„Palvetage üksteise eest”

1. Kust me teame, et meie palved on Jehoovale olulised?

PALVE on imeline and Jehoovalt. Jehoova annab palju töid teha inglitele ja ta on andnud vastutusrikkaid ülesandeid oma pojale Jeesusele. (Laul 91:11; Matt. 28:18.) Ent kõiki oma teenijate palveid on ta otsustanud isiklikult kuulata. Seda pole ta kellelegi delegeerinud. (Laul 65:2.)

2. Milles on Paulus meile eeskujuks?

² Me võime vabalt Jehoovale oma muredest rääkida, ent meil tuleks palvetada ka usukaaslaste eest. Seda tegi Paulus, kes kirjutas Efesose kogudusele: „Ma räägin teist oma palvetes.” (Efesl. 1:16.) Samuti palvetas Paulus üksikisikute eest. Näiteks ütles ta Timoteosele: „Ma olen tänulik Jumalale ... meenutades sind oma anumistes päeval ja ööl.” (2. Tim. 1:3.) Kuigi Paulusel oli endalgi küllalt muresid, võttis ta aega ka selleks, et palvetada teiste eest. (2. Kor. 11:23; 12:7, 8.)

3. Miks võib teiste eest palvetamine meil meelest minna?

³ Vahel võib teiste eest palvetamine meil meelest minna. Meie õde Sabrinaa toob välja ühe põhjuse, miks see nii on. Ta ütleb: „Praegune elu on heitlik. Me võime oma probleemide tõttu olla nii mures, et palvetame ainult iseenda eest.” Kui ka sina oled enda puhul seda märganud, võib see artikkel sind aidata. Selles arutame, miks on oluline vendade-õdede eest palvetada, ja vaatame ka mõningaid soovitusi, mis aitavad seda teha.

MIKS USUKAASLASTE EEST PALVETADA?

4., 5. Miks võib öelda, et teiste eest tehtud palvetel on suur mõju? (Jaak. 5:16.)

⁴ Teiste eest palvetamisel on suur mõju. (Loe Jaakobuse 5:16.) Kas see võib tõesti kellegi olukorda muuta? Võib küll. Jeesus, kes teadis, et Peetrus ta peagi salgab, ütles: „Mina olen sinu pärast tungivalt palvetanud, et su usk ära ei kaoks.” (Luuka 22:32.) Ka Paulus teadis, et palvel on suur mõju. Kui ta oli Roomas vangis, kirjutas ta Fileemonile: „Ma loodan, et tänu teie palvetele antakse mind teile tagasi.” (Fileem. 22.)b Ja nii ka läks. Peagi Paulus vabastati ja ta sai kuulutustööd jätkata.

⁵ Muidugi ei tähenda see seda, et me saame Jehoovale dikteerida, mida ta peaks tegema. Ent ta paneb tähele, kui palju tema teenijatele läheb korda see, mille pärast nad palvetavad, ja vahel otsustab ta nende palvete järgi ka tegutseda. See teadmine ajendab meid südamest tema poole pöörduma ja jätma asja tema hoolde. (Laul 37:5; 2. Kor. 1:11.)

6. Kuidas teiste eest palvetamine meile endile mõjub? (1. Peetr. 3:8.)

⁶ Teiste eest palvetamine aitab meil olla kaastundlikum. (Loe 1. Peetruse 3:8.) Kaastundlik inimene paneb tähele, kui keegi on hädas, ja soovib midagi tema aitamiseks teha. (Mark. 1:40, 41.) Kogudusevanem Michael ütleb: „Kui räägin Jehoovaga sellest, millega teised silmitsi seisavad, ja mõtlen sellele, mida nad vajaksid, siis mõistan paremini probleeme, millega nad maadlevad, ja see kasvatab minu armastust nende vastu. Ma tunnen end nendega lähedasemana, isegi kui nemad sellest midagi ei tea.” Richard, kes on samuti kogudusevanem, ütleb: „Kui kellegi eest palvetan, tekitab see minus soovi tema heaks midagi teha. Ja kui ma siis tema heaks midagi teen, siis otsekui aitan Jehooval omaenda palvele vastata.”

7. Kuidas teiste eest palvetamine meid aitab? (Filipl. 2:3, 4; vaata ka pilte.)

⁷ Teiste eest palvetamine aitab meil suhtuda tasakaalukamalt omaenda probleemidesse. (Loe Filiplastele 2:3, 4.) Kuna me elame maailmas, mida valitseb Saatan, on meil kõigil erisuguseid katsumusi. (1. Joh. 5:19; Ilm. 12:12.) Kui sageli oma vendade-õdede eest palvetame, aitab see meil meeles hoida, et samasuguseid raskusi nagu meil, on meie usukaaslastel terves maailmas. (1. Peetr. 5:9.) Katherine, kes teenib pioneerina, ütleb: „Teiste eest palvetamine meenutab mulle, et meil kõigil on probleeme. Tänu sellele ei keskendu ma liigselt enda muredele.”

NAD VAJAVAD MEIE PALVEID

8. Kelle eest me võiksime palvetada?

⁸ Näiteks võime palvetada teatud grupi vendade-õdede eest: nende eest, kel on terviseprobleeme, noorte eest, kes peavad toime tulema eakaaslaste pilgete või survega, või siis nende eest, kel on raskusi kõrge ea tõttu. Paljusid meie usukaaslasi kiusavad taga pereliikmed või valitsus. (Matt. 10:18, 36; Ap. t. 12:5.) Mõned vennad-õed on poliitiliste rahutuste või looduskatastroofide tõttu pidanud oma kodu maha jätma. Me ei pruugi neid usukaaslasi isiklikult tunda. Ent kui me nende eest palvetame, järgime Jeesuse käsku: „Armastage üksteist.” (Joh. 13:34.)

9. Miks meil tuleks palvetada nende eest, kes on Jehoova organisatsioonis eestvedajad, ja nende naiste eest?

⁹ Samuti võime palvetada nende eest, kes on Jehoova organisatsioonis eestvedajad. Nende hulgas on näiteks juhtiva kogu liikmed ja nende abilised, harubürookomitee liikmed, peeteli osakondade ülevaatajad, ringkonnaülevaatajad ning kogudusevanemad ja -abilised. Paljudel neist vendadest, kes meie heaks kõvasti tööd teevad, on endil suuri probleeme. (2. Kor. 12:15.) Näiteks ringkonnaülevaataja Mark ütleb: „Üks minu suurimaid muresid on see, et elan kaugel oma eakatest vanematest, kel on kehv tervis. Kuigi mu õde ja ta abikaasa hoolitsevad nende eest, teeb mulle südamevalu see, et mina ei saa nende heaks teha niipalju, kui tahaksin.” Ükskõik kas me teame, milliseid muresid neil vendadel on, või mitte, oleks meil hea nende eest palvetada. (1. Tess. 5:12, 13.) Samuti võiksime paluda nende naiste eest, kes neid ustavalt toetavad.

10., 11. Kas Jehoovale meeldib, kui palvetame korraga paljude vendade-õdede eest? Selgita.

¹⁰ Nagu nägime, võime tihti palvetada terve grupi vendade-õdede eest. Näiteks võime paluda Jehoova abi neile, kes on vangis või kes on kaotanud mõne lähedase, ilma et peaksime silmas kedagi konkreetset. Kogudusevanem Donald ütleb: „Raskusi on nii paljudel vendadel-õdedel, et mõnikord palvetame kõigi nende eest üldiselt.”

¹¹ Kas ka sellised üldised palved on Jehoovale meelepärased? Muidugi! Me ei tea ju kõigi oma usukaaslaste muresid. Seepärast on kohane palvetada nende kõigi eest korraga. (Joh. 17:20; Efesl. 6:18.) Sellised palved kinnitavad, et me armastame kogu vennaskonda. (1. Peetr. 2:17.)

KUI PALVETAD MÕNE ÜKSIKISIKU EEST

12. Miks meil oleks hea olla tähelepanelik?

¹² Ole tähelepanelik. Lisaks sellele, et me võime palvetada korraga paljude vendade-õdede eest, tuleks meil palvetada ka üksikisikute eest. Ehk põeb keegi meie koguduses kroonilist haigust või on mõni noor kooliprobleemide tõttu norgu vajunud. Või siis näeb mõni üksikvanem kõvasti vaeva selle nimel, et kasvatada oma last Jehoova juhatuse järgi. (Efesl. 6:4.) Kui oleme tähelepanelikud, kasvatab see meis empaatiat ja tekitab soovi teiste eest palvetada.c (Rooml. 12:15.)

