Kummardajate kogumine
APOSTEL Johannesele anti nägemus maailma vapustavatest sündmustest, mis leiavad aset „Issanda päeval”. Ta nägi taevast Issandat Jeesus Kristust ratsutamas õiglasse sõtta, mida kujutati valge hobusega — „võites ja võitu saavutama”. Esimene asi, mida ta teeb, on Jumala peavaenlase Saatana taevast maa lähedusse allaviskamine. Saatan vastab inimkonna nuhtlemisega enneolematu verevalamise, näljahäda ja haigustega, mida on kujutatud piltlike ratsanike ja nende hobustega, mis on punast, musta ja tuhkrut värvi. (Ilmutuse 1:10; 6:1—8; 12:9—12) Need hädad algasid äkiliselt ja esmakordselt aastal 1914 ja on kuni praeguse ajani suurenenud. Peagi jõuavad nad haripunkti selles, mida Jeesus kirjeldas kui „suurt viletsust, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi”. — Matteuse 24:3—8, 21.
Kuidas käib sel ajal Jehoova kummardajate käsi? Ilmutuse 7. peatüki salmid 1 kuni 10 räägivad inglite hulkadest, kes ’peavad kinni’ hävingutuuli, kuni need kummardajad on kogutud. Ajaperioodi kestel, mis algas aastaga 1914, on kokku kogutud viimased maa peal olevad vaimse Iisraeli liikmed, keda kokku on 144000. Ja seejärel „vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. See suur rahvahulk ulatub juba miljonitesse. Nad seisavad heakskiidetult Jehoova trooni ees, sest nad on näidanud üles usku süütu talle kombel tapetud Jeesuse lunastusttoovasse veresse. „Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: ’Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!’ ” Need innukad kummardajad ütlevad jätkuvalt „Tule!” veel teistele, kes omakorda kogutakse, et nad pääseksid läbi „suure viletsuse”. — Ilmutuse 7:14—17; 22:17.
„Üle kogu ilmamaa”
Nende andunud kummardajate kohta võib öelda: „Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!” (Roomlastele 10:18) Nende hoolsat tööd on õnnistatud tähelepanuväärse viljakandmisega. Näiteks:
Mehhiko teatab nüüd 335 965 aktiivsest Jehoova kummardajast, ja vaid kolme aasta jooksul on juurde tulnud umbes sada tuhat kuulutajat! Millest selline suur laienemine? Järgnev jutustus aitab seda selgitada. Noor mees, kelle nimi on Aurelio, oli katoliku kirikus kirikuteener. Iga kord, kui Jehoova tunnistajad sellesse külasse tulid, lõi ta kirikukelli, et teha inimesed araks neid kuulama! Peagi ostis ta katoliku väljaande Jerusalem Bible ja hakkas seda lugema, aga ta ei saanud sellest aru. Siis ühel päeval nägi ta sõpra, kellel oli kaenla all New World Translation. Aurelio tõreles oma sõbraga ja, öelnud talle, et see on vale Piibel, viis sõbra oma koju, et näidata talle „tõelist” Piiblit. Sõber ütles: „Loe 2. Moosese 20. peatükki,” ja lahkus seejärel.
Kirikuteener alustas lugemist 2. Moosese raamatu 1. peatükist, kuni jõudis 20. peatüki 4. ja 5. salmini. Ta oli šokeeritud sellest, mida tema katoliku Piibel kujude kohta ütles. Pärast järgmise pühapäeva missat seadis ta preestri vastamisi tekstidega, mis puudutavad kujusid. Algul ütles preester, et tema ise vaid austab kujusid; ta ei kummarda neid. Nähes, et see Aureliot ei rahulda, süüdistas preester teda koos Jehoova tunnistajatega uurimises. Aurelio eitas seda, kuid lisas: „Nüüd ma hakkan uurima!”
Kui tunnistajad järgmine kord külasse tulid, astus Aurelio nendega ühendusse ja hakkas koos nendega Piiblit uurima. Ta lõpetas kirikus töötamise ja oli kolme kuu pärast kõlblik osalema koos Jehoova tunnistajatega avalikus teenimises. Esimene maja, mida ta külastas, kuulus preestrile, kes ei uskunud oma silmi, kui nägi endist kirikuteenrit Kuningriigi kuulutaja osas. Preester hirmutas teda kirikust väljaheitmisega, aga Aurelio ütles talle, et seda pole vaja teha, sest ta on juba kirikust lahkunud. Tema julge teguviis julgustas paljusid külaelanikke, kes juba uurisid koos Jehoova tunnistajatega. Aurelio ja veel 21 selle küla elanikku ristiti järgmisel piirkonnakonvendil. Selle piirkonna kasv on olnud nii kiire, et seal oli vaid üks kogudusevanem, kes võttis selle rühmaga läbi küsimused ristimiskandidaatidele.
„Käib nende hääl”
Kuningriigi kuulutamise eest ei ole võimalik põgeneda. Ühel Itaalia katoliiklasel läks iga kord meel pahaks, kui Jehoova tunnistajad teda külastasid. Kui siis kompanii ta Singapuri üle viis, arvas ta, et nüüd nad teda enam ei tülita. Aga tema üllatuseks olid ka seal Jehoova tunnistajad. Niisiis hankis ta kaks raevukat koera, et need ründaksid tunnistajaid, kes järgmine kord tulevad. Kui kaks tunnistajat tema kodu külastasid, hüppasid need koerad välja. Täis kabuhirmu, jooksid naised elu eest ristmikul erinevatesse suundadesse. Kui üks koertest ühe neist naistunnistajatest kätte sai, kahmas too meeleheites kotist kaks brošüüri ja toppis need koera avatud suhu. Seepeale lõpetas koer tagaajamise, pöördus ümber ja sörkis koju.
