Vaatleme maailma
Suureneb naissuitsetajate suremus
Värske uurimus, mis avaldati ajakirjas The Canadian Journal of Public Health, näitab, et Kanada naiste seas suurenes suitsetamisest põhjustatud surmajuhtumite arv 9009-lt 1985. aastal 13541-ni 1991. aastal. Uurimuses prognoositakse, et praeguse suundumuse jätkudes sureb aastal 2010 suitsetamise tagajärjel rohkem naisi kui mehi. Ajalehe The Toronto Star teatel arvatakse, et aastal 1991 oli 41408 suitsetamisest põhjustatud surmajuhtu (suri 27867 meest ja 13541 naist). Ameerika Ühendriikides on suitsetavate naiste suremus kopsuvähki kasvanud 60-ndatest kuni 80-ndate aastateni kuuekordseks, ütleb dr. Michael Thun Ameerika Vähiliidust. Uurijad teevad järelduse, et „ka edaspidi ületab sigaretisuitsetamine kaugelt kõik teised välditavad enneaegse surma põhjused”, teatab Kanadas Torontos ilmuv The Globe and Mail.
Uimastid Saksamaa koolides
Saksamaa põhjaosas tehtud rohkem kui 3000 õpilast hõlmav uurimus näitab, et koolides on uimaainete tarvitamine laialt levinud. Kord nädalas ilmuva uudisteajakirja Focus teatel on 17-aastastest õpilastest peaaegu pooled tarvitanud keelatud uimasteid ning üle kolmandiku tarvitab neid praegugi. Professor Peter Struck selgitab, et „Hamburgi paljudes gümnaasiumides võib leida 16—17-aastaseid kooliõpilasi, kes pidevalt võtavad vaheldumisi erguteid ja rahusteid”. Kuid miks on uimastite tarvitamine nii üldlevinud? Professor Klaus Hurrelmann toob kolm põhjust, miks noored uimasteid tarvitavad: elutüdimus, tunne, et isiklikud saavutused ei leia piisavalt tunnustust, ja eakaaslaste mõju.
Tähelepanuväärsed rändajad
Üks albatross tegi 72 päevaga 26000 kilomeetri pikkuse rändelennu ning üks hallhüljes ujus kolme kuuga 5000 kilomeetrit. Looduskaitsega tegelevad teadlased tegid need hämmastavad vastupidavuse suursaavutused kindlaks, kui olid kinnitanud miniatuursed raadiosaatjad väljavalitud albatrossidele ja hüljestele, et jälgida nende liikumist satelliidi abil. Ühel etapil lendas albatross nelja päevaga peaaegu 3000 kilomeetrit üle Vaikse ookeani lõunaosa. Hüljes ujus kuni 100 kilomeetrit päevas Šotimaa ja Fääri saarte vahel ning demonstreeris üle ulgumere ujudes oma hämmastavalt täpset navigeerimisoskust, märgib Londoni The Times. Mis pani neid võtma ette selliseid maratonreise? Toiduotsingud, öeldakse teates.
„Keha, millest näikse puuduvat hing”
„Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 50. sünnipäeva puhuks tuli eelmisel nädalal kolmeks päevaks kokku juhte kõigist maailmajagudest, et pidada suurejoonelisi kõnesid maailma olukorrast,” teatas eelmise aasta oktoobris The New York Times. Näib aga, et paljudest nendest „suurejoonelistest kõnedest” puudus üks tähtis osis — ausus. „Nagu poliitikud ikka,” ütles Times, „andsid nad lubadusi, mida nad ei pea, ning kritiseerisid oma vigade pärast teisi.” Tsiteerinud kaheksat riigijuhti, kelle sõnad olid vastuolus nende maade tegudega, jõudis ajaleht järeldusele, et nende esmajärguline sõnum oli: „Unusta, maailm, mida ma teen; kuula, mida ma ütlen.” Pole midagi imestada, et U.S.News & World Report nimetas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni „kehaks, millest näikse puuduvat hing”.
Tulised kodumesilased
Ühed kodumesilased (Apis cerana japonica) kaitsevad end vapsiku (Vespa mandarinia japonica) rünnaku eest sellega, et tapavad ta oma kehasoojusega, teatab Science News. Avastanud läheduses vapsiku, meelitavad kodumesilased ta oma pessa, kus sajad töölised talle kallale tungivad ja kera moodustavad. Seejärel „mesilased vibreerivad ja tõstavad temperatuuri umbes 20 minutiks tapvalt kuumaks, 47 kraadini”, märgib ajakiri. Kuna need mesilased võivad taluda kuni 50-kraadist temperatuuri, siis see manööver neid endid ei kahjusta. Kuid mitte kõik vapsikud ei lange nende kodumesilaste lõksu. Kuna „20—30 vapsikut võivad kolme tunniga tappa 30000 mesilasest koosneva pere”, saavad vapsikud kodumesilastest jagu, korraldades ühisrünnaku. „Sellistel juhtudel vallutavad nad pesa ning korjavad mesilaste vastseid ja nukke,” ütleb News.
Rist — vägivalla sümbol?
