Olgem Jehoova kombel alandlikud

1. Miks on tähelepanuväärne, et Jehoova on alandlik?

KUIDAS sa iseloomustaksid tänapäeva võimukandjaid? Ilmselt ei meenu sulle esimesena selline omadus nagu alandlikkus. Ent Jehoova, kes on kõikvõimas, on alandlikum kui keegi teine. (Laul 113:5–8.) Temas pole kübetki uhkust ega ülbust. Vaatame nüüd nelja viisi, kuidas tema alandlikkus ilmneb, ja kuidas Jeesus seda omadust ilmutas. See aitab meil Jehoovaga lähedasemaks saada ja temast eeskuju võtta.

JEHOOVA ON ALATI VALMIS MEID KUULAMA

2. Mida näitab tekst Laul 62:8 Jehoova kohta? (Vaata ka pilti.)

² Uhkete inimestega pole tavaliselt lihtne rääkima minna. Sageli hoitakse neist eemale, kuna nad on hoolimatud ja peavad end teistest paremaks. Jehoova aga on hoopis teistsugune. Ta õhutab meid tema poole pöörduma ning jagama kõiki oma mõtteid ja tundeid. (Loe Laul 62:8.) Just nagu hooliv isa soovib väga teada, mis tema lastel südame peal on, tahab ka Jehoova meie palveid kuulata. Seda kinnitab näiteks see, et ta on lasknud paljud oma teenijate palved piiblisse kirja panna. (Joosua 10:12–14; 1. Saam. 1:10–18.) Mõnikord aga võime tunda, et me pole väärt Jehoovaga rääkima. Mis võib meid sel juhul aidata?

3. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova soovib alati meie palveid kuulata?

³ Isegi siis, kui tunneme, et me ei vääri Jehoova armastust, võime olla kindlad, et ta tahab meid kuulata. Mõistujutus kadunud pojast võrdles Jeesus Jehoovat südamliku isaga, kelle poeg oli teinud palju vigu ja tundis seepärast, et isa ei taha teda perre tagasi. Mida aga isa tegi, kui poeg koju tuli? Jeesus ütles: „Kui ta oli alles kaugel, märkas isa teda. Isal hakkas temast kahju ning ta jooksis talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud.” (Luuka 15:17–20.) Jehoova on nagu see isa. Kui tema teenija, kes on murest murtud või suure süükoorma all, palvetab, on ta kohe valmis teda hoolega kuulama. (Nutul. 3:19, 20.) Jehoova tunneb talle kaasa ja otsekui jookseb talle vastu, et teda lohutada ja talle kinnitada, et armastab teda. (Jes. 57:15.) Sageli teeb ta seda kogudusevanemate, pereliikmete ja teiste usukaaslaste kaudu. (Jaak. 5:14, 15.) Ta soovib meid aidata, sest tahab, et oleksime temaga lähedased.

4. Miks oli inimestel lihtne Jeesusega rääkida?

⁴ Kuidas järgis Jeesus oma isa eeskuju. Ka Jeesus on alandlik. Seepärast oli inimestel lihtne temaga rääkida ja nad ei peljanud talle küsimusi esitada. (Mark. 4:10, 11.) Kui ta küsis nende arvamust, ei kartnud nad oma mõtteid vabalt väljendada. (Matt. 16:13–16.) Kui nad tegid midagi valesti, ei mõelnud nad hirmuga, kuidas Jeesus reageerib. Nad teadsid, et ta on halastav, leebe ja kannatlik. (Matt. 17:24–27.) Kuna Jeesus toimis just nii, nagu Jehoova oleks toiminud, said tema järelkäijad Jehoovast parema pildi. (Joh. 14:9.) Nad mõistsid, et erinevalt üleolevatest ja karmidest usujuhtidest, kes neist eemale hoidsid, on Jehoova alandlik ja tahab olla nendega lähedane.