13. Kuidas me saame palvetada nende eest, keda me isiklikult ei tunne?

¹³ Palveta teiste eest nimeliselt. Me võime seda teha ka siis, kui pole nendega kunagi kohtunud. Näiteks on mõned meie vennad-õed sellistes paikades nagu Eritrea, Krimm, Singapur ja Venemaa vangi pandud. Meie veebisaidilt võid leida vangistatud usukaaslaste nimed.d Ringkonnaülevaataja Brian ütleb: „Kui olen mõne vangis oleva usukaaslase nime kirja pannud ja seda valju häälega korranud, aitab see mul teda meeles pidada ja tema eest palvetada.”

14., 15. Mis aitab meil palvetades konkreetne olla?

¹⁴ Ole palvetades konkreetne. Varem mainitud Michael ütleb: „Kui loen meie veebisaidilt vangistatud vendade lugusid, püüan ette kujutada, mida mina nende asemel tunneksin. Tean, et muretseksin oma abikaasa pärast ja tahaksin olla kindel, et tema eest hoolitsetakse. Selline mõtisklemine annab mulle aimu, mida ma võiksin Jehoovalt paluda, kui palvetan abielus vendade eest, kes on vanglas.” (Heebr. 13:3, allmärkus.)

¹⁵ Teiste eest palvetades aitab konkreetne olla ka see, kui mõtleme, milline on vangis olevate usukaaslaste igapäevaelu. Näiteks võime paluda, et vangivalvurid kohtleksid neid hästi ja et juhtivad ametnikud ei takistaks neil ka seal Jehoovat teenida. (1. Tim. 2:1, 2.) Samuti võime paluda selle eest, et nende hea eeskuju annaks kohalikule kogudusele vastupidamiseks jõudu, ja et ka need, kes ei ole Jehoova teenijad, paneksid tähele meie usukaaslaste head käitumist ja võtaksid piibli sõnumit kuulda. (1. Peetr. 2:12.) Ka siis, kui palvetame vendade ja õdede eest, kes on teistsugustes raskustes, võiksime mõelda, missugune nende olukord on ja mida nad võiksid vajada. Kui oleme tähelepanelikud, palvetame teiste eest nimeliselt ja oleme palvetes konkreetsed, näitab see, et me tõesti armastame üksteist. (1. Tess. 3:12.)

MIDA PALVETADES MEELES HOIDA

16. Mida tuleks palvetades meeles hoida? (Matt. 6:8.)

¹⁶ Nagu nägime, võivad meie palved mõjutada seda, kuidas mingi olukord laheneb. Samas tuleks meil meeles hoida, et kuna Jehoova teab kõike, siis ei saa me palvetades öelda talle midagi sellist, mida ta juba ei teaks. Samuti ei peaks me talle ette ütlema, kuidas mingit asja lahendada. Jehoova teab, mida tema teenijad vajavad, juba enne, kui nad ise seda teavad. (Loe Matteuse 6:8.) Miks me siis üldse peaksime üksteise eest palvetama? Lisaks neile põhjustele, millest selles artiklis juba juttu on olnud, on see midagi, mida teevad inimesed, kes üksteisest hoolivad. Armastus ajendab meid usukaaslaste eest palvetama, ja Jehooval on hea meel näha, kui väga me üksteisest hoolime.

17., 18. Millise näite võiks usukaaslaste eest palvetamise kohta tuua?

¹⁷ Isegi kui näib, et meie palved mingit olukorda ei muuda, näitavad need, et me armastame oma vendi-õdesid, ja Jehooval on selle üle hea meel. Selle illustreerimiseks võiks tuua järgmise näite. Kujutle üht peret, kus on kaks väikest last, poiss ja tüdruk. Poiss lebab haigevoodis ja tüdruk anub oma isa: „Palun tee midagi venna heaks, tal on nii paha olla!” Muidugi isa teab seda ja hoolitseb oma poja eest nii hästi, kui suudab. Sellegipoolest on tal hea meel näha, kui väga tema väike tütar oma vennast hoolib.

¹⁸ Just seda Jehoova meilt ootab: et me hooliksime üksteisest ja palvetaksime üksteise eest. Kui me seda teeme, näitab see, et me ei mõtle ainult iseendale, ja Jehoova paneb seda tähele. (2. Tess. 1:3; Heebr. 6:10.) Ja nagu me arutasime, võivad meie palved mõjutada seda, kuidas mingi olukord laheneb. Palvetagem siis oma usukaaslaste eest ka edaspidi.