Ole õnnelik ja korralda oma asjad hästi

SEE, kui meie asjad on hästi korraldatud, võimaldab meil olla edukad. Kui oleme tulemusrikkad, aitab see meil aega ning asju ja võimeid kõige paremini kasutada. (Galaatlastele 6:16; Filiplastele 3:16; 1. Timoteosele 3:2; NW) Kuid elus peab olema midagi rohkemat kui asjade hea korraldamine ja tulemusrikkus. Inspireeritud laulik kirjutas: „Õnnis [„õnnelik”, NW] on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15, meie kursiiv) Meie ees on väljakutse olla õnnelik ja korraldada oma asjad hästi kõiges, mida teeme.

Hästikorraldatud asjadega ja õnnelik

Jehoova Jumal on asjade heas korraldamises suurim eeskuju. Kõik tema loomistööd — üksikutest rakkudest kuni keerukate elusolenditeni, tillukestest aatomitest kuni tohutute galaktikateni — näitavad korda ja täpsust. Tema kogu universumis kehtivad seadused võimaldavad meil veendumusega oma elu kavandada. Me teame, et igal hommikul tõuseb päike ja et talvele järgneb suvi. — 1. Moosese 8:22; Jesaja 40:26.

Kuid Jehoova pole kõigest vaid korra Jumal. Ta on ka „õnnelik Jumal”. (1. Timoteosele 1:11, NW; 1. Korintlastele 14:33) See, et ta on õnnelik, on näha tema loomistöödest. Mänguhimulised kassipojad, imekaunid päikeseloojangud, isuäratav toit, inspireeriv muusika, ergutav töö ja suur hulk teisi asju näitavad, et ta tahtis, et me naudiksime elu. Tema seadused ei ole tüütud piirangud, vaid meie õnne tagatised.

Jeesus Kristus kujundab ennast oma Isa järgi. Ta on „õnnelik ja ainus Potentaat” ja ta käitub täpselt nii, nagu tema Isa seda teeb. (1. Timoteosele 6:15, NW; Johannese 5:19) Kui ta koos oma Isaga loomistöös osales, polnud ta lihtsalt vaid tulemusrikas „meister-töötegija”. Ta oli õnnelik selles, mida ta tegi. Ta ’oli kogu aeg rõõmus [Jehoova] ees, oli rõõmus tema maakera viljaka maa üle ning ta tundis hellust nende asjade vastu, mis olid seotud inimeste poegadega’. — Õpetussõnad 8:30, 31, NW.

Me tahame kõiges, mida teeme, peegeldada inimeste vastu samasugust lahkust, rõõmu ja hellust. Kuid mõnikord unustame ehk tulemusrikkust taotledes, et ’[Jumala] vaimus korralikult käimine’ hõlmab Jumala vaimu viljade esiletoomist. (Galaatlastele 5:22—25, NW) Niisiis oleks hea, kui küsiksime endalt: „Kuidas me võime oma tegevuses ja teiste töö juhtimisel nii oma asju hästi korraldada kui ka õnnelikud olla?”

Ära ole enda vastu karm

Vaatle head nõuannet, mis on kirja pandud Õpetussõnad 11:17 (NW). Kõigepealt ütleb inspireeritud kirjutaja meile, et „helde inimene tegutseb enda hinge suhtes tasutooval viisil”. Seejärel ütleb ta vastandina: „Aga karm inimene toob oma organismile põlastuse.” New International Version väljendab seda nii: „Lahke inimene toob endale kasu, aga karm inimene toob endale kahju.”

Kuidas me võiksime tahtmatult enda vastu karmid olla? Üks võimalus on see, kui meil on head kavatsused, kuid jätame asjad täielikult korraldamata. Mis on selle tulemus? Üks asjatundja ütleb: „Väike unustamine, valestipaigutatud dokument, mittetäielikult mõistetud käsk, ebatäpselt ülesmärgitud telefonikõne — need on ebaõnnestumise pisiasjad, ussikesed, kes söövad ennast tulemusrikkuse kangasse ja hävitavad parimad kavatsused.” — Teach Yourself Personal Efficiency.

See on kooskõlas inspireeritud kirjutaja ütlusega: „See, kes oma töös on loid, on hävitaja vend!” (Õpetussõnad 18:9) Inimesed, kes ei korralda asju hästi ja pole tulemusrikkad, võivad tõepoolest iseendile ja teistele viletsust ning hävingut põhjustada. Seetõttu väldivad teised neid tihti. Oma loiduse tulemusena toovad nad endile põlastuse.

Elus koer või surnud lõvi?

Kuid me võime olla iseenda vastu karmid ka siis, kui püstitame endale ülikõrged normid. Ülalmainitud kirjutaja, kes käsitles tulemusrikkust, ütleb, et me püüame ehk täita „täiuslikkuse normi, mida on võimatu täielikult täita”. Ta ütleb, et selle tulemusena „maandume lõpuks südamevalus ja pettumuses”. Täiuslikkuse taotleja võib oma asjad väga hästi korraldada ja olla tulemusrikas, kuid ta pole kunagi tõeliselt õnnelik. Varem või hiljem saab talle osaks ainult südamevalu.

