Edukas kuulutushoogtöö Kreekas
JEHOOVA TUNNISTAJAD Kreekas on pidanud pikka aega vastupanu kogema. Mõned politsei-, kohtu- ja valitsusametnikud on tunnistajaid taga kiusanud, ja seda sageli kreeka õigeusu vaimulikkonna survel. Mõnikord on õigustuseks olnud Kreeka proselütismivastane seadus, teinekord tunnistajate piibliline seisukoht keelduda sõdimisest ja vereülekannetest (Jesaja 2:2—5; Apostlite teod 15:28, 29).
Et Kreeka ausameelsed võimukandjad neid paremini mõistaksid, osalesid hiljuti ülemaalises hoogtöös umbes 200 tunnistajat, keda Kreeka valitsus tunnustab kui religioosseid õpetajaid, ning ka mõned tunnistajatest juristid. Nad pakkusid spetsiaalselt koostatud kreekakeelset brošüüri pealkirjaga „Jehoova tunnistajad Kreekas” ning ka raamatut „Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad” (Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom). Nad esitasid ka mitmeid dokumente, kus näidati, et Jehoova tunnistajate tagakiusamiseks ei ole mingit kehtivat seaduslikku alust. Tunnistajad külastasid politseiülemaid, linnapäid, prokuröre ja teisi ametnikke.
Mis oli selle tulemus? Sajad head kogemused. Vaatle mõningaid näiteid.
Politseijaoskonna ülem Lääne-Makedoonias võttis vennad lahkelt vastu ja ütles: „Ma tunnen teie inimesi juba pikka aega, .. ning ma imetlen teie keskel valitsevat korda ja rahu. [— — —] Ma ei ole nõus proselütismivastase seadusega ning kui see oleks minu teha, siis ma tühistaksin selle.”
Paljude linnade mitmete politseijaoskondade ülemad tegid selliseid kommentaare nagu: „Ma kiidan teid teie ühiskondliku teenistuse eest”, „Teie rühmitus ei tekita kunagi tööd politseile; te teete ühiskondlikku tööd”, „Meil ei ole teiega mitte mingeid probleeme. Me austame ja hindame teid”.
Pireuses ütles üks salapolitsei kõrge ametnik vendadele pisarsilmil, et ta teab, et palvetada tuleb nimeliselt Jehoova Jumala poole Jeesuse Kristuse kaudu. Ta üllatas tunnistajaid veel enam, kui ütles end teadvat, et enne Harmagedooni kiusatakse meid mõningal määral taga, ning ta lootis, et Jumal kasutab teda sel ajal nende aitamiseks! Ta võttis vastu vendade ettepaneku edasisteks vestlusteks.
Valitsusametnike vastukaja
Üks linnapea Tessaalias ütles „Kuulutajate” (Proclaimers) raamatu kohta: „See väärib kohta linna raamatukogus — tähtsaimat kohta!” Seejärel paigutas ta raamatud riiulil ümber ja pani sinna „Kuulutajate” raamatu nii, et selle esikaas oleks näha.
Põhja-Kreekas võttis üks linnapea vennad südamlikult vastu ja ütles: „Teie olete parimad inimesed, keda ma sooviksin linnavalitsusse.” Sõbralik linnapea Põhja-Euboias ütles vendadele: „Ma olen endine armeeohvitser. Teid ma hindan aga väga.” Ta nõustus innukalt tunnistajate mõtetega. Kui nad näitasid mõningaid Vahitorni ühingu poolt välja antud raamatuid, ütles ta: „Kas te annate need mulle, kui ma luban need kõik läbi lugeda?” Nad vastasid: „Aga muidugi, need on teie!” Ta oli väga rõõmus ega tahtnud vendi kuidagi ära lasta.
Ühes Atika eeslinnas võttis linnapea rõõmsalt vastu kirjanduse, mida vennad pakkusid, ning palus neil talle edaspidigi ühingu kirjandust tuua. Kui nad olid lahkumas, ütles ta neile: „Inimesed on poliitikutes väga pettunud ja nad otsivad tegelikku tõde mujalt. Ma olen kindel, et nüüdsest peale on teil väga palju tööd, sest teil on tõde.”
