Ammendamatu julguse allikas
„ÄKITSELT sundis meid peatuma mingi sisisev hääl. Seejärel sööstis vasakult poolt põõsastest meie poole kaks lindu, tiivad välja sirutatud. Meie ees maas väikeses lohus lebas kaks muna. Linnud takistasid meid nende pesa kogemata tallamast. Iga kord, kui me püüdsime lähemale minna ja armsaid pruunitäpilisi mune pildistada, kordasid linnud oma ähvardavat etteastet. ’Milline julgus,’ mõtlesime meie.”
Sellise kogemuse osaliseks said neli täiskasvanut, kui nad jämejala pesa lähedale sattusid. Samalaadselt käitub ka temast väiksem lind, kiivitaja. Lindude välimäärajas Everyone’s Guide to South African Birds selgitavad ornitoloogid Sinclair ja Mendelsohn: „Poegi kasvatavad paarid kaitsevad tarmukalt oma pesa ja poegi ning muutuvad iga rahurikkuja vastu väga agressiivseks. Nende alale tungija kogukus neid ei kohuta, ning nad sööstavad läbilõikavalt kisades lendu ja püüavad kartmatult pikeerides isegi inimesi eemale tõrjuda.”
On tähele pandud, et kui üksik hiigelsuur elevant ettekavatsematult kiivitaja pesa suunas astub, reageerivad linnud sellele otsekohe. Tavaliselt läheb elevant kenasti ringi.
Kust saavad linnud sellise ilmselge julguse? Nad on saanud selle oma Looja käest. Jehoova Jumal on programmeerinud neisse pisikestesse olenditesse instinktiivse toimemehhanismi, mis takistab suuremaid loomi nende pesadele või väikestele poegadele kahju tegemast.
Õppetund kristlastele
Kristlased võivad sellest õppust võtta isegi siis, kui nad tahavad instinktiivsest julgusest kaugemale minna. Neid kutsutakse üles jäljendama oma Isandat Jeesust Kristust, kes kuuletus kartmatult Jumala käskudele. (Heebrealastele 12:1—3) Piibel mõistab hukka argpüksid, kes kohkuvad tagasi Jumalat teenimast. (Heebrealastele 10:39; Ilmutuse 21:8) Samal ajal Jehoova mõistab, et me oleme ebatäiuslikud, ja ta teab, et mõnikord me teeme pattu või jääb meil vajaka julgusest, et täita kõigiti tema tahet. (Laul 103:12—14) Mida võib inimene ette võtta, kui ta hirmu tõttu hoidub tegemast seda, mis on õige?
Kristlane peab palvemeeles Jumala poole pöörduma, et saada jõudu katsumustele vastu astumiseks ja täita ikka Jumala tahet. Piiblis on julgustav tõotus, et Jehoova tuleb appi: „Tema annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu! Poisid väsivad ja tüdivad küll, noored mehed koguni komistavad, aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!” (Jesaja 40:29—31) Paljud ebatäiuslikud inimesed on kogenud nende sõnade tõesust ja on ’nõtrusest tugevaks saanud’. (Heebrealastele 11:34) Sobiv näide selle kohta on kristlik apostel Paulus, kes kirjutas: „Issand seisis minu eest ja kinnitas mind, et sõna kuulutamine minu läbi teostuks täiel määral ja kõik paganad kuuleksid seda.” — 2. Timoteosele 4:17.
Isegi vasthuvitatud inimesed, kes tahavad saada Jeesuse Kristuse järelkäijateks, võivad kogeda, kuidas taoline abi teeb tugevaks. Mõelgem Henryle Lõuna-Aafrikast, kes oli oma kirikus varahoidja ja kelle naabriks oli tema pastor. Henry otsis tõde. Kuigi ta oli kiriku poolehoidja, võttis ta ühel päeval vastu pakkumise alustada koos Jehoova tunnistajatega tasuta kodust piibliuurimist. Lõpuks väljendas ta soovi saada Jehoova tunnistajaks ning küsis, milliseid samme tal tuleb selle eesmärgi nimel astuda. Talle selgitati, et kõigepealt tuleb tal kirikust lahkuda. (Ilmutuse 18:4) Kuna pastor oli Henry naaber ja sõber, arvas Henry, et ta ei saa lihtsalt lahkumisavaldust kirjutada, vaid tal tuleb asja pastorile selgitada. Seda ta julgelt tegigi.
Pastor oli šokeeritud ja tõi hiljem Henry juurde kirikukoosoleku esimehe ning teisi kirikuliikmeid. Nad tahtsid teada, miks ta on lahkunud nende kirikust ja hakanud sellise religiooni liikmeks, millel nende sõnade kohaselt ei ole Jumala püha vaimu. Henry selgitas: „Algul kartsin neile vastata, sest neil oli minu üle alati tugev mõjuvõim olnud. Kuid ma palusin Jehoovalt abi, ja ta tegi mind võimeliseks end järgmiselt kaitsma: ’Milline on ainuke rahvusvaheline organisatsioon, kes kasutab Jumala nime Jehoova? Kas ei ole see Jehoova tunnistajate organisatsioon? Kas teie arvates on võimalik, et Jumal lubab neil kanda oma nime ega anna neile oma püha vaimu?’ ” Kirikutegelased ei suutnud sellist arutluskäiku ümber lükata. Olles tänulik selle eest, et Jumal annab tundmise ja tugevuse, osaleb Henry nüüd koos Jehoova tunnistajatega julgelt ukselt uksele teenistuses.
Jah, nõuab julgust olla tõeline kristlane. Selle maailma lõpu lähenedes muutuvad usukatsed tõsisemaks. Saatan tahab Jumala sulastelt röövida nende imelise igavese elu lootuse, püüdes kahjustada nende laitmatust Jehoova ees. (Võrdle Ilmutuse 2:10.) Kuid me ei tohi kunagi alla anda. Kui meid tababki hirmu tõttu ajutine ebaedu, võib Jehoova meil aidata sellest üle saada. Looda ikka jõule, mis tuleb tema käest, et teha alati tema tahtmist. Pea meeles, et kartmatute lindude Looja on ka ammendamatu julguse Allikas. Tõelised kristlased peaksid tõepoolest ’julgesti ütlema: „Issand on minu abimees, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?” ’ — Heebrealastele 13:6.