Kui meil on kalduvus olla täiuslikkuse taotlejad, oleks meil hea pidada meeles, et „elus koer on parem kui surnud lõvi”. (Koguja 9:4) Me ei pruugi ennast ebarealistlikult täiuslikkuse poole püüdlemisega sõnasõnaliselt ära tappa, kuid me võime endale läbipõlemisega tõsiselt kahju teha. Üks autoriteet ütleb, et see toob kaasa „füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja intellektuaalse kurnatuse ning muudab inimestevahelise suhtlemise kurnavaks”. (Job Stress and Burnout) Enda kurnamine saavutamatute eesmärkide poole püüdlemisega tähendab kindlasti seda, et oleme enda vastu karmid, ja see röövib meilt vältimatult õnne.

Tegutse enda suhtes tasutooval viisil

Pea meeles: „Helde inimene tegutseb enda hinge suhtes tasutooval viisil.” (Õpetussõnad 11:17, NW) Me tegutseme iseenda suhtes tasutooval viisil, kui püstitame realistlikud ja mõistlikud eesmärgid, pidades meeles, et õnnelik Jumal Jehoova teab meie piire. (Laul 103:8—14) Võime olla õnnelikud, kui ka meie neid piire tunnustame ja seejärel „teeme kõik, mis võimalik” meie võimete piires, et oma kohustusi hästi täita. — Heebrealastele 4:11; 2. Timoteosele 2:15; 2. Peetruse 1:10; NW.

Loomulikult on alati olemas oht kalduda teise äärmusse: olla enda vastu liiga lahke. Ära unusta Jeesuse vastust apostel Peetruse soovitusele: „Ole iseenda vastu lahke, Issand”, kui tegelikult oli tarvis otsustavat tegutsemist. Peetruse mõtlemine oli nii ohtlik, et Jeesus ütles: „Tagane minust, saatan! Sa oled mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!” (Matteuse 16:22, NW; 16:23) Kui me tegutseme enda hinge suhtes tasutooval viisil, ei tähenda see hooletut, ennasthellitavat suhtumist. Ka see võiks meilt kõik õnne röövida. Meil on vaja mõistlikkust, mitte fanatismi. — Filiplastele 4:5, NW.

Tegutse teiste suhtes tasutooval viisil

Tõenäoliselt mõtlesid Jeesuse päevade kirjatundjad ja variserid, et nad on väga tulemusrikkad ja on oma asjad hästi korraldanud. A Dictionary of the Bible ütleb nende kummardamisviisi kohta: „Igat Piibli käsku ümbritses väiklaste reeglite võrgustik. Muutuvaid olukordi ei võetud arvesse; igalt juudilt nõuti järeleandmatult täielikku kuuletumist Seadusele koos kõigi selle sätetega . . . Seaduslikke üksikasju moodustati juurde, kuni religioon muutus kauplemiseks ja elu muutus väljakannatamatuks koormaks. Inimesed muudeti kõlblusautomaatideks. Südametunnistuse hääl lämmatati; Jumala sõna elav vägi muudeti toimetuks ja maeti suure hunniku igipõliste seaduste alla.”

Pole ime, et Jeesus Kristus nad selle eest hukka mõistis. Ta ütles: „Nad seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada.” (Matteuse 23:4) Armastavad kogudusevanemad hoiduvad koormamast karja rohkete väiklaste käskude ja reeglitega. Nad tegutsevad Jumala karja suhtes tasutooval viisil, järgides Jeesus Kristuse lahket ja värskendavat eeskuju. — Matteuse 11:28—30; Filiplastele 2:1—5.

Isegi kui organiseerimisega seotud vastutusi juurde tuleb, ei kaota armastavad kogudusevanemad kunagi silmist tõsiasja, et nad tegelevad inimestega — inimestega, keda Jumal armastab. (1. Peetruse 5:2, 3, 7; 1. Johannese 4:8—10) Nad pole kunagi organiseerimisega seotud asjadega või asjaajamisega niivõrd hõivatud, et nad unustaksid oma esmase töö karja hoolekandajate, karjaste ning kaitsjatena. — Õpetussõnad 3:3; 19:22; 21:21; Jesaja 32:1, 2; Jeremija 23:3, 4.

Näiteks võiks pingeline ajakavadele ja numbritele tähelepanu pööramine tõrjuda välja huvi inimeste vastu. Kujuta ette bussijuhti, kes mõtleb, et tema esmane kohustus on sõiduplaanist kõrvalekaldumatult kinni pidada, tulgu mis tuleb. Tal on põletav soov oma marsruut täpselt lubatud ajaga läbida. Kahjuks on reisijad tema seisukohast vaadatuna tal tee peal ees. Nad on aeglased ja halvasti organiseeritud ning jõuavad bussipeatusse alati just siis, kui ta juba liikuma hakkab. Selle asemel et meeles pidada, et kogu tema töö mõte seisneb reisijate huvide teenimises, näeb ta neis oma tulemusrikkusele takistust ning väldib neid.

