Iiobi raamat aitab meil teistele hüva nõu anda

1., 2. Miks ei pruugi Eliihul ja Iiobi kolmel tuttaval olla kerge teda lohutada?

UUDIS sellest, et Idamaade rikkaim ja kuulsaim mees oli kaotanud kõik, mis tal oli, levis sealkandis nagu kulutuli. Kui Eliifas, Bildad ja Soofar, Iiobi kolm tuttavat, juhtunust kuulsid, võtsid nad ette reisi Uutsimaale, et Iiobit lohutada. Ent selleks, mida nad kohale jõudes nägid, nad valmis polnud.

² Juba kaugelt paistab Iiob, kelle keha on täis paiseid ja kes istub rusutult tuha sees. Lisaks tervisele on ta ilma jäänud ka kõigest muust. Tema veised, eeslid ja kaamelid on röövitud ja lambad tules hävinud. Tema lapsed ja enamik sulaseid on õnnetult surma saanud. Maja, kus lapsed hukkusid, on varemetes. See vaatepilt mõjub nendele kolmele mehele nii rängalt, et seitse päeva ja seitse ööd istuvad nad koos temaga maas. Nad ei lausu talle sõnagi, sest näevad, et tema valu on väga suur. (Iiob 2:12, 13.) Hiljem tuleb nende juurde noorem mees Eliihu ja istub samuti nende juurde. Viimaks hakkab Iiob rääkima. Ta neab oma sündimispäeva ja soovib surra. (Iiob 3:1–3, 11.) On selge, et ta on äärmises hingeahastuses ja vajab tuge. See, mida tema juurde tulnud mehed talle ütlevad ja kuidas nad seda teevad, näitab, kas nad hoolivad temast ja on tema tõelised sõbrad või mitte.

3. Millest selles artiklis juttu tuleb?

³ Jehoova lasi Moosesel kirja panna, mida Iiobi kolm tuttavat ja Eliihu ütlesid ja tegid. Tasub tähele panna, et mõnede Eliifase mõtteavalduste taga võis olla deemon, samas kui Eliihu rääkis Jehoova vaimu mõjutusel. (Iiob 4:12–16; 33:24, 25.) Seega pole üllatav, et Iiob sai nii sellist nõu, mis kuhugi ei kõlvanud, kui ka nõu, mis osutus väga väärtuslikuks. Kui meil tuleb kellelegi nõu anda, võime Iiobi raamatust õppida, kuidas on seda õige teha ja mida tuleks vältida. Selles artiklis lahkame seda, kuidas need neli meest Iiobile nõu andsid. Samuti vaatame, mida võisid iisraellased Iiobi raamatust nõuandmise kohta õppida ja mida õpetlikku leidub seal meile.

KUIDAS IIOBI KOLM TUTTAVAT TALLE NÕU ANDSID

4. Miks ei trööstinud nende kolme mehe sõnad Iiobit? (Vaata ka pilti.)

⁴ Piiblis öeldakse, et kui Eliifas, Bildad ja Soofar kuulsid, mis oli juhtunud, said nad kokku, „et minna Iiobile kaastunnet avaldama ja teda lohutama”. (Iiob 2:11.) Ent lõppkokkuvõttes ei saanud Iiob neilt mingit tröösti ja seda vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks, nad tegid ennatlikke järeldusi, mis osutusid valeks. Näiteks arvasid nad, et Jumal karistab Iiobit tema pattude eest.a (Iiob 4:7; 11:14.) Teiseks, kõik kolm meest ütlesid midagi sellist, mis kõlas küll targalt, kuid mis Iiobit kuidagi ei aidanud. Nende karmid sõnad tegid talle hoopis haiget. (Iiob 13:12.) Bildad ütles Iiobile kaks korda, et too vatrab liiga palju, ja Soofar nimetas Iiobit kõlupeaks. (Iiob 8:2; 11:12; 18:2.) Ja kolmandaks, kuigi nad ei pruukinud Iiobi peale häält tõsta, olid nad arvatavasti sarkastilised ning nende sõnad väljendasid lugupidamatust ja hukkamõistu. (Iiob 15:7–11.) Nad püüdsid tõestada, et Iiob kannatab oma pattude tõttu, selle asemel et tema hingevalu leevendada ja tema usku kinnitada.

