’Osale pühas teenistuses juurdlemisvõimet kasutades’

„Andke oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks, osaledes pühas teenistuses juurdlemisvõimet kasutades.” — ROOMLASTELE 12:1, NW.

1., 2. Kuidas võib Piibli põhimõtete ellurakendamise õppimist võrrelda uue keele valdamisega?

KAS sa oled kunagi proovinud uut keelt õppida? Kui jah, siis sa nõustud kahtlemata, et see on suur töö. On ju sellega seotud enam kui vaid uute sõnade õppimine. Vilunud keeleoskus eeldab head grammatika valdamist. Sa pead tajuma, kuidas sõnad on omavahel seotud ning kuidas nendest terviklikke mõtteid saab moodustada.

² Sama lugu on siis, kui me omandame Jumala Sõna tundmist. Sellega on seotud enam kui lihtsalt üksikute kirjakohtade päheõppimine. Piltlikus mõttes peame selgeks õppima ka Piibli grammatika. Peame mõistma, kuidas on kirjakohad omavahel seotud ning kuidas neis tulevad esile põhimõtted, mida saab igapäevaelus rakendada. Seeläbi võime saada „täiesti kompetentseks, täielikult varustatud igaks heaks teoks”. — 2. Timoteosele 3:17, NW.

3. Milline muutus leidis seoses Jumala teenimisega aset aastal 33 m.a.j.?

³ Moosese seaduselepingu all näitas inimese ustavust suurel määral see, kas ta pidas rangelt kinni selgelt määratletud reeglitest. Kuid Jehoova tühistas Seaduse aastal 33 m.a.j., ’naelutades selle risti külge’, millel surmati tema Poeg. (Koloslastele 2:13, 14) Seejärel ei antud Jumala rahvale enam ulatuslikku nimekirja selle kohta, milliseid ohvreid tuua ning missuguseid reegleid järgida. Neile öeldi hoopiski: „Andke oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks, osaledes pühas teenistuses juurdlemisvõimet kasutades.” (Roomlastele 12:1, NW) Tõepoolest, kristlased pidid Jumalat teenides pingutama kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest. (Markuse 12:30; võrdle Laul 110:3.) Aga mida siis tähendab ’osaleda pühas teenistuses juurdlemisvõimet kasutades’?

4., 5. Mida tähendab teenida Jehoovat oma juurdlemisvõimet kasutades?

⁴ Väljend „juurdlemisvõime” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast lo·gi·kosʹ, mis tähendab „mõistuspärast” või „arukat”. Jumala sulaseid innustatakse kasutama Piibli abil õpetatud südametunnistust. Kristlased ei tugine oma otsuste tegemisel hulgalistele ettekirjutatud reeglitele, vaid kaaluvad hoolikalt Piibli põhimõtteid. Nad peavad mõistma Piibli „grammatikat” ning ka seda, kuidas selle paljud põhimõtted on omavahel seotud. Siis saavad nad oma juurdlemisvõimet kasutades tasakaalukaid otsuseid langetada.

⁵ Kas see tähendab seda, et kristlastel pole mingisuguseid seadusi? Loomulikult ei tähenda. Kristlikud Kreeka Kirjad keelavad selgelt ebajumalakummardamise, seksuaalse ebamoraalsuse, mõrva, valetamise, spiritismi, vere väärtarvitamise ja paljud teised patud. (Apostlite teod 15:28, 29; 1. Korintlastele 6:9, 10; Ilmutuse 21:8) Kuid võrreldes iisraellastele esitatud nõudmistega, peame meie Piibli põhimõtete tundmaõppimisel ja nende ellurakendamisel juurdlemisvõimet veelgi suuremal määral kasutama. Just nagu uue keele õppimine, nõuab ka see aega ning pingutusi. Kuidas me saame juurdlemisvõimet arendada?

Juurdlemisvõime arendamine

6. Mida tähendab Piiblit uurida?

⁶ Kõigepealt peame olema Piibli innukad uurijad. Jumala inspireeritud Sõna on „kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses”. (2. Timoteosele 3:16) Me ei peaks alati arvama, et vastus probleemile on toodud ära ühesainsas piiblisalmis. Ehk tuleb meil mõtiskleda paljude kirjakohtade üle, mis heidavad valgust teatud olukorrale või probleemile. Meil on tarvis hoolikalt järgi uurida, kuidas Jumal sellesse küsimusse suhtub. (Õpetussõnad 2:3—5) Samuti vajame arusaamist, sest „kes aru saab, see omandab oskuse [„leiab asjatundliku juhatuse”, NW]”. (Õpetussõnad 1:5) Arusaaja inimene suudab eristada üksikuid asjaga seotud tegureid ning näha seejärel nende omavahelist seost. Nagu ka piltmõistatuse puhul, paneb ta tervikliku pildi saamiseks kokku selle üksikosad.

7. Mil viisil saavad lapsevanemad mõtiskleda Piibli põhimõtete üle, mis puudutavad distsiplineerimist?

⁷ Mõtle näiteks lapsevanema rollile. Õpetussõnad 13:24 ütleb, et isa, kes armastab oma poega, „karistab [„distsiplineerib”, NW] teda aegsasti”. Kui ainuüksi seda kirjakohta vaadelda, võib seda vääriti mõista ning õigustada selle põhjal karmi ja järeleandmatut karistamist. Kuid Koloslastele 3:21 annab tasakaalustava manitsuse: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” Lapsevanemad, kes kasutavad juurdlemisvõimet ning viivad need põhimõtted omavahel kooskõlla, ei rakenda sellist distsiplineerimist, mida võiks kirjeldada terminiga „vägivaldne”. Nad kohtlevad oma lapsi südamesoojusega, arusaamisega ja väärikalt. (Efeslastele 6:4) Seega võime nii lapsevanemana kui ka kõigis teistes olukordades, millega on seotud Piibli põhimõtted, kasvatada juurdlemisvõimet sellega, et kaalutleme kõiki asjaga seotud tegureid. Sel viisil mõistame, milline on Piibli põhimõtete „grammatika”, mida tahab Jumal ning kuidas seda rakendada.

8. Kuidas võiksime hoiduda meelelahutust puudutavates küsimustes omaks võtmast jäiku ja dogmaatilisi seisukohti?

⁸ Teine viis juurdlemisvõime arendamiseks on hoiduda omaks võtmast jäiku ja dogmaatilisi seisukohti. Paindumatu vaatenurk pidurdab meie juurdlemisvõime arengut. Vaatle meelelahutuse valdkonda. Piibel ütleb: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” (1. Johannese 5:19) Kas see tähendab seda, et kõik raamatud, filmid või telesaated, mis maailmas tehakse, on moraalitud ning saatanlikud? Kindlasti ei ole selline seisukoht mõistlik. Loomulikult võivad mõned otsustada, et nad ei vaata ei televiisorit ega filme ega loe ilmalikku kirjandust. Neil on õigus seda teha ja neid ei tohiks sellepärast kritiseerida. Kuid samas ei peaks ka nemad sundima teisi samasugust ranget hoiakut omaks võtma. Ühing on andnud välja artikleid, kus tuuakse esile Piibli põhimõtted, mis peaksid aitama meil langetada lõõgastumise ja meelelahutuse valiku suhtes tarku otsuseid. Oleks äärmiselt ebatark neid juhtnööre eirata, jäädes seega kaitsetuks ebamoraalse mõtteviisi, äärmise vägivalla ning spiritismi ees, mida leidub suuremas osas selle maailma meelelahutuses. Niisiis selleks, et võiksime meelelahutuse valiku suhtes targa otsuse langetada ning et meil võiks Jumala ja inimeste ees puhas südametunnistus olla, peame Piibli põhimõtete ellurakendamisel kasutama juurdlemisvõimet. — 1. Korintlastele 10:31—33.

