Kui tüsedus polegi eeliseks

„Mulle ei mahu enam riided selga,” kurdab Rosa, kel vanust 35 aastat. „Nüüd kaalun juba 86 kilo. Poleks küll eales osanud arvata, et ma nii tüsedaks muutun!”

ROSA pole sugugi ainuke, kes oma lisanduvate kilode pärast muret tunneb. Tema kodumaal Ameerika Ühendriikides on peaaegu kolmandik rahvastikust rasvunud.a Inglismaal on rasvunud täiskasvanute osakaal kümne aastaga kahekordistunud. Ja Jaapaniski — kus varem esines ülekaalulisust harva — on rasvumine muutumas tavaliseks nähtuseks.

Järjest rohkem on lapsi, kes kaaluvad rohkem, kui nad peaksid. Umbes 4,7 miljonit Ühendriikide last vanuses 6—17 aastat on tugevasti ülekaalulised, Kanadas aga on umbes 20 protsenti lastest rasvunud. Singapuris on lapseeas rasvunud isikute arv kasvanud viimastel aastatel kolmekordseks.

Mõnedes maades peetakse lisandunud kehakaalu tõendiks heaolust ja tervisest, sest on ju selline seisund kaugelt ihaldusväärsem kui vaesus ja alatoitlus. Ent Läänemaades, kus üldiselt pole toitu raske hankida, ei peeta kaalu lisandumist tavaliselt soovimisväärseks. Vastupidi, üldjuhul annab see põhjust tõsiselt muret tunda. Miks?

„Ehkki enamik inimesi peab rasvumist välimust puudutavaks probleemiks,” ütleb dr. C. Everett Koop, endine USA juhtiv meedik, „on see tegelikult tõsine haigus.” Endokrinoloog F. Xavier Pi-Sunyer New Yorgist selgitab: „[Ameerika rahva rasvumine] seab üha enam inimesi ohtu, et neil on kas diabeet, kõrge vererõhk, ajurabandus või mingi muu südame-veresoonkonna haigus või koguni mingi vähivorm.”

Suurem kaal, suurem risk

Vaadelgem üht Ühendriikide uurimust, mis hõlmab 16 aasta jooksul jälgitud 115000 haiglaõde. Uurimuses tõdetakse, et kui täiskasvanud võtavad kaalus juurde kas või 5—8 kilo, suureneb südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk. See ajakirjas „The New England Journal of Medicine” 1995. aasta 14. septembril avaldatud uurimus näitas, et üks kolmandik vähist ja pool südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmajuhtumitest oli tingitud ülekaalust. Vastavalt ettekandele ajakirjas „The Journal of the American Medical Association” („JAMA”, 22/29 mai 1996) „võib 78 protsenti kõrgvererõhutõvest meeste seas ja 65 protsenti naiste seas kanda otseselt rasvumise arvele”. Ameerika Vähiliit ütleb, et neil, kes on „tugevasti ülekaalulised” (40 protsenti või rohkemgi üle optimaalse kaalu), „on suurem oht vähki haigestuda”.

Ent oht ei seisne mitte ainult liigsete kilode kogunemises, haigestumisriski mõjutab ka rasva jaotumine organismis. Need, kellel liigne rasv on ladestunud kõhule, on tegelikult suuremas ohus kui need, kellel ülearused kilod on ladestunud puusadele ja reitele. Kõhupiirkonda ladestunud rasv seostub suurenenud riskiga haigestuda suhkrutõppe, südame-veresoonkonna haigustesse ning rinna- ja emakavähki.

Ülekaalulised lapsed põevad samuti kõrgvererõhutõbe, nende kolesteroolinivoo on tõusnud ning nad on suhkrutõve eelses seisundis. Ja tihti on nad ka täiskasvanuks saades rasvunud. „The New York Times” teatas briti meditsiiniajakirjas „The Lancet” avaldatud andmetele tuginedes, et „lapsena paksud olnud inimesed surid varem ning põdesid märksa nooremas eas palju rohkem haigusi kui rahvastik üldiselt”.

Uus normaalkaalude tabel

USA valitsus, kes on seisukohal, et kehakaalu osas valitseb tõsine hädaolukord, kehtestas aastal 1995 normaalkaalude tabelis rangemad normid. (Vaata kasti järgmisel leheküljel.) Ajakohane tabel määratleb „tervisliku kehakaalu”, „mõõduka ülekaalu” ja „tõsise ülekaalu”. See tabel kehtib kõigi, nii meeste kui naiste kohta, sõltumata nende east.

1990. aasta kaalutabelis tehti järeleandmisi keskea kerekusele, mida üldiselt peetakse keskeale omaseks. Uues kaalutabelis selliseid järeleandmisi pole, sest tõendid osutavad sellele, et täiskasvanud ei tohiks aja jooksul kaalus juurde võtta.b Seega võib inimene, kes varem arvati olevat normaalkaalus, leida end nüüd ülekaaluliste kategooriast. Näiteks oleks 35—65-aastane inimene, kes on 168 cm pikk ja kaalub 75 kg, kuulunud 1990. aasta kaalutabeli järgi tervisliku kaalu kategooriasse. Ent uue tabeli alusel oleks tal viis kilo ülekaalu!

Kuidas me küll nõnda tüsedaks oleme läinud?

Päritud geneetilised omadused võivad küll mõjutada inimese kalduvust rasvuda, ent sellega ei saa seletada üldist kehakaalu suurenemist Läänemaades. Selle probleemi põhjuseks on miski muu.