Prokuröride vastukaja
Vennad, kes külastasid aseprokuröri Põhja-Kreekas, meenutasid: „Talle avaldasid sügavat muljet meie kirjandus ja esitlused ning ka meie jõupingutused, kindlustamaks oma rahvale abi, kui tekib raskusi seoses vereülekannetest keeldumisega. Lõpuks ta tänas meid ja kiitis südamlikult, et me ise teda külastasime ja asjadega kurssi viisime. Hiljem saime teada, et neli aastat tagasi oli ta kutsunud politsei ja käskinud arreteerida kaks meie venda, kes olid põlluteenistuses.”
Kaks tunnistajast advokaati, kes külastasid prokuröride kontoreid Ateenas, olid üllatunud, kui nende poole pöördus üks vanemapoolne tuntud ja lugupeetud prokurör. Ta viis nad kõrvale ja rääkis neile, et proselütismivastasel seadusel ei ole mingit alust ning et see tekitab Kreeka kohtusüsteemis vaid segadust. Ta tänas neid sõbraliku käepigistusega.
Üks prokurör Põhja-Kreekas oli väga sõbralik ja võttis kirjanduse vastu. Kui ta lehitses raamatut „Noorte küsimusi — praktilisi vastuseid” (Questions Young People Ask—Answers That Work), oli ta hämmastunud sellest, kui erilaadseid peatükke sisukord hõlmas. Ta märkis: „Ma pole kunagi näinud, et õigeusk käsitleks selliseid teemasid, nagu on selles raamatus.”
Prokurör Boiootias möönis, et oli varem andnud välja ordereid, et tunnistajatele tehtaks vereülekandeid vastu nende endi tahtmist. Pärast seda, kui vennad olid temaga seda küsimust arutanud, teatas ta: „Ma ei anna enam kunagi selliseid ordereid välja!” Ta tegi kindla otsuse, et Jehoova tunnistajate kohaliku haiglasidekomiteega võetakse vajaduse korral ühendust, nii et kõik vere alternatiivid saaksid läbi kaalutud. Ta võttis rõõmuga vastu raamatu „Noorte küsimusi”.
Raamatukogutöötajate vastukaja
Seda materjali pakuti ka paljudele raamatukogutöötajatele. Ühes Ateena raamatukogus võttis üks viisakas raamatukogutöötaja kirjanduse vastu ja kommenteeris: „See on teist väga kena, et toote meile oma raamatuid, sest enamik raamatuid, mis meie raamatukogus teist on, on teie vastu. [— — —] Preester oli väga ärritatud, nähes raamatukogus teie raamatuid. [— — —] See aga ei loe midagi. Kõigi seisukohti peab teadma.”
Kreetal ühes linnaraamatukogus ütles vendadele üks ametnik, kes oli Jehoova tunnistajaid sõjaväelaagris tundma õppinud, et talle avaldas sügavat muljet see, et tunnistajad keelduvad sõjas osalemast. Ta oli eneselt pidevalt küsinud, miks peavad need inimesed kannatama. Ta võttis vendadelt kirjandust ja ütles nende käimasoleva hoogtöö kohta: „Te olete teinud suurepärast tööd ning oleksite seda juba aastaid tagasi pidanud tegema. [— — —] Kreekas on teie suhtes palju eelarvamusi.” Ta palus vendadel end varsti jälle külastada.
Selle erilise hoogtöö käigus levitasid vennad üle 1000 „Kuulutajate” raamatu, rohkem kui 1600 brošüüri „Jehoova tunnistajad Kreekas” ning ka sadu teisi raamatuid ja ajakirju. Mis aga kõige tähtsam, nad rääkisid silmast silma sadade Kreeka ametnikega. Nüüd loodavad ustavad Jehoova sulased Kreekas ja üle kogu maailma, et ausameelsed võimukandjad Kreekas suhtuvad edaspidi Jehoova tunnistajatesse erapooletumalt.