Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g97 8/7 lk 24
  • Milline on albatrossi tulevik?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Milline on albatrossi tulevik?
  • Ärgake! 1997
  • Sarnased artiklid
  • Maailma suurim elus lennumasin
    Ärgake! 2010
  • Suure valge linnu tagasitulek
    Ärgake! 1998
  • Rändalbatrossi energiasäästlik lend
    Ärgake! 2013
  • Miks loomi märgistatakse
    Ärgake! 2002
Veel
Ärgake! 1997
g97 8/7 lk 24

Milline on albatrossi tulevik?

„Ärgake!” Suurbritannia-korrespondendilt

Milline on maailma suurima merelinnu albatrossi tulevik? „Üsna sünge,” teatab Londoni ajaleht „The Times”. Igal aastal hukkub neid kümneid tuhandeid, Austraalia uurijate arvestuste kohaselt koguni 44000. Mõningad teadlased arvavad isegi, et rändalbatrossid, kelle võimsate tiibade siruulatus on kolm meetrit, surevad peagi üldse välja.

Pärast lennuvõimestumist on albatrossid seitse aastat järjest merel, nad hõljuvad ja liuglevad tuhandeid kilomeetreid ning isegi magavad lennul. Mõned arvavad, et need linnud võivad maakerale mitu tiiru peale teha, enne kui nad pöörduvad tagasi oma sünnikohta pesitsema.

Albatrossid kasvatavad igal teisel aastal üles vaid ühe poja. Viimase kahekümne aasta jooksul on aga rändalbatrosside populatsioon Atlandi ookeani lõunaosas Lõuna-Georgia saarel ja India ookeanis Crozet’ saartel jäänud peaaegu poole väiksemaks. Mis on mõningate arvates selle põhjus? Õngejadadega kalapüük.

Õngejadasid, millest igaühel on sadu konkse, kasutavad kalurid hariliku tuuni püüdmiseks. Õngejadad lastakse vette kalalaeva ahtrilt. Iga konksu otsa on pandud söödaks kalmaare, mis on albatrosside peamine toit. Kui lind sööstab kalmaari järele, neelab ta mõnikord alla ka konksu. Konksu otsa sattunud albatross vajub siis koos raske õngejadaga vee alla ning hukkub.

Albatrosside kaitsmiseks on tuunipüüdjaid ergutatud laskma õngejadad merre öösel, kui linnud kala ei püüa, ning mõningad on seda nõu kuulda võtnud. Kalurid otsivad ka võimalusi heita õngejadad laevalt otse alla nii, et albatrossidel ei õnnestuks sööta näha. Samuti kasutatakse raskustega õngejadasid, mis vajuvad allapoole kiiremini, ning omamoodi linnupeletisi, et linde eemale peletada.

Kuid Atlandi ookeani lõunaosa avameredel ei kontrolli keegi, milliseid meetodeid kalalaevad kasutavad. Uus-Meremaa muuseumis töötava merelindude uurija Sandy Bartle’i ütluse kohaselt „ei tehta [sealsetel laevadel] midagi selleks, et albatrosside hukkumist vältida”. Suursuguste albatrosside väljasuremisoht on näide inimeste ükskõiksusest ja hoolimatusest.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga