42. UURIMISARTIKKEL
LAUL 44 Rõhutu abipalve
Kas sinu palved lähendavad sind Jehoovaga?
„Ma hüüan kogu südamest. Vasta mulle, Jehoova!” (LAUL 119:145)
LÜHIÜLEVAADE
Selles artiklis arutame, mida me võime õppida vanaaja Jehoova teenijate palvetest.
1., 2. a) Mis võib takistada meil end Jehoovale avada? b) Kust me teame, et Jehoova soovib meie palveid kuulda?
KAS sa oled vahel tundnud, et sinu palved on muutunud pinnapealseks või mehaaniliseks? Seda võib juhtuda meie kõigiga. Kiire elutempo tõttu võivad meie palved jääda lühidaks. Ja meil võib olla raske end Jehoovale avada, sest tunneme end väärtusetuna.
2 Jehoovale pole tähtis mitte see, kui hästi me sõnu oskame seada, vaid see, et meie palved tuleksid südamest. Piibel ütleb, et ta kuulab tasaste palvet. (Laul 10:17.) Ta paneb tähele iga meie sõna, sest me tõesti läheme talle korda. (Laul 139:1–3.)
3. Mida me selles artiklis arutame?
3 Miks me ei peaks kartma Jehoovaga rääkida? Kuidas muuta oma palveid sisukamaks? Miks tasub mõtiskleda vanaaja jumalateenijate palvete üle? Mida teha siis, kui oleme nii liimist lahti, et ei suuda oma tundeid sõnadesse panna? Neid küsimusi arutame selles artiklis.
PALVETA JULGESTI
4. Mis aitab meil end Jehoovale avada? (Laul 119:145.)
4 Kui peame meeles, et Jehoova on meie sõber, kes tahab, et meil läheks hästi, siis me palvetame tema poole julgesti. Laulu 119 kirjutaja suhtus Jehoovasse just nii. Tema elu polnud sugugi kergete killast. Mõned jultunud mehed mustasid teda ja tegid talle ülekohut. (Laul 119:23, 69, 78.) Lisaks tundis ta vahel end oma eksimuste pärast väga halvasti. (Laul 119:5.) Kõigest sellest hoolimata julges ta Jehoovale oma südame avada. (Loe Laul 119:145.)
5. Miks me ei peaks laskma oma negatiivsetel tunnetel takistada end palvetamast? Too näide.
5 Me ei peaks laskma oma negatiivsetel tunnetel takistada end palvetamast. Isegi siis, kui oleme teinud midagi väga valesti, tahab Jehoova, et me tema poole pöörduksime. (Jes. 55:6, 7.) Toome ühe näite. Piloot teab, et ta võib lennujuhtimiskeskuselt alati julgelt abi paluda. Ta ei häbene sellega ühendust võtta, kui on teinud mõne vea või ei tea, mida teha. Samamoodi pole meil vaja häbeneda Jehoova poole palvetada, kui oleme teinud pattu või pole kindlad, mida mingis olukorras teha. (Laul 119:25, 176.)
KUIDAS MUUTA OMA PALVEID SÜGAVAMAKS
6., 7. Kuidas aitab Jehoova olemuse peale mõtlemine muuta meie palveid sügavamaks? (Vaata ka allmärkust.)
6 Kui me end Jehoovale avame ning räägime talle, mida me päriselt tunneme ja mõtleme, teeb see meid temaga lähedasemaks. Kuidas muuta oma palveid sügavamaks?
7 Mõtle Jehoova olemusele.a Mida enam mõtleme sellele, milline Jehoova on, seda lihtsam on meil palvetades end vabalt väljendada. (Laul 145:8, 9, 18.) Õde Kristine, kellel oli vägivaldne isa, ütleb: „Mul oli raske suhtuda Jehoovasse kui armastavasse isasse ja tema poole palvetada. Kartsin, et kui teen midagi valesti, siis ta hülgab mu.” Mis teda aitas? Ta räägib: „Jehoova truu armastuse peale mõtlemine andis mulle turvatunde. Ma tean, et ta ei lase kunagi mu käest lahti. Isegi kui ma komistan, aitab ta mu lahkelt üles. Tänu sellele on mul kergem jagada temaga oma rõõme ja muresid.”
8., 9. Miks tasub enne palvetamist mõelda, mida öelda? Too näide.
8 Mõtle läbi, mida öelda. Enne palvetamist võiksid mõelda näiteks järgmistele küsimustele: „Milliste raskustega ma praegu maadlen? Kas mul on vaja kellelegi midagi andeks anda? Kas minu elus on mingeid muutusi, millega seoses ma vajan Jehoova abi?” (2. Kun. 19:15–19.) Samuti oleks hea mõelda sellele, mille eest Jeesus meid palvetama õpetas. Näiteks olid meieisapalves tähtsal kohal Jehoova nimi, tema kuningriik ja tema tahte täitumine. (Matt. 6:9, 10.)
9 Kui Aliska sai teada, et tema abikaasal on ajuvähk ning talle pole enam palju aega jäänud, oli tal väga raske palvetada. Ta meenutab: „Olin nii suure pinge all, et ma ei suutnud selgelt mõelda, mida ma võiksin palves öelda.” Ta selgitab, mis on teda aidanud: „Enne palvetamist võtan aega, et oma mõtteid korrastada. Nii ei keerle mu palved ainult minu enda ja mu abikaasa ümber. Samuti tunnen end tänu sellele rahulikumana ja suudan Jehoovaga eri asjadest rääkida.”
10. Miks oleks hea palvetada pikemalt? (Vaata ka pilte.)
10 Võta palvetamiseks aega. Kuigi ka lühike palve võib olla sisukas, saame pikemas palves Jehoovale rohkem rääkida, mida mõtleme ja tunneme.b Aliska abikaasa Elijah ütleb: „Püüan päeva jooksul palju kordi palvetada. Tunnen, et just pikemad palved on mind Jehoovaga lähendanud. Jehoova ei oota kannatamatult, millal ma oma palve lõpetan, seega ei kiirusta ka mina.” Võta sinagi palvetamiseks aega ja vali koht, kus miski sind ei segaks. Võib-olla soovid palvetada koguni kõva häälega. Ja tee endale harjumuseks rääkida Jehoovaga rahulikult ja kiirustamata.
Kui sa palvetad, siis võta selleks aega ja vali koht, kus miski sind ei segaks (Vaata lõiku 10.)
MÕTISKLE PIIBLIS KIRJAS OLEVATE PALVETE ÜLE
11. Miks oleks hea mõelda piiblis kirjas olevatele palvetele? (Vaata ka kasti „Kas oled tundnud midagi sarnast?”)
11 Sulle võib suureks abiks olla see, kui mõtled piiblis kirjas olevatele palvetele ja lauludele. Neis on sügavaid mõtteid, mida vanaaja jumalateenijad on Jehoovale rääkinud. Ja see võib ajendada sindki oma sisimaid mõtteid Jehoovaga jagama. Samuti leiad sealt ideid, milliste väljenditega Jehoovat ülistada. Ja mõni palve võib kirjeldada just neid tundeid, mida sina hetkel tunned, või seda, mida sooviksid Jehoovale parajasti öelda.
12. Millistele küsimustele oleks hea mõelda, kui mõtiskleme mõne palve üle?
12 Kui mõtiskled mõne piiblis oleva palve üle, siis võiksid mõelda: „Kes selle esitas ja mis olukorras? Kas need mõtted puudutavad kuidagi ka minu elu? Mida ma võin sellest õppida?” Võib-olla tuleb sul nendele küsimustele vastamiseks veidi lisauurimistööd teha, kuid see pole mahavisatud aeg. Vaatame mõnd näidet.
13. Mida me võime Hannalt õppida? (1. Saam. 1:10, 11; vaata ka pilti.)
13 Loe 1. Saamueli 1:10, 11. Kui Hanna selle palvega Jehoova poole pöördus, oli tal elus kaks suurt probleemi. Ta oli viljatu ja tema mehe teine naine tegi ta elu äärmiselt raskeks. (1. Saam. 1:4–7.) Kui sinu elus on midagi sellist, mis on juba pikka aega sind vaevanud, siis mida sa võid õppida sellest, kuidas Hanna tol korral palvetas? Ta tundis kergendust, kui oli Jehoova ees pikalt palvetanud ja talle kõik oma muremõtted ära rääkinud. (1. Saam. 1:12, 18.) Meiegi võime leida lohutust, kui heidame oma koorma Jehoova peale ja talle oma tunnetest räägime. (Laul 55:22.)
Hanna, kes oli viljatu ja keda tema mehe teine naine muudkui alandas, valas oma südame Jehoova ette välja (Vaata lõiku 13.)
14. a) Mida me veel võime Hannalt õppida? b) Kuidas me saame oma palveid mitmekesisemaks muuta? (Vaata allmärkust.)
14 Mõni aasta pärast seda, kui Hannale oli sündinud poeg Saamuel, viis ta tema ülempreester Eeli juurde. (1. Saam. 1:24–28.) Hanna esitas südamliku palve, millest õhkus veendumust, et Jehoova kaitseb oma ustavaid teenijaid ja hoolitseb nende eest.c (1. Saam. 2:1, 8, 9.) Võimalik, et Hanna kodune olukord polnud lahenenud, kuid ta keskendus sellele, kuidas Jehoova oli teda õnnistanud. Mida meie sellest õpime? Kui mõni probleem meie elus kestab pikemat aega, siis on oluline hoida meeles, kuidas Jehoova on meid siiamaani toetanud.
15. Mida me õpime Jeremijalt selle kohta, kuidas ebaõiglusega toime tulla? (Jer. 12:1.)
15 Loe Jeremija 12:1. Jeremija elus oli aeg, mil talle ei andnud rahu see, kuidas saab jumalatutel inimestel nii hästi minna. Lisaks pidi ta taluma teiste iisraellaste pilget. (Jer. 20:7, 8.) Kuigi Jeremija rääkis Jehoovale oma pahameelest ja pettumusest, ei kahelnud ta tema õigluses. Ja kui ta nägi, kuidas Jehoova oma teenijaid korrale kutsus, kasvatas see ilmselt tema usaldust Jehoova vastu veelgi. (Jer. 32:19.) Ka meile võib vahel tuska valmistada see, kui ebaausatel inimestel läheb hästi või kui meid pilgatakse. Sellises olukorras võime rääkida Jehoovale oma ärevatest tunnetest, olles kindlad, et omal ajal seab ta õigluse jalule.
16. Mida me võime pagendatud leviidilt õppida? (Laul 42:1–4; vaata ka pilte.)
16 Loe Laul 42:1–4. Selle laulu pani kirja leviit, kes oli pagenduses ega saanud oma usukaaslastega suhelda. Ta räägib seal sellest, mis tundeid see temas tekitas. Tema mõtted võivad eriti puudutada neid, kes ei saa oma haiguse tõttu kodunt välja või on usu tõttu vangis. Sellises olukorras võivad tunded käia seinast seina. Ent igal juhul oleks hea rääkida neist Jehoovale. See võib aidata meil oma emotsioone paremini mõista ja meeles hoida, mis on kõige olulisem. Näiteks leviit sai aru, et tal on nüüd uued võimalused Jehoovat ülistada. (Laul 42:5.) Samuti mõistis ta, et Jehoova on kogu aeg tema eest hoolitsenud. (Laul 42:8.) Palvetamine võib aidata meil oma tundeid analüüsida ning leida tasakaalu ja vajaliku jõu, et vastu pidada.
Leviit, kes kirjutas Laulu 42, palvetas Jehoova poole kogu südamest. See, kui räägime Jehoovale oma tunnetest, võib aidata meil oma olukorda analüüsida ja hoida meeles, mis on kõige olulisem (Vaata lõiku 16.)
17. a) Mida me võime Joona palvest õppida? (Joona 2:1, 2.) b) Kuidas aitasid mõtted Laulude raamatust Joonat ja miks tasub meil püüda piiblisalme meelde jätta? (Vaata allmärkust.)