Kanna hoolt iga üksikisiku eest

Kui südametult tulemusrikkust taotleda, jätab see tihti üksikisikute vajadused arvestamata. Nõrkadele, saamatutele inimestele vaadatakse nagu lisakoormusele. Kui see on nii, võivad tulemuseks olla kohutavad tagajärjed. Näiteks muistses Kreeka linnriigis Spartas jäeti nõrgad ja haiglased lapsed surema. Nendest ei saaks tugevaid, edukaid sõdureid, kaitsmaks tugevat, edukat riiki. Filosoof Bertrand Russell ütleb: „Kui laps sündis, tõi isa ta uurimiseks oma suguvõsa vanemate ette: kui ta oli terve, anti ta üleskasvatamiseks isale tagasi; kui mitte, visati ta sügavasse kaevu.” — History of Western Philosophy.

Sellist julma riiki ei märgistanud õnn, vaid paindumatus ja karmus. (Võrdle Koguja 8:9.) Kahtlemata tundus Sparta võimudele, et neil on tulemusrikkuse taotlemiseks head põhjused, kuid nende käitumises puudus igasugune kaastunne või lahkus. Nende tegutsemisviis polnud Jumala viis. (Laul 41:2; Õpetussõnad 14:21) Selle vastandina peavad kristliku koguduse ülevaatajad meeles, et kõik Jumala lambad on tema silmis hinnalised, ja nad tegutsevad neist igaühe suhtes tasutooval viisil. Nad ei hoolitse mitte ainult 99 lamba eest, kes on terved, vaid ka selle ühe eest, kes on nõrk või emotsionaalselt kurnatud. — Matteuse 18:12—14; Apostlite teod 20:28; 1. Tessalooniklastele 5:14, 15; 1. Peetruse 5:7.

Hoia karjale lähedale

Kogudusevanemad hoiavad enda hoolde antud karjale lähedale. Kuid kaasaegne ärimeetodite uurimine väidab, et maksimaalse tulemusrikkuse jaoks peaks mänedžer või ülevaataja alluvate suhtes distantsi pidama. Üks uurija kirjeldab erinevaid tulemusi, mida koges õhujõudude ohvitser, kui ta oli oma alluvatega lähedane ja kui ta hoidis nende suhtes distantsi: „Kui tal olid [oma] ohvitseridega väga lähedased suhted, näisid nad tundvat end kindlalt ega tundnud oma üksuste tulemusrikkuse pärast üleliia muret. Niipea kui ta muutus kinnisemaks ja oma seisundit rohkem rõhutas, hakkasid tema allohvitserid rohkem muret tundma, kas midagi pole viltu läinud, . . . ning hakkasid oma töö pärast rohkem muretsema ja sellele tähelepanu pöörama. Selle tulemusena tõusis väebaasi tulemusrikkus märgatavalt.” — Understanding Organizations.

Kuid kristlik kogudus pole mingi sõjaline organisatsioon. Kristlikud vanemad, kes teiste tööd üle vaatavad, kujundavad ennast Jeesus Kristuse järgi. Ta oli oma jüngritega alati lähedane. (Matteuse 12:49, 50; Johannese 13:34, 35) Ta ei kasutanud seda, et nad muretsevad, kunagi ära selleks, et rohkem tulemusrikkust välja pressida. Ta rajas enda ja oma järelkäijate vahel tugevad vastastikuse usalduse ja lootmise sidemed. Tema jüngreid märgistasid lähedased hella kiindumuse sidemed. (1. Tessalooniklastele 2:7, 8) Kui selline lähedus on olemas, avaldab õnnelik, täielikult Jumala armastusest ajendatud kari juhtimisele ilma sundimiseta soodsat vastukaja ja teeb meelsasti tema teenistuses kõike mis võimalik. — Võrdle 2. Moosese 35:21.

Selliseid kristlikke omadusi nagu õnn ja armastus vennaskonna vastu tõstavad esile paljud piiblitekstid. (Matteuse 5:3—12; 1. Korintlastele 13:1—13) Vajadust tulemusrikkuse järele tõstavad esile suhteliselt vähesed tekstid. Asjade hea korraldamine on kindlasti vajalik. Jumala rahva asjad on alati hästi korraldatud. Kuid mõtle, kui tihti näiteks laulude kirjutajad ütlevad Jumala sulaste kirjeldamisel, et nad on õnnelikud. Laul 119, millel on Jehoova seaduste, meeldetuletuste ja reeglite kohta palju öelda, algab nii: „Õnnelikud on need, kes on oma teel veatud, need, kes käivad Jehoova seaduses. Õnnelikud on need, kes järgivad tema meeldetuletusi; nad otsivad teda jätkuvalt kogu südamega.” (Laul 119:1, 2, NW) Kas sa võid vastata väljakutsele korraldada oma asjad hästi ja olla ka õnnelik?

[Pilt lk 28]

Armillaarsfäär: algne seade, mis näitab taevaste suuri ringkäike

[Pilt lk 31]

Jehoova armastava Karjasena pole mitte ainult korra, vaid ka õnne Jumal

[Allikaviide]

Garo Nalbandian