Meedikud on ühel meelel, et kui me sööme rasva, siis me ka võime minna rasva. Rasvarikkad on enamik liha, paljud piimatooted, küpsetised, kiirtoidud, suupisted, praetud toidud, lihakastmed ja muud kastmed ning õlid, ja kui neid süüa, võib tagajärjeks olla rasvumine. Kuidas nii?

Juhul kui me tarbime toiduga rohkem kaloreid, kui meie organism ära kulutab, hakkame kaalus juurde võtma. Grammis rasvas on üheksa kalorit, võrreldes grammi valgu või grammi süsivesikuga, kus on vaid neli kalorit. Seega me viime rasva süües organismi rohkem kaloreid. Kuid on veel üks tähtis tegur: see, mil viisil inimese organism kasutab seda süsivesikute, valgu ja rasva kaudu hangitud energiat. Kõigepealt „põletab” organism süsivesikuid ja valku, alles siis rasva. Kasutamata rasvakalorid muudetakse keharasvaks. Niisiis on kehakaalu vähendamise tähtis moodus piirata rasvarikaste toiduainete tarbimist.

Ent mõned, kes enda arvates rasva tarbimist on piiranud, leiavad, et nende kehamass ikkagi kasvab. Miks see nii on? Üheks põhjuseks on see, et nad söövad liiga suurel hulgal toitu. Üks Ühendriikide dietoloog ütleb: „Me sööme ülemäära, sest meile serveeritakse liiga palju toitu. Kui see juba kord meie ees on, siis me ka sööme selle ära.” Samuti kalduvad inimesed tarbima väherasvaseid või rasvavabu toiduaineid liiga palju. Ent üks USA toiduainetööstuse konsultatsioonifirma spetsialist selgitab: „Vähendatud rasvasisaldusega toiduainete maitseomadusi parandatakse tihti [kaloririkka] suhkru osakaalu suurendades.” Seepärast teatas „The New York Times”: „Kahest 90-ndate aastate suundumusest — kulutatud raha eest võimalikult rohkem saada ja väherasvaseid või rasvavabu toiduaineid süüa — on saanud liigsöömise peibutised” ja järelikult ka kehakaalu suurendajad.

Kehakaalu suurenemisele aitab kaasa ka väheliikuv eluviis. Inglismaal läbiviidud uuring näitas, et üle kolmandiku selle maa täiskasvanutest teeb lihtsaid kehalisi harjutusi vaid vähem kui 20 minutit nädalas. Üldse on neid, kes tegelevad mingi aktiivse spordialaga, alla poole. Paljudes Läänemaades on käimine asendunud autosõiduga ning et järjest rohkem vaadatakse telerit, soodustab see nii laiskust kui ka liigsöömist. Arvatakse, et Ühendriikides istuvad lapsed iga nädal 26 tundi televiisori ees, rääkimata veel videomängudele kulutatud ajast. Samal ajal on veel vaid 36 protsendi koolide õppekavas kehaline kasvatus.

Ülekaalulisusel on ka psühholoogilised põhjused. „Me sööme emotsionaalsete vajaduste tõttu,” ütleb dr. Lawrence Cheskin Johns Hopkinsi Kaalujälgimiskeskusest. „Me sööme, kui oleme rõõmsad, me sööme, kui oleme kurvad. Me oleme kasvanud üles usus, et toit võib paljusid teisi asju asendada.”

Kas meil võib olla edu?

Ülekaaluga seotud küsimused on keerulised. Arvatakse, et igal aastal on 80 miljonit ameeriklast mingil dieedil. Ent peaaegu kõik nad pöörduvad pärast kehakaalu mõningast vähenemist oma endise toitumistava juurde tagasi. Viie aasta jooksul võtab 95 protsenti neist endise kaalu tagasi.

Et kaalus alla võtta ja mitte juurde võtta, on tarvis teha muudatusi oma eluviisis. Need muudatused nõuavad pingutusi ja järjekindlust ning ka perekonna ja sõprade tuge. Mõningatel juhtudel võib minna tarvis ka meedikute abi.c Aga et sinu pingutused vilja kannaksid, on kindel motivatsioon vältimatu. Sul oleks hea endalt küsida: „Miks ma tahan kaalus alla võtta?” Küllap on sinu pingutused võtta kaalus maha palju edukamad siis, kui sooviga vähendada haigestumisriski kaasneb soov tunda end paremini ja näha parem välja ning parandada oma elukvaliteeti.

Sa võid süüa küllaldaselt maitsvat ja meelepärast toitu, mis on nii toitev kui ka madala kalorsusega. Kuid enne kui vaatleme toiduaineid, mis võivad sul aidata kaalus alla võtta, uurigem, kuidas mõned toidusedeli komponendid võivad hakata tervist ohustama.

[Allmärkused]

[Teabegraafika lk 6]

Kas sinu kohta käib „tervislik kehakaal”, „mõõdukas ülekaal” või „tõsine ülekaal”? See tabel siin aitab sul sellele küsimusele vastata

1995. aasta normaalkaalude tabel nii meestele kui naistele

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kehapikkus cm*

198

190

180 TERVISLIK KEHAKAAL MÕÕDUKAS KEHAKAAL TÕSINE ÜLEKAAL

170

160

150

kg 30 40 50 60 70 80 90 100 110

Kehakaal†

Andmed: U.S. Department of Agriculture, U.S. Department of Health and Human Services

* Ilma jalatsiteta.

† Ilma rõivasteta. Suurematesse kaalukategooriatesse kuuluvad tugeva, lihaselise kehaehitusega inimesed, nagu näiteks paljud mehed