5. Miks on teistel meiega lihtsam suhelda, kui oleme alandlikud?

⁵ Kuidas meie saame Jehoova eeskuju järgida. Mida alandlikumad me oleme, seda lihtsam on teistel meiega suhelda. Kui me pole alandlikud, võime muutuda kadedaks ja uhkeks ning meil võib olla raske teistele andestada. Sellise inimesega ei taha keegi läbi käia. Alandlikkus aga aitab meil olla lahked, kannatlikud ja andestavad ning siis on teistel meie seltsis hea olla. (Kol. 3:12–14.) Eriti just kogudusevanemad peaksid pingutama, et teised tunneksid end nendega vabalt. Muidugi tuleb neil selleks oma vendade-õdedega sageli koos olla. See tähendab, et kui vähegi võimalik, peaksid nad püüdma koosolekutel kohal olla, selle asemel et osaleda videokonverentsi teel. Ja niipalju kui nende olud lubavad, tuleks neil koos usukaaslastega majast majja kuulutamas käia. Kui vennad-õed kogudusevanemaid hästi tunnevad, on neil lihtsam nende poole pöörduda, kui nad abi vajavad.

JEHOOVA ON MÕISTLIK

6., 7. Too näiteid, kuidas Jehoova on oma teenijate palvete peale oma otsust muutnud.

⁶ Uhked inimesed on üldiselt järeleandmatud ja teiste suhtes nõudlikud. Ent Jehoova, kes on kõigist igas mõttes üle ja teab alati, mis on parim, on järeleandlik ja mõistlik. Vaatame näiteks, kuidas ta kohtles Moosese õde Mirjamit. Mirjam nurises Moosese vastu ja ka Aaron ühines temaga. Kuna Mooses oli Jehoova esindaja, polnud Mirjam lugupidamatu mitte ainult Moosese, vaid ka Jehoova vastu. Jehoova sai tema peale väga vihaseks ja lõi teda pidalitõvega. Seepeale palus Aaron Moosest, et see Mirjamit aitaks, ja Mooses anus, et Jehoova Mirjami terveks teeks. Kuidas Jehoova vastas? Kuna ta on alandlik, ei hoidnud ta jäigalt oma otsusest kinni, vaid võttis Moosest kuulda. (4. Moos. 12:1–15.)

⁷ Jehoova alandlikkus ilmnes ka selles, kuidas ta tegeles kuningas Hiskijaga. Ta oli prohveti kaudu öelnud, et Hiskija sureb. Too anus pisarsilmil, et Jehoova ta terveks teeks. Seda Jehoova tegigi ja andis talle 15 aasta jagu elupäevi juurde. (2. Kun. 20:1, 5, 6.) Tõepoolest, Jehoova on meie suhtes empaatiline ning alandlikkus ajendab teda meid kuulda võtma ja meie soovidega arvestama.

8. Mis näitab, et Jeesus on mõistlik? (Mark. 3:1–6.)

⁸ Kuidas järgis Jeesus oma isa eeskuju. Jeesus aitas teisi alati, kui see võimalik oli. Ta polnud jäik ega range, vaid hoopis kaastundlik ja mõistlik. Näiteks tervendas ta inimesi ka hingamispäeval, kuigi tema vastased talle seda pahaks panid. (Loe Markuse 3:1–6.) Ka praegu, kui ta on kogudusepea, on ta mõistlik. Kui keegi koguduses teeb tõsise patu, on Jeesus temaga kannatlik ja annab talle küllaga võimalusi end muuta. (Ilm. 2:2–5.)

9. Kuidas me saame arendada ja ilmutada mõistlikkust? (Vaata ka pilte.)

⁹ Kuidas meie saame Jehoova eeskuju järgida. Meil tuleks teha tööd selle nimel, et meie mõtteviisis ja käitumises väljenduks mõistlikkus. (Jaak. 3:17.) Näiteks, kuigi lapsevanemad ei luba oma lastel teha, mida nood iganes tahavad, ei oota nad neilt ka midagi ülejõukäivat. Nii toimis Jaakob olukorras, millest on juttu tekstis 1. Moosese 33:12–14. Samuti ei võrdle alandlikud ja mõistlikud lapsevanemad üht last teisega. Ka kogudusevanematel tuleb olla mõistlik. Näiteks ei suru kogudusevanem teistele vanematele oma arvamust peale, vaid toetab enamiku otsust, kui seejuures ühtki piibli põhimõtet ei rikuta. (1. Tim. 3:2, 3.) Tegelikult tuleks meil kõigil arvestada teiste mõtete ja tunnetega, isegi kui me pole mingis asjas nendega sama meelt. (Rooml. 14:1.) Tõepoolest, me kõik soovime järgida üleskutset: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filipl. 4:5.)