17 Loe Joona 2:1, 2. Selle palve esitas Joona, kui ta oli suure kala kõhus. Kuigi ta oli olnud Jehoovale sõnakuulmatu, oli ta kindel, et Jehoova kuulab teda. Joona kasutas palves mitmeid väljendeid, mis esinevad Laulude raamatus.d Ilmselt tundis ta seda pühakirjaosa väga hästi. Laulude üle mõtisklemine andis talle kindlustunde, et Jehoova aitab teda. Kui me püüame piiblisalme meelde jätta, võivad need raskes olukorras palvetades meile meenuda ja meid lohutada.
OLGE PÜSIVAD PALVES
18., 19. Kuidas ja mis olukorras aitavad meid mõtted, mis on kirjas tekstis Roomlastele 8:26, 27? Too näide.
18 Loe Roomlastele 8:26, 27. Vahel võib meil olla nii suur mure, et me ei suuda oma tundeid sõnadesse panna. Mis võiks meid siis aidata? Sellises olukorras, nagu piiblis öeldakse, „anub püha vaim meie eest”. Mida see tähendab? Jehoova on oma vaimu kaudu lasknud piiblisse kirja panna palju palveid. Ja kui me ei suuda end väljendada, võib Jehoova pidada mõtteid neist palvetest meie omaks, otsekui oleksid need meie öeldud, ja meie heaks tegutseda.
19 See teadmine aitas Venemaal elavat Jelenat, kes arreteeriti palvetamise ja piiblilugemise eest. Ta oli nii suure pinge all, et tal oli väga raske Jehoovaga rääkida. Ta ütleb: „Mulle meenus mõte, et kui olen suures masenduses ega tea, mida palves öelda, peab Jehoova oma teenijate minevikus esitatud palveid, ... otsekui minu palveteks. ... See oli mulle sel äärmiselt raskel ajal suureks lohutuseks.”
20. Mis võib aidata meil end palvetamiseks häälestada?
20 Kui meil on mingi suur mure, võib meil olla palvetades raske keskenduda. Sel juhul võib olla hea enne palvetamist kuulata näiteks Laulude raamatu helisalvestist. Võime ka proovida oma tundeid kirja panna, nagu Taavet seda tegi. (Laul 18, 34, 142 ja märkused.) Muidugi pole mingeid konkreetseid juhiseid, kuidas end palvetamiseks häälestada. (Laul 141:2.) Igaüks võib teha seda, millest talle on kõige rohkem abi.
21. Miks me võime Jehoovaga julgelt palves rääkida?
21 On nii hea teada, et Jehoova mõistab meie tundeid juba enne, kui me midagi ütleme. (Laul 139:4.) Ometi soojendab tema südant see, kui me palves talle neist räägime ja väljendame oma usaldust tema vastu. Seepärast ei peaks me kunagi kõhklema tema poole pöörduda. Me saame oma palveid rikastada, kui mõtleme piiblisse kirja pandud palvetele. Palvetagem siis kogu südamest ning rääkigem Jehoovale nii oma rõõmudest kui ka muredest. Ta on sõber, kes on alati meie jaoks olemas.
LAUL 45 Mu südame mõtted
b Koguduse eest esitatavad palved peaksid üldiselt olema üsna lühikesed.
c Oma palves kasutas Hanna väljendeid, mida leidub Moosese kirjutatud raamatutes. Ilmselgelt oli ta võtnud aega pühakirja üle mõtisklemiseks. (5. Moos. 4:35; 8:18; 32:4, 39; 1. Saam. 2:2, 6, 7.) Sajandeid hiljem kasutas Jeesuse ema Maarja väljendeid, mis olid väga sarnased nendega, mida oli kasutanud Hanna. (Luuka 1:46–55.)
d Võrdle näiteks teksti Joona 2:3–9 tekstidega Laul 69:1; 16:10; 30:3; 142:2, 3; 143:4, 5; 18:6; ja 3:8. Need tekstid on siin samas järjekorras, nagu need esinevad Joona palves.