9. Mida on mõeldud „täieliku vahetegemisvõime” all?

⁹ Enamik tänapäeval pakutavast meelelahutusest on kristlastele ilmselgelt ebasobiv.a Niisiis, et me ei muutuks mõningate esimesel sajandil elanud inimeste sarnaseks, kes olid „südametunnistuses tuimaks jäänud”, peame treenima oma südant ’kurja vihkama’. (Laul 97:10; Efeslastele 4:17—19) Selliste asjade üle mõtisklemiseks vajame ’täpset tundmist ja täielikku vahetegemisvõimet’. (Filiplastele 1:9, NW) Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud sõnaga „vahetegemisvõime”, tähendab „tundlikku moraalset tajumisvõimet”. See sõna viitab inimese sõnasõnalistele meeltele, nagu nägemisele. Kui küsimus puudutab meelelahutust või mingit muud valdkonda, milles on vaja langetada isiklik otsus, peaks meie moraalitaju olema fokuseeritud selliselt, et me ei taju asju mitte ainult selgelt piiritletutena, must-valgetena, vaid ka kõigis nende vahetoonides. Samal ajal peaksime hoiduma sellest, et oleme Piibli põhimõtete rakendamisel mittemõistlikult äärmuslikud ja nõuame kõigilt teistelt vendadelt samasugust käitumisviisi. — Filiplastele 4:5, NW.

10. Kuidas me võime hakata paremini mõistma Jehoova isiksust, nagu see kajastub Laulus 15?

¹⁰ Kolmas viis juurdlemisvõime arendamiseks on püüda tajuda, milline on Jehoova mõtteviis, ning juurutada see sügavale oma südamesse. Oma Sõnas toob Jehoova esile, milline on tema isiksus ning mõõdupuud. Näiteks loeme Laulus 15, millise inimese Jehoova kutsub külaliseks oma telki. Selline inimene teeb õigust, räägib tõtt oma südamest, ei murra oma tõotusi ega pea silmas vaid omakasu. Lugedes seda laulu, küsi endalt: „Kas need omadused iseloomustavad mind? Kas Jehoova kutsuks mind külaliseks oma telki?” Meie tajumisvõime tugevneb, kui meie ning Jehoova teede ja mõtteviisi vahel hakkab valitsema kooskõla. — Õpetussõnad 3:5, 6; Heebrealastele 5:14, NW.

11. Kuidas läksid variserid „mööda õiglusest ja Jumala armastusest”?

¹¹ Just selles valdkonnas oli variseride olukord haletsusväärne. Variserid teadsid Seaduse välist külge, kuid ei tajunud selle „grammatikat”. Nad suutsid küll lugeda üles lõpmatult palju Seaduse üksikasju, kuid ei mõistnud seejuures nende taga olevat Isikut. Jeesus ütles neile: „Te maksate kümnist mündist ja ruudist ja kõigest aiarohust ja lähete mööda õiglusest ja Jumala armastusest!” (Luuka 11:42) Variserid ei kasutanud oma juurdlemisvõimet jäiga mõtteviisi ja kõva südame tõttu. Nende vastuoluline mõtteviis sai ilmsiks siis, kui nad kritiseerisid Jeesuse jüngreid, et nood katkuvad hingamispäeval viljapäid ja söövad teri, kuid hiljem selsamal päeval ei tundnud nad ise Jeesuse mõrva sepitsedes mitte kübetki südametunnistuse piina! — Matteuse 12:1, 2, 14.