JEHOOVA ON KANNATLIK

10. Kuidas on ilmnenud Jehoova kannatlikkus?

¹⁰ Võib-olla oled märganud, et uhked inimesed on kannatamatud ja neile ei meeldi oodata. Jehoova aga on kannatlikum kui keegi teine. Näiteks Noa päevil ootas ta 120 aastat, enne kui ta jumalatud inimesed hävitas. (1. Moos. 6:3.) Tänu sellele oli Noal aega oma lapsed üles kasvatada ja koos nendega oma pere päästmiseks laev ehitada. Hiljem kuulas Jehoova kannatlikult Aabrahami, kes seoses Soodoma ja Gomorra hävitamisega talle küsimusi esitas. Kui Jehoova asemel oleks olnud mõni uhke inimene, oleks too ehk Aabrahamile öelnud: „Kuidas sa julged minuga tingida?!” Jehoova seevastu oli Aabrahamiga kannatlik. (1. Moos. 18:20–33.)

11. Miks on Jehoova ilmutanud kannatlikkust meie ajal? (2. Peetr. 3:9.)

¹¹ Jehoova kannatlikkust on selgelt näha ka meie ajal. Ta ootab enda seatud aega, mil sellele kurjale maailmale lõpp teha, „kuna ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid soovib, et kõik oma patte kahetseksid”. (Loe 2. Peetruse 3:9.) Tema kannatlikkus pole olnud asjatu. Selle aja jooksul on miljonid inimesed tema teenijateks saanud. Ja me loodame, et neile lisandub veel miljoneid. Kuid Jehoova kannatlikkusel on piirid. Ta küll armastab inimesi, aga ei luba kurjadel lõputult halba teha. (Hab. 2:3.)

12. Milles on ilmnenud Jeesuse kannatlikkus?

¹² Kuidas on Jeesus oma isa eeskuju järginud. Jeesus on tuhandeid aastaid olnud kannatlik, nähes, kuidas Saatan on Jehoovat ja tema ustavaid teenijaid laimanud. (1. Moos. 3:4, 5; Iiob 1:11; Ilm. 12:10.) Samuti on ta läbi kogu inimajaloo näinud kirjeldamatuid kannatusi. Võib vaid ette kujutada, kui väga ta ootab aega, mil ta saab teha lõpu Kuradi tegudele. (1. Joh. 3:8.) Mis on aidanud tal kannatlikult oodata? Ta on alandlik ja usaldab Jehoovat, kes teab, millal on selleks parim aeg. (Ap. t. 1:7.)

13. Kuidas ja miks oli Jeesus oma apostlitega kannatlik?

¹³ Maa peal olles oli Jeesus kannatlik oma apostlitega. Näiteks kui nood vaidlesid ikka ja jälle selle üle, kes nende seast on suurim, ei heitnud Jeesus meelt. (Luuka 9:46; 22:24–27.) Ta oli kindel, et nad teevad aja jooksul vajalikud muudatused. Kas sinagi oled vahel teinud korduvalt samu vigu? Kui nii, siis oled ilmselt tänulik, et meil on nii alandlik ja kannatlik kuningas.

14. Mis aitab meil olla kannatlikum?

¹⁴ Kuidas meie saame Jehoova eeskuju järgida. Mida rohkem me õpime mõtlema nii nagu Jeesus, seda rohkem sarnaneb meie mõtte- ja käitumisviis Jehoova omaga. (1. Kor. 2:16.) Peamine moodus seda teha on lugeda evangeeliume ning mõtiskleda selle üle, mida Jeesus tegi ja miks. Samuti on oluline paluda, et Jehoova aitaks meil olla alandlik ja kannatlik nagu Jeesus. Kui püüame omandada Kristuse mõttelaadi, on meil lihtsam Jehoovat eeskujuks võtta ja olla kannatlik nii iseenda kui ka usukaaslastega. (Matt. 18:26–30, 35.)

