„Eluvesi” pulbitseb Cabo Verdes
„CABO VERDE Jehoova tunnistajate olemasolu ja kummardamistegevus 1958. aastast alates on tähelepanuväärne tõsiasi,” selgitas Cabo Verde Vabariigi justiitsminister. Ta rääkis kahe tunnistajaga, kes olid kutsutud tema kantseleisse. „Avaldame kahetsust, et Jehoova tunnistajate ametlik tunnustamine nii kaua aega võttis,” lisas ta.
See 1990. aasta 30. novembri kohtumine jääb Cabo Verdes Jehoova tunnistajatele kauaks meelde. See märgistas nende ametlikku tunnustamist selle maa seadusliku religioosse ühendusena. Nende kahe kohalviibinud tunnistaja jaoks oli sel eritähendus, sest aastal 1958 sattus nendest ühe — Luis Andrade — kätte Vahitorni Ühingu poolt välja antud kirjandust. Peale väljaannete kaanest kaaneni läbi lugemist teadis ta, et on leidnud tõe. Innukalt jagas ta oma kauaaegse sõbra Francisco Tavaresega seda, mida oli õppinud. Järgnevatel aastatel jätkasid nad mõlemad tõevee ammutamist, lugedes tellimise teel saadud ajakirju Vahitorn ja Awake! Kümme aastat hiljem, reisiva ülevaataja külastuse ajal Cabo Verdele 1968. aastal, nad ristiti.
Vennad Andrade ja Tavares mõistsid oma kohustust võtta osa kutse kuulutamisest: „’Tule!’ ... kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 22:17) Nad olid valmis võtma vastu oma hajutatud ja raske territooriumi väljakutse. Cabo Verde asub Atlandi ookeanis, umbes 560 kilomeetrit Senegalist Dakarist lääne pool ja koosneb kümnest suurest saarest ja mõnest väiksest saarest. Cabo Verde tähendab „Roheline neem” ja seda nime tarvitati algselt Aafrika rannikul asuva poolsaare kohta. Kuid need saared on kõike muud kui rohelised, sest sademete hulk on vähene ja 350 000 elanikul on kuivaks kõrbenud maal end väga raske elatada.
Viimase 30 aasta jooksul on misjonärid ja eripioneerid täisaegsete teenijatena hoolega tööd teinud, tuues saareelanikele eluvett. Mis on olnud selle töö tulemus? Hiljuti tegi Portugali reisiv ülevaataja külastuse Cabo Verde kogudustesse. Laskem tal jutustada, mida ta nägi.
São Vicente kuuleb „puhast keelt”
Meie esimene peatuspaik Cabo Verdes oli Porto Grande’i linnas São Vicente saarel. Kui me sõitsime lennujaamast linna, nägime kaljuseid mäenõlvu, mis olid kaetud tuules lendleva liivaga. Põhja-Aafrika kõrbete pealetung on juba Cabo Verdele jõudnud! Harmattan — kuum, kuiv tuul Saharalt — vuhiseb detsembrist veebruarini üle ookeani ja katab saared õhukese liiva- ja tolmukihiga. Vahel on tolmupilved nii tihedad, et lennukitel on võimatu lennata. Kui saabub harmattan, kuivab järelejäänud vähenegi taimestik.
Ometi on vaimses mõttes veeallikad kergesti kättesaadavad. Jehoova tunnistajad on asutanud Porto Grande’i kaks kogudust ja 167 kuningriigi kuulutajat on hõivatud eluandva tõevee jagamisega São Vicente saare 47 000 elanikule. Nädalavahetustel tuleb kuningriigisaali Piibli koosolekutele umbes 400 inimest.
Nädalapikkuste külastuste jooksul tehti viimaseid ettevalmistusi „Puhta keele” piirkonnakonvendiks, mida pidi peetama linna kõige paremas teatris. (Sefanja 3:9, NW) Koos kohalike elanike ja Santo Antão ning São Nicolau saare delegaatidega oli kohalolijate kõrgarv 756. Kakskümmend neli inimest ristiti. Programmi hulka kuulus ka piibliteemaline draama, mille esitasid tunnistajad. Mees, kes oli ühe filmilavastuse repetiitor, vaatas draamat ja märkis: „Meie harjutasime terve aasta ja isegi siis oli meil palju probleeme. Teie draama esitajad esinesid palju paremini pärast ainult kahekuist harjutamist.” Kui konvent oli edukalt lõppenud, oli aeg reisida teise linna — Cabo Verde Vabariigi pealinna Praiasse, mis asub São Tiago saarel.