12. Mis aitab meil elada nii, et meie isiksus on Jehoova kui Isikuga veelgi enam kooskõlas?

¹² Meie tahame olla teistsugused kui variserid. Jumala Sõna tundmine peab aitama meil elada nii, et meie isiksus on Jehoova kui Isikuga veelgi enam kooskõlas. Kuidas me saame seda teha? Mõningaid on aidanud see, kui nad pärast Piibli teatud osa või piiblilise kirjanduse lugemist on mõtisklenud järgmiste küsimuste üle: „Mida see informatsioon mulle Jehoova ja tema omaduste kohta õpetab? Kuidas saan teistega suheldes Jehoova omadusi ilmutada?” Selliste küsimuste üle mõtisklemine kasvatab meie juurdlemisvõimet ja aitab ’jäljendada Jumalat’. — Efeslastele 5:1, NW.

Mitte inimeste, vaid Jumala ja Kristuse orjad

13. Kuidas käitusid variserid nagu moraalidiktaatorid?

¹³ Kogudusevanemad peavad lubama nende hoole all olevatel inimestel oma juurdlemisvõimet kasutada. Koguduseliikmed ei ole inimeste orjad. „Kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane,” kirjutas Paulus, „siis ma ei oleks Kristuse sulane.” (Galaatlastele 1:10; Koloslastele 3:23, 24) Vastupidiselt sellele tahtsid variserid panna inimesi uskuma, et hulga tähtsam on saada inimeste, mitte aga Jumala heakskiidu osaliseks. (Matteuse 23:2—7; Johannese 12:42, 43) Variserid määrasid ennast moraalidiktaatoriteks, kes kehtestasid omaenda reegleid ning mõistsid seejärel teiste üle kohut selle järgi, kuidas nad neid reegleid täitsid. Need, kes järgisid varisere, jäid Piibli abil kasvatatud südametunnistuse kasutamises nõrgaks ning muutusid inimeste orjadeks.

14., 15. a) Kuidas võivad kogudusevanemad näidata, et nad on karja kaastöölised? b) Kuidas peaksid kogudusevanemad lahendama südametunnistust puudutavaid küsimusi?

¹⁴ Tänapäeva kristlikud kogudusevanemad teavad, et kari pole kohustatud peaasjalikult neile aru andma. Iga kristlane peab kandma oma koormat. (Roomlastele 14:4; 2. Korintlastele 1:24; Galaatlastele 6:5) Nii see peabki olema. Tõepoolest, kui koguduseliikmed peaksid olema inimeste orjad, olles sõnakuulelikud ainuüksi sellepärast, et neid valvatakse, mida nad teeksid siis, kui neid inimesi läheduses poleks? Paulusel oli põhjust tunda rõõmu filiplaste üle: „Otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga!” Nad olid tõesti Kristuse, mitte aga Pauluse orjad. — Filiplastele 2:12.

¹⁵ Seepärast ei langeta kogudusevanemad oma hoole all olevate inimeste eest otsuseid südametunnistust puudutavates küsimustes. Nad selgitavad asjaga seotud põhimõtteid, mis on Piiblis, ning lasevad seejärel asjaosalistel otsuse tegemisel omaenda juurdlemisvõimet kasutada. Kuigi see on tõsine vastutus, peab inimene seda siiski ise kandma.

16. Milline süsteem oli Iisraelis probleemide lahendamiseks kehtestatud?

¹⁶ Mõtle sellele perioodile, mil Jehoova kasutas Iisraeli juhatamiseks kohtumõistjaid. Piibel jutustab meile: „Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli!” (Kohtumõistjate 21:25) Kuid siiski andis Jehoova oma rahvale võimalusi juhatuse saamiseks. Igas linnas olid vanemad mehed, kes võisid küsimuste ja probleemide esilekerkimise korral küpset abi anda. Lisaks sellele tegutsesid leviitpreestrid headusele ajendava jõuna, kui nad õpetasid rahvale Jumala seadusi. Eriti raskete küsimuste puhul sai ülempreester Uurimi ja Tummimi vahendusel Jumalalt nõu küsida. Teos Insight on the Scriptures („Pühakirja sügavam mõistmine”) selgitab: „Inimesel, kes kasutas neid korraldusi, õppis tundma Jumala seadust ning rakendas seda ellu, oli hea sisetunde teejuht. Kui ta sellisel juhul ’tegi, mis tema enese silmis õige oli’, ei toonud see endaga kaasa midagi halba. Jehoova lubas oma rahval näidata üles kas head või halba hoiakut ning käitumisviisi.” — 2. köide, leheküljed 162—163.b