Mõned teoloogid peavad küsitavaks risti sobilikkust kristluse sümboliks, kuna sellega seondub vägivald, teatab The Dallas Morning News. Need teoloogid soovitavad kasutada sümboleid, mis kujutavad Jeesuse elu, aga mitte tema surma. Rist „edendab surmakummardamist”, ütles teoloog Catherine Keller USA-s New Jersey’s Madisonis asuva Drew ülikooli teoloogiateaduskonnast. „Mitte keegi ei tahaks võtta tähtsaks ususümboliks elektritooli või poomisnööri silmust, aga seda me ju teeksime, kui riik tänapäeval Jeesuse hukkaks.”
Appi tulevad vesikirbud
Tagasihoidlik vesikirp võiks ehk tuua lahenduse saastatud siseveeteede probleemile, teatab Londoni ajaleht Independent. See selgub praegu käimas oleva parandusprojekti põhjal. Kõigepealt viisid bioloogid Inglismaal Norfolkis asuvast Ormesby järvest mujale 9,5 tonni kalu, kes toituvad vesikirpudest. Tänu sellele said kirbud jõudsasti paljuneda ning panna nahka järve saastava vetika. Seejärel tärkasid vee all puhkeseisundis olnud seemnetest teised taimed ning tulid tagasi linnud, nagu näiteks laugud ja luiged. Lõpuks tuuakse järve kalad tagasi, ja kogu ökosüsteem arvatakse taastuvat viie aastaga. Euroopa looduskaitsjad jälgivad huviga, milline on projekti lõpptulemus.
Patu-küsimusest põigeldakse kõrvale
„Mis on juhtunud patuga?” küsib ajakiri Newsweek. „Tähtis patutunnetus on peaaegu kadunud praegusest stiililt rõõmsameelsest ameerika religioonist.” Kirikuliikmed „ei soovi kuulda jutlusi, mis võiksid kõigutada nende endast lugupidamist”, ning katoliiklastele „on korrapärasest preestrile pihtimisest saanud riitus, mis kuulub minevikku”. Omavahel võistlevad vaimulikud kardavad oma karjas võõristust tekitada. Paljud neist „mõistavad tavapäraselt hukka sellised ’süsteemile omased’ sotsiaalsed pahed nagu rassism [ja] seksism”, tõdeb artikkel. „Aga nende hääled jäävad kummaliselt vaikseks, kui kõne alla tulevad isiklikud asjad — näiteks abielulahutus, uhkus, ahnus ja kõrgilt auahned taotlused.”
Kalliskivide „sõrmejäljed”
Briti naiste valduses on 39 miljonit teemantehet väärtusega ligikaudu 211 miljardit Eesti krooni ning igal aastal varastatakse neid 5,4 miljardi Eesti krooni väärtuses. Enamik varastatud ehteid kaob jäljetult. Teemantide metallraamistis sulatatakse peagi. Seejärel pannakse kalliskivid uude raamistisse. Nüüd aga saavad juveliirid keskarvuti vahendusel sisestada digitaalmällu igale kalliskivile ainuomased ebakorrapärasused. Need „sõrmejäljed” selgitatakse välja madalsagedusega laserikiirguses, mis leiab üles iga kivi vigastused — ükski kivi ei sarnane teisega. Varastele on ainukeseks turvasüsteemist möödahiilimise teeks kivid uuesti lihvida, mis läheb aga kalliks maksma ja kahandab ka nende väärtust, teatab Londoni The Sunday Times.
Ettevaatust ilutulestikuga!
Ametlikel andmetel „antakse Ühendriikides igal aastal ligikaudu 12000 inimesele traumapunktis abi, sest nad on saanud ilutulestikust põhjustatud traumasid”, teatatakse iganädalases aruandes Morbidity and Mortality Weekly Report (MMWR). Tarbijakaitsekomisjoni poolt aastate 1990—1994 kohta koostatud aruandes arvatakse, et 20 protsenti kõigist ilutulestikust põhjustatud traumadest olid silmavigastused. MMWR ütleb, et need on „tihtipeale tõsised ning nendega võivad kaasneda püsivad nägemiskahjustused või pimedaksjäämine”. Tähelepanuväärne on ka see, et silmavigastusi paistab olevat saanud enam kõrvaltvaatajaid kui ilutulestiku tegijaid endid.
„Viitsütikuga pomm”
Praegu elab umbes 45 protsenti maakera rahvastikust linnades, teatatakse ajakirjas Focus, ning arvatakse, et aastaks 2000 on pool rahvastikust linlased. Suur osa Põhja-Euroopast, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikide idaosast on üsna tihedalt rahvastatud ning Hiinas, Egiptuses, Indias ja Lõuna-Ameerikas on keset maapiirkondi tihedalt rahvastatud linnu. Kuid satelliitfotodelt võib praegu näha, et vaid 3 kuni 4 protsenti maakerast on linnastunud. Aga kuna aastas kolib linnadesse 61 miljonit inimest, ja seda peamiselt arengumaades, kasvab nendes linnapiirkondades rahvastiku tihedus, sest „linnad ei suuda kasvada nii kiiresti kui nende rahvastik”, märgib Focus ja lisab: „Olukord kujutab endast viitsütikuga pommi.”