5. Kuidas nende meeste sõnad Iiobile mõjusid?

⁵ Pole siis ime, et nende kolme mehe nõuanded tegid Iiobi olemise veelgi hullemaks. (Iiob 19:2.) Samuti on mõistetav, miks Iiob tundis, et peab enda kaitseks sõna võtma. See omakorda viis selleni, et oma maine puhtakspesemine sai talle liiga tähtsaks ja ta ütles asju, mida poleks pidanud ütlema. (Iiob 6:3, 26.) Nende kolme mehe sõnad polnud kooskõlas Jehoova mõtteviisiga ning nad ei kohelnud Iiobit kaastundlikult. Nii sai Saatan nende kaudu Iiobit veel sügavamale mutta tampida, ilma et nad ise sellest aru oleksid saanud. (Iiob 2:4, 6.) Arutame nüüd, mida võisid iisraellased sellest loost õppida ja mida see meile õpetab.

6. Mida võisid Iisraeli vanemad õppida sellest, kuidas Iiobi kolm tuttavat püüdsid teda lohutada?

⁶ Mida võisid iisraellased õppida. Kui Jehoova andis iisraellastele seaduse, määras ta ametisse „tarku ja kogenud mehi”, kes pidid tema normide alusel kohut mõistma. (5. Moos. 1:15–18; 27:1.) Neil meestel tuli enne nõu andmist või otsuse langetamist asjaosalisi hoolikalt kuulata. (2. Ajar. 19:6.) Samuti tuli neil esitada küsimusi, mitte arvata, et juba teavad kõiki fakte. (5. Moos. 19:18.) Lisaks ei tohtinud nad rääkida karmilt inimesega, kes neilt abi küsima tuli, sest muidu oleks see võinud endasse sulguda ja mitte rääkida, mida ta vajab. (2. Moos. 22:22–24.) Iisraeli vanemad, kes Iiobi loo üle mõtisklesid, võisid sellest palju õppida.

7. Kes lisaks Iisraeli vanematele võisid teistele nõu anda ja kuidas võis Iiobi lugu neid aidata? (Õpet. 27:9.)

⁷ Muidugi polnud vanemad ainsad, kes Iisraelis teistele nõu võisid anda. Seda võis teha iga iisraellane, kes märkas, et sõbral tuleks midagi oma elus või jumalateenimises muuta. (Laul 141:5.) Tõelised sõbrad ei karda üksteisele nõu anda. (Loe Õpetussõnad 27:9.) Iiobi kolmelt tuttavalt võisid iisraellased õppida, mida ei tohiks nõu andes öelda ja teha.

8. Millest meil tuleks nõu andes hoiduda? (Vaata ka pilte.)

⁸ Mida meie võime õppida. Me tahame aidata oma usukaaslastel raskustega toime tulla. Selleks et neile tõesti toeks olla, tuleb meil hoiduda tegemast seda, mida tegid need kolm meest. Esiteks, me ei peaks rääkima rutakalt ega tegema ennatlikke järeldusi, vaid meil tuleks kindlaks teha, et meil on asjast õige pilt. Teiseks, nõuanne ei peaks põhinema meie isiklikul arvamusel, vaid piiblil. Eliifas rääkis enamjaolt omast kogemusest ja see ei toonud midagi head. (Iiob 4:8; 5:3, 27.) Kolmandaks, me ei tohiks rääkida järsult ja inimest kritiseerida. Kuigi mõned mõtted, mida need kolm meest ütlesid, pidasid paika, ja üht nende väidet tsiteeris isegi üks hilisem piiblikirjutaja, maalis suurem osa nende jutust Jehoovast vale pildi ja tegi Iiobile väga haiget. (Võrdle tekste Iiob 5:13 ja 1. Kor. 3:19.) Seepärast ütles Jehoova, et nad ei rääkinud tema kohta tõtt. (Iiob 42:7, 8.) Meil tuleks meeles hoida, et hea nõuanne ei jäta kunagi muljet, et Jehoova ootab oma teenijatelt liiga palju, ega tekita inimeses tunnet, et ta ei vääri tema armastust. Vaatame aga nüüd, mida me võime õppida Eliihult.