17. Kuidas võivad kogudusevanemad näidata, et nad annavad nõu vastavalt Jumala, mitte aga enda mõõdupuudele?

¹⁷ Sarnaselt iisraellaste kohtumõistjate ja preestritega pakuvad ka kristlikud kogudusevanemad probleemide puhul küpset abi ning annavad väärtuslikke nõuandeid. Teinekord nad isegi ’noomivad, hoiatavad ja manitsevad kõige pika meelega ja õpetamisega’. (2. Timoteosele 4:2) Nad teevad seda vastavalt Jumala, mitte aga enda seatud mõõdupuudele. Kui tulemusrikas see küll on, kui vanemad annavad head eeskuju ning püüavad jõuda südameni!

18. Miks on just kogudusevanematel väga tähtis jõuda inimese südameni?

¹⁸ Süda on meie kristliku tegevuse „mootor”. Seepärast ütleb Piibel: „Sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23) Kui kogudusevanemad jõuavad koguduseliikmete südameni, ajendab see viimaseid tegema jumalateenistuses kõik mis võimalik. Koguduseliikmed näitavad siis ise üles initsiatiivi ning teistel pole vaja neid alati tagant sundida. Jehoova ei oota sunnitud kuulekust. Ta soovib näha kuulekust, mis tuleb armastusega täidetud südamest. Kogudusevanemad võivad innustada kogu südamest teenima, kui nad aitavad karja liikmeil juurdlemisvõimet kasvatada.

„Kristuse meele” arendamine

19., 20. Miks on meil tähtis arendada Kristuse meelt?

¹⁹ Nagu märkisime, ei piisa ainult Jumala seaduste teadmisest. „Anna mulle arusaamist,” anus laulik, „panna tähele su käsuõpetust ja seda pidada kõigest südamest.” (Laul 119:34) Jehoova on näidanud oma Sõnas, mis on „Kristuse meel”. (1. Korintlastele 2:16) Kuna Jeesus kasutas Jehoovat teenides oma juurdlemisvõimet, jättis ta meile täiusliku eeskuju. Ta mõistis Jumala seadusi ja põhimõtteid ning rakendas neid eksimatult ellu. Õppides tundma tema eeskuju, „[võime] täiesti mõista . . . , milline on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse”. (Efeslastele 3:17—19) Need teadmised, mida me Piiblist Jeesuse kohta saame, on tõepoolest midagi enamat kui lihtsalt hulk fakte; need näitavad meile selgesti, milline on Jehoova. — Johannese 14:9, 10.

²⁰ Seega aitab Jumala Sõna uurimine meil mõista Jehoova seisukohti ning langetada tasakaalukaid otsuseid. See nõuab pingutusi. Me peaksime olema Jumala Sõna innukad uurijad, õppides seeläbi tunnetama Jehoova isiksust ja tema mõõdupuid. Me õpime piltlikus mõttes uut grammatikat. Need, kes seda teevad, järgivad Pauluse nõuannet ’anda oma ihud elavaks, pühaks ja Jumalale meelepäraseks ohvriks, osaledes pühas teenistuses juurdlemisvõimet kasutades’. — Roomlastele 12:1, NW.

[Allmärkused]

Mida sa õppisid?

◻ Milline muutus seoses Jumala teenimisega leidis aset aastal 33 m.a.j.?

◻ Kuidas saame arendada juurdlemisvõimet?

◻ Kuidas võivad kogudusevanemad aidata karja liikmeil olla Jumala ja Kristuse orjad?

◻ Miks me peaksime arendama „Kristuse meelt”?

[Pilt lk 23]

Kogudusevanemad aitavad teistel juurdlemisvõimet kasutada