„JEHOOVA ... MÄRKAB ALANDLIKKU”

15. Too mõni näide, mis kinnitab, et Jehoova pöörab alandlikele inimestele tähelepanu. (Laul 138:6.)

¹⁵ Loe Laul 138:6. Mõelda vaid, Jehoova, kes on kõrgeim valitseja, pöörab alandlikele inimestele erilist tähelepanu! Ta on seda teinud läbi ajaloo. Mõned neist jumalateenijatest ei pruugi meile kohe meenudagi, ent Jehoova on lasknud neist piiblis kirjutada. Näiteks lasi ta Moosesel kirjutada Rebeka ammest, kes teenis nii Iisaki kui Jaakobi majapidamises kokku umbes 125 aastat. Me ei tea sellest ustavast naisest küll palju, kuid Jehoova tahtis, et me teaksime, kui väga teda armastati. (1. Moos. 24:59; 35:8, allmärkus.) Sajandeid hiljem valis Jehoova Iisraeli kuningaks Taaveti, kes oli vaid lihtne karjuspoiss. (2. Saam. 22:1, 36.) Ja kui Jeesus sündis, lasi Jehoova inglil sellest esimesena teatada Petlemma lähistel olevatele alandlikele karjastele. (Luuka 2:8–11.) Kui Joosep ja Maarja väikse Jeesuse templisse tõid, andis Jehoova Siimeonile ja Annale, kes olid juba üsna eakad, aulise võimaluse messiat näha. (Luuka 2:25–30, 36–38.) Tõepoolest, kuigi Jehoova on nii kõrge, märkab ta alandlikku.

16. Kuidas järgis Jeesus teisi koheldes oma isa eeskuju?

¹⁶ Kuidas järgis Jeesus oma isa eeskuju. Jeesuski pidas väärtuslikuks neid, kellele teised ülalt alla vaatasid. Ta rääkis Jumala kuningriigist koolitamata ja tavalistele inimestele. (Ap. t. 4:13; Matt. 11:25.) Ta tervendas haigeid ja tegi seda nii, et nad tundsid, et neist peetakse lugu. (Luuka 5:13.) Õhtul enne oma surma pesi ta apostlite jalgu, mis tavaliselt oli teenija ülesanne. (Joh. 13:5.) Ja enne taevasse minekut austas ta kõiki oma järelkäijaid, nii tolleaegseid kui tulevasi, andes neile kõige tähtsama töö, mida inimene võiks teha: aidata teistel saada igavene elu. (Matt. 28:19, 20.)

17. Kuidas me saame näidata, et armastame teisi ja peame neist lugu? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Kuidas meie saame Jehoova eeskuju järgida. Me saame seda teha, kui kuulutame head sõnumit kõigile, sõltumata nende taustast, nahavärvist või haridusest. Ja me saame näidata, et armastame oma vendi-õdesid, kui peame neid endast ülemaks, ükskõik millised on nende võimed või milliseid ülesandeid nad organisatsioonis täidavad. (Filipl. 2:3.) Jehooval on hea meel, kui oleme esimesed teistele austust osutama, seda nii neil kui ka muudel viisidel. (Rooml. 12:10; Sef. 3:12.)

18. Miks soovid sina Jehoovat alandlikkuses eeskujuks võtta?

¹⁸ Kui püüame olla alandlikud nagu Jehoova, on teistel lihtne meie seltsis olla ning me oleme mõistlikumad ja kannatlikumad. Samuti ilmutame siis teiste vastu armastust ja lugupidamist, nagu Jehoova seda teeb. Püüdkem olla järjest rohkem meie alandliku Jumala moodi. See teeb meid tema silmis veel kallimaks. (Jes. 43:4.)