KUIDAS ELIIHU IIOBILE NÕU ANDIS

9. Miks vajas Iiob pärast oma kolme tuttavaga rääkimist endiselt lohutust ja abi ning kuidas Jehoova seda talle andis?

⁹ Kui Iiob ja need kolm meest vaidlemise lõpetasid, oli õhk ilmselt pingest paks. Nende sõnavahetus oli piisavalt pikk, et täita Iiobi raamatu 28 peatükki, ja suurema osa ajast rääkisid nad vihaselt ja ärritunult. Pole ime, et Iiobil sugugi kergem ei hakanud. Ta vajas ikka hädasti lohutust ja ka abi, et asju õiges valguses näha. Kuidas Jehoova teda aitas? Ta andis Iiobile Eliihu kaudu nõu. Miks Eliihu varem midagi ei öelnud? Ta ise tõi välja põhjuse, öeldes: „Mina olen noor, teie aga eakad. Austusest teie vastu hoidsin end tagasi.” (Iiob 32:6, 7.) Eliihu teadis, et eakad on rohkem elu näinud ja neil on tarkus, mida noortel pole. Ent nüüd, kui ta oli nad kannatlikult ära kuulanud, ei suutnud ta enam vaikida. Ta lausus: „Ei pelgalt päevade rohkus tee targaks, ei mõista vaid eakad, mis on õige.” (Iiob 32:9.) Mida Eliihu järgmiseks ütles ja kuidas ta seda tegi?

10. Mida tegi Eliihu, enne kui Iiobile nõu andis? (Iiob 33:6, 7.)

¹⁰ Enne kui Eliihu Iiobile nõu andis, püüdis ta teda rahustada. Kuidas ta seda tegi? Kõigepealt talitses ta oma emotsioone. Piiblis öeldakse, et Eliihu sai Iiobi sõnade peale väga vihaseks. (Iiob 32:2–5.) Ent mitte kordagi ei rääkinud ta temaga ärritunult. Ta hoopis püüdis teda lohutada. Näiteks ütles ta: „Jumala ees olen ma samasugune kui sina.” (Loe Iiob 33:6, 7.) Samuti tahtis Eliihu, et Iiob teaks, et ta oli teda hoolega kuulanud. Ta võttis kokku peamised mõtted, mida too oli oma kuues kõnes välja toonud. (Iiob 32:11; 33:8–11.) Ja ta kordas Iiobi öeldud mõtteid ka hiljem, kui talle nõu andis. (Iiob 34:5, 6, 9; 35:1–4.)

11. Kuidas andis Eliihu Iiobile nõu? (Iiob 33:1.)

¹¹ Eliihu oli Iiobile nõu andes lugupidav. Näiteks kasutas ta tema nime. Paistab, et teised kolm meest seda ei teinud. (Loe Iiob 33:1.) Samuti mõtles Eliihu ilmselt sellele, kui väga ta oli tahtnud midagi vahele öelda, kui Iiob ja need kolm meest rääkisid, ning seepärast andis ta ka Iiobile sõna. (Iiob 32:4; 33:32.) Lisaks Eliihu manitses Iiobit ja ütles, et tema mõtteviis pole õige, ning tuletas talle meelde, kuivõrd tark, võimas, õiglane ja armastav on Jehoova. (Iiob 36:18, 21–26; 37:23, 24.) Kahtlemata valmistasid Eliihu sõnad Iiobit ette võtma hiljem vastu õpetust oma loojalt. (Iiob 38:1–3.) Mida võisid iisraellased Eliihult õppida ja kuidas meie saame temast eeskuju võtta?