Puhastatud rahvas
Paljude teiste saarte elanikud on viimastel aastatel töökoha otsinguil pealinna kogunenud. Selle tulemusena on äärelinna ehitatud tuhandeid algelisi osmikuid, mis veelgi pingestab olukorda seoses puuduliku veevarustuse ja sanitaartingimustega. Et saada lisasissetulekut, kasvatavad paljud pered kitsi, sigu ja kanu. On tavaline asi, et loomad vabalt mööda tänavaid uitavad. See on kaasa aidanud haiguste levimisele.
Vaatamata sellisele raskele olukorrale, on praegu Praias kaks hästi edenevat kogudust, kus on kokku umbes 130 Kuningriigi kuulutajat. Need õnnelikud tunnistajad on kindlasti teinud, „mis on kasulik”, rakendades seda, mida nad on õppinud Piiblist. Püüdes olla puhas ja püha rahvas, on meie vennad ja õed ning nende lapsed nautinud paremat tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi nende elu on raske, on nad vaimselt rikkad. — Jesaja 48:17; 1. Peetruse 1:15, 16.
Kui saabusime, olid vennad hõivatud piirkonnakonvendi ettevalmistamisega. Tunnistajaid ja huvitatuid tuli konvendile kõikjalt São Tiagost, samuti Sali ja Fogo saarelt, ja Jehoova õnnistas neid 472 kohalolijaga, mis oli kõrgarv. Kõik olid väga õnnelikud, kaasa arvatud arvukad säravate nägudega lapsed! Kui istusime keset seda tähelepanelikku rahvahulka, oli selge, et me ei peaks kunagi halvaks pidama „väikeste alguste päeva”. (Sakarja 4:10) Kogu see rahvahulk oli kasvanud välja kahest inimesest, kes õppisid tõde natuke üle 30 aasta tagasi!
Enne kui lahkusime saarelt, külastasime kahte väikest väljaspool linna asuvat Vila Assomada ja Tarrafali gruppi. Saar oli mägine, viljatu ja kuiv. Kuid siin-seal nägime rohelisi maalapikesi lopsaka taimestiku ja puudega — hektareid kookospalme, banaani-, meloni-, mango- ja muid puid. See tuletas meile meelde Jesaja prohvetiennustust, et ühel päeval hakkab isegi kõrb õitsema. (Jesaja 35:1) Need kaks väikest Jehoova tunnistajate gruppi pakuvad juba nüüd nagu kaks oaasi rikkalikku vaimset sööki ja jooki tuhandeile elanikele, kes elavad niiöelda vaimselt põuasel maal.
Tuline innukus Fogo saarel
Järgmine saar oli Fogo, mis tähendab „tuld”. Seda nime aitab mõista selle vulkaaniline päritolu. Cano mägi on praegugi tegevvulkaan. See tõuseb peaaegu täiusliku koonusena merest 2800 meetri kõrgusele. Saarel oli just äsja lõppenud tugev vihmasadu, esimene taoline mitme aasta jooksul. Inimeste hulgas valitses rõõmsameelsus ja nad olid ebaharilikult toimekalt kogumas oma oa- ja manokisaaki, mis on Cabo Verde peamine toiduaine.
Ometi ei olnud need hindavad inimesed liiga hõivatud, et peatuda ja ammutada Piiblist tõevett. Meil oli võimalik kohtuda kolme erineva grupiga, kuigi autode vähesuse ja nende halva tehnilise seisundi tõttu nõudis nendeni jõudmine meilt suuri pingutusi. Olime ülirõõmsad, kui kokku tuli koosolekutele 162 inimest, sest Kuningriigi kuulutajaid oli sellel saarel ainult 42. See peegeldas selle väikese grupi vendade ja õdede innukust, kes kasutavad igas kuus keskmiselt 15 tundi, et tuua sümboolset tõe- ja eluvett Fogo saare 32 000 elanikule.
