmeil on neis inimgruppides, kes asuvad elama suure vähihaigestumusega maale, lõpuks samasugune vähi esinemissagedus nagu sellel maal, sõltuvalt sellest, kui pikka aega võtab neil üleminek uuele eluviisile ja toidusedelile. „Havail elavate jaapani immigrantide puhul on arenenud välja läänelik vähipilt: palju käärsoolevähki ning rinnavähki, vähe maovähki — mis on otse vastupidine Jaapani vähipildile,” märgitakse vähiliidu õpperaamatus. On ilmne, et vähi ja toidusedeli vahel on seos.

Kui sinu toidusedelis on palju rasva, küllastatud rasvhappeid, kolesterooli ja kaloreid, on sul tarvis teha mõningaid muudatusi. Hea toidusedel võib viia hea terviseni ja isegi heastada paljud halva toidusedeli kahjulikud tagajärjed. Kui pidada silmas sellist varianti nagu raske šundilõikus, mis tihti läheb maksma 40000 või enam USA dollarit, on see igati soovimisväärne.

Kui sa hoolega valid, mida sööd, võid kaalus alla võtta, enesetunnet parandada ning hõlpsamini hoida ära või kergendada paljusid haigusi. Sellealastest soovitustest on juttu järgmises artiklis.

[Allmärkused]

[Joonis lk 8]

Südamepärgarterite ristlõige: 1) täiesti avatud, 2) osaliselt umbunud, 3) peaaegu täielikult umbunud