12. Miks saatis Jehoova rahva juurde prohveteid ja mis kasu võis iisraellastel olla Eliihu eeskujust?

¹² Mida võisid iisraellased õppida. Läbi Iisraeli rahva ajaloo määras Jehoova ametisse prohveteid, et iisraellastele õpetust anda. Näiteks kohtumõistjate ajal oli Deboora rahvale otsekui vaimne ema ja Saamuel andis neile juba noorena edasi Jehoova sõnumeid. (Kohtum. 4:4–7; 5:7; 1. Saam. 3:19, 20.) Ka kuningate päevil saatis Jehoova rahva sekka ikka ja jälle prohveteid, et nood aitaksid neil õigel teel püsida ja eksinuil tema juurde tagasi pöörduda. (2. Saam. 12:1–4; Ap. t. 3:24.) Eliihu eeskuju võis aidata prohvetitel ja teistel ustavatel jumalateenijatel üksteisele väärt nõu anda ja teha seda lahkelt.

13. Mida me saame oma usukaaslaste heaks teha?

¹³ Mida meie võime õppida. Nagu prohvetid, jagame meiegi teistega piibli sõnumit ja teeme nii teatavaks Jumala tahte. Samuti püüame oma sõnadega usukaaslasi kosutada ja julgustada. (1. Kor. 14:3.) Eriti just kogudusevanemad peaksid pöörama tähelepanu sellele, et nende sõnad oleksid alati lahked ja leebed, seda ka siis, kui räägivad kellegagi, kes on ärritunud või kelle sõnad on pöörased, nagu olid Iiobil. (1. Tess. 5:14; Iiob 6:3.)

14., 15. Kuidas saavad kogudusevanemad Eliihust eeskuju võtta?

¹⁴ Oletame, et kogudusevanem saab teada, et üks õde on masendunud. Ta võtab teise venna kaasa ja nad lähevad talle külla, et teda julgustada. Õde räägib üsna negatiivselt ja ütleb, et kuigi ta käib koosolekutel ja kuulutamas, ei tunne ta sellest kõigest eriti rõõmu. Mida kogudusevanem edasi teeb?

¹⁵ Kõigepealt püüab ta ilmselt mõista, miks õde nii tunneb. Selleks tuleb tal teda kannatlikult kuulata. Kas õde tunneb, et ei vääri Jehoova armastust, või on elumured ta enda alla matnud? (Luuka 21:34.) Seejärel püüab kogudusevanem teda kiita, näiteks selle eest, et ta käib ikka koosolekutel ja kuulutamas, kuigi tunneb end nii kehvasti. Ja viimaks, kui kogudusevanem olukorda paremini mõistab ja on saanud aimu, miks õde end niimoodi tunneb, kinnitab ta talle piibli abil, et Jehoova armastab teda väga. (Gal. 2:20.)

IIOBI RAAMAT – TARKUSE VARAMU

16. Kuidas edaspidigi Iiobi raamatust tarkust ammutada?

¹⁶ Iiobi raamatus on tõepoolest palju väärtuslikku peidus. Nagu nägime eelmises artiklis, saame sealt teada, miks Jumal lubab kannatusi ja kuidas raskustes vastu pidada. Ja selles artiklis arutasime, mida võib õppida sellest, kuidas Eliihu ja Iiobi teised kolm tuttavat talle nõu andsid. Kui meil tuleb millalgi kedagi manitseda, oleks hea enne need mõtted üle vaadata. Ja kui sa pole juba tükk aega Iiobi raamatut lugenud, miks mitte see taas ette võtta. Kahtlemata leiad, et see on tänapäeval sama kasulik kui siis, kui see kirjutati.