Järgmisel nädalal tegid needsamad kaks tunnistajat üle tänava asuvasse majja korduskülastust. Koerte omanik oli oma aias ja üllataval kombel tervitas naisi ning kutsus nad oma majja. Ta rääkis neile, et ta polnud kunagi Jehoova tunnistajatega rääkinud ega nende väljaandeid lugenud. Aga ta oli hämmastunud, kui leidis ühe oma koera suust brošüürid. Samal õhtul luges ta neid brošüüre ja need avaldasid talle tõeliselt mõju. Kuigi ta oli kogu elu olnud katoliiklane, väljendas ta soovi uurida Piiblit koos Jehoova tunnistajatega.
Kuna mees viidi uuesti Itaaliasse tagasi, korraldati nõnda, et Jehoova tunnistajad seal koos temaga uurisid. Kui ta koos naisega koosolekutel käima hakkas, astus valla preester neile vihaselt ähvardades vastu. Kui keegi abielupaari aias tule süütas, katkestasid nad kirikuga kõik sidemed. Nüüd ütleb see mees: „Ma olen juba paljudele oma perekonnaliikmetele kuulutanud, sest ma tahan, et nad saaksid teada, et Jehoova on ainus tõeline Jumal.”
„Maailma otsteni”
Järgmine kogemus maailma otsast näitab, kuidas Kuningriigi sõnumit hinnatakse ja kuidas see aitab muuta elu. Võttes osa sünnituseelsetest kursustest, kohtus üks austraalia tunnistaja naisega, kellel oli palju halbu harjumusi, ta keeldus suitsetamisest loobumisest isegi raseduse ajal. Tema hoiak häiris väga tunnistajat. Juhtus, et nad said beebid kätte ühel ja samal ajal ning olid ühes palatis, niisiis oli neil võimalus juttu ajada. Tuli ilmsiks, et sel naisel oli lapsepõlves olnud palju probleeme ja nüüd oli ta abielu purunemise äärel. Niisiis läks tunnistaja pärast haiglast väljasaamist sellele naisele külla ja alustas koos temaga piibliuurimist, kasutades perekonnaelu käsitlevat raamatut Making Your Family Life Happy.
Naise mees oli palunud Jumalat, et ta võiks leida õige religiooni, lisades eritingimuse: „Kui see vaid ei ole Jehoova tunnistajad!” Kui ta sai aga teada, et ta naine uurib koos Jehoova tunnistajatega, hakkas ta sellele vaatamata küsimusi esitama ja talle tehti ettepanek uurimisest osa võtta. Seda ta ka tegi ja peagi hakkas ta käima koguduse koosolekutel. Nüüd on nii mees kui ka naine ristitud ja on ilmne, et nende abielu olukord on tunduvalt paranenud.
Taolisel kirjandusel põhinevate koduste piibliuurimiste tagajärjena on kogutud palju uusi kummardajaid. Maades, kus Jehoova tunnistajatel on tulnud kannatada revolutsioonide, kodusõja või valitsuse piirangute tõttu, on koduste piibliuurimiste arv suurenenud. Palju aastaid möllas Angoolas kodusõda ja tunnistajatele sai osaks palju tagakiusamist ja raskusi. Eelmise aasta algul teatati, et keskmiselt viis iga kuulutaja läbi umbes kolme kodust piibliuurimist, kuid kuulutajatel oli vähe Piibli kirjandust. Reisivad ülevaatajad teenisid iga päev väikest rühma, korraldades päeva jooksul põlluteenistust ja igal õhtul koosolekuid! Milline rõõm, kui sõjategevus lõppes ja Lõuna-Aafrikast 42 tonni väga vajalikku Piibli kirjandust kohale jõudis! Kindlasti nende vendade ’armastus veel rohkem ja rohkem kasvab selges tunnetamises ja kõiges tajumises’, sest nüüd nad võivad „kindlaks teha, mis on peaasi”. (Filiplastele 1:9, 10) Milline ergutus neile, kellel on käes rikkalikult piibliuurimise abimaterjali, täielikult ära kasutada abi, mida Jehoova nii lahkelt pakub! — 1. Timoteosele 4:15, 16.
Nende ustavate kummardajate õnn tuletab meile meelde Jeesuse Mäejutluse sõnu: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taeva kuningriik. . . . Õnnelikud on need, keda taga kiusatakse õigluse pärast, sest neile kuulub taeva kuningriik. . . . Rõõmustage ja hüpake rõõmust, sest teie tasu on suur taevas.” (Matteuse 5:3—12, NW) Milline saak on juba kogutud Angoolas!
Ka teistes maailma paikkondades on piirangud Jehoova tunnistajate tegevusele kas vähendatud või ära muudetud. Jeesus kommenteeris oma päevi: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.” (Matteuse 9:37) Kui hästi see tänapäeval paika peab! Töölistele vajatakse alati lisa. Oleme rõõmsad, et meie kummardamine hõlmab viljakogumist. Tänapäeval ei või leida maa pealt suuremat rõõmu, kui seda on meie viljakas Jehoova Jumalale pühendatud teenistus.
Mis on see, mis ajendab Jehoova kummardajaid taolist rõõmu ja innukust ilmutama? Vaadelgem.