Viljasaak katoliiklikul maal
Meil oli vaja veel külastada oma vendi Santo Antão ja São Nicolau saartel. Nagu need nimed juba näitavad, on roomakatoliku kirik mitmeid sajandeid nendele saartele mõju avaldanud. Kuigi katoliiklus on Cabo Verde peamine religioon, on paljud siirad inimesed pöördunud Piibli värskendava tõevee poole.
Santo Antão saare vastaspooltel asuvate kahe väikese koguduse 49 kuulutajat töötavad hoolega, et rahuldada 44 000 elaniku vaimseid vajadusi. Kui Porto Novo koguduse avalikku Piibli-teemalist kõnet tuli kuulama 512 inimest, oli sealsele 32 Kuningriigi kuulutajale selge, et Santo Antãos on palju lambasarnaseid inimesi, kes janunevad Piibli tõevee järele.
São Nicolau saarel algas töö mõned aastad tagasi, kui üks Portugali pioneerist õde viis kirjavahetuse teel läbi piibliuurimist saarel elava perekonnaga. Üks teine Portugali pioneer otsustas 1978. aastal tagasi pöörduda oma kodusaarele São Nicolaule, et jagada Piibli tõde selle 15 000 elanikuga. Kui ta sellel saarel esimest korda Piibli koosolekut läbi viis, oli kohalolijaid ainult üks — tema ise! Aga Jehoova Jumal vastas kirglikele palvetele, mida ta sel koosolekul esitas. Meie külastuse ajal olid kolme koguduse 48 kuulutajat erutatud, nähes, et kokku 335 inimest olid koosolekutele tulnud.
Esimene ringkonnakokkutulek saarel toimus meie sealoleku ajal ja kohalik teater anti meie käsutusse tasuta. Linnaametnikud varustasid meid heliseadmete ja tasuta transpordiga. Meid vastuvõtva koguduse 19 kuulutajat hoolitsesid 100 delegaadi majutamise eest ja valmistasid rooga 208 kohalviibijale. Vaatamata paljudele raskustele, millega meie vennad iga päev kokku puutuvad, tegid nad annetuse Ühingu Kuningriigisaalide Fondi.
Jehoova tunnistajate hea käitumine on siin hästi tuntud ja paljud tööandjad otsivad neid, kui on tarvis töölisi. Näiteks saare ainsa bensiinijaama omanik palus tööle ühte tunnistajat, sest ta vajas ausat inimest. Sellel vennal oli töö juba olemas, kuid ta lubas otsida kedagi teist. „Ainult et ta oleks ristitud tunnistaja!” nõudis omanik. Kaks kuud hiljem ütles ta meie vennale: „Jehoova tunnistajad on ainukesed inimesed, kes peaksid rahaga tegelema!”
Viimane peatus — Sali saar
Meie viimane peatus sellel reisil oli Sali saar. Selle nimi tähendab „soola” ja see viitab otseselt selle saare peamisele tööstusharule. Siinne väike kogudus koosneb 22 kuulutajast, kes töötavad hoolega, et viia Kuningriigi sõnumit 6500 elanikule. Oli tõeliselt nauditav jagada head sõnumit saareelanikega, sest peaaegu kõikides kodudes kutsuti meid sisse ja meil oli võimalus rääkida paljude pereliikmetega.
Sali saare külastamine lõpetas meie ringreisi. Milline õnnistus oli töötada koos nende Cabo Verde ustavate Jehoova sulastega! Nüüd on nendel saartel 531 Kuningriigi kuulutajat ja nende arv kasvab kindlasti, kui need 1991. aasta Kristuse surma Mälestusõhtust osavõtnud 2567 inimest jätkavad vaimse toidu vastuvõtmist. Kuigi enamikul siinsetel Jehoova tunnistajatel on vähe materiaalset vara, on nad vaimselt rikkad ja hästi toidetud. Ja kui tänulikud nad on, et Jehoova laseb nendel saartel enda auks ja kiituseks eluveel rikkalikult pulbitseda!
[Kaart lk 24]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
CABO VERDE
SANTO ANTÃO
SÃO VICENTE
SÃO NICOLAU
SANTA LUZIA
SAL
BOA VISTA
MAIO
SÃO TIAGO
FOGO
BRAVA
Praia
Atlandi ookean