Jehoova külluslik headus

„Kui suur [„külluslik”, NW] on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad.” — LAUL 31:20.

1, 2. a) Millise tohutu töö võttis Jehoova ette teatud ajal kauges minevikus? b) Kuidas kirjeldas Jehoova oma loomistegevuse tulemust?

OLI aeg, mil Jehoova hakkas looma ’taevast oma aujärjeks ja maad oma jalajärjeks’. (Jesaja 66:1) Jumala aruanne ei anna teada, millal see toimus. See tõdeb vaid: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” (1. Moosese 1:1) Loomisperioodil moodustati lugematud miljonid galaktikad, paljud neist sisaldavad miljardeid tähti. Ühe taolise galaktika kauges nurgas oli ere täht, mille orbiidil liikus hulk suhteliselt väikseid tumedaid taevaskerasid. Üks neist sai hiljem nimeks Maa. Võrreldes suurte säravate tähtedega oli maa tähtsusetu. Ometigi oli Jumalal eesmärk see oma jalajärjeks teha.

² Niisiis suunas Jehoova oma loomisjõud planeet Maale. „Kõige loodu esmasündinu” oli Meister-töötegijana tema kõrval, kui see pisike tume mass kuue pika loomise „päeva” jooksul muutus. Sellest sai, piltlikult öeldes, Jumala jalgadele sobiv puhkepaik. (Koloslastele 1:15; 2. Moosese 20:11; Õpetussõnad 8:30, NW) Jumala eesmärk oli panna siia uus intelligentse elu vorm: inimkond. Esimene inimpaar, kes oli loodud elementidest, mida leidus maapõues, pandi armsasse paradiislikku keskkonda. (1. Moosese 1:26, 27; 2:7, 8) Selle väljapaistva loomisakti lõpptulemus oli nii täiuslik, nii kaunis, et Piibel avaldab Jumala tunded kuuenda loomispäeva lõpuosas — hommikul: „Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!” — 1. Moosese 1:31.

Jumala headus

3. Milline väljapaistev Jumala omadus ilmneb loomises?

³ Tuhandeid aastaid hiljem vaatas selle esimese inimpaari järeltulija tagasi loomisajale ja kirjutas: „[Jumala] nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates.” (Roomlastele 1:20) Jah, maa ning selle peal loodute suurepärasus oli tõepoolest Jumala nähtamatute omaduste — mille hulgas Jumala külluslik headus sugugi tähtsusetu polnud — imeline peegeldus. Kui kohane seega, et Jumal kuulutas, et kõik, mida ta oli loonud, oli hea! — Laul 31:20.

4, 5. Mis on headus?

⁴ Headus on Galaatlastele 5:22 apostel Pauluse poolt kirjeldatud vaimu vilja kuues külg. Eelnevad ajakirja Vahitorn uurimisartiklid on arutlenud esimese viie vaimu vilja üle, näidates nende tähtsust täieliku kristliku isiksuse väljaarendamisel.a Kui tähtis on seega, et me headust ei unustaks! On sobiv, et pöörame nüüd oma tähelepanu sellele omadusele.

⁵ Mis on headus? See on omadus või seisund olla hea. See on moraalne kvaliteet, voorus. Järelikult on see positiivne omadus, mis väljendub teiste suhtes heade ja kasulike tegude tegemises. Kuidas saame seda armastust väljendavat omadust osutada? Põhiliselt Jehoovat jäljendades. Seepärast, enne edasist arutlust selle üle, kuidas me üksikute kristlastena headust ilmutada saame, uurigem headust, mida Jehoova, meie armastav Jumal, on inimperet varustades ja temaga tegeldes ilmutanud.

Loomisel ilmutatud headus

6. Mis ajendas Jehoovat teisi intelligentseid eluvorme looma?

⁶ Mis oli meie taevase Isa esmaseks ajendiks, et jagada intelligentsete elusolenditega oma rõõmu elust? Apostel Johannes vastab sellele küsimusele, öeldes: „Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8) Jah, omakasupüüdmatu armastus ajendas suurt Eluallikat looma teisi eluvorme, andes ühtedele taevase ja teistele maise kodu. Muidugi teame me vähe, milline on taevas või taevased olendid. Nad on vaimud — inimsilmale nähtamatud — ja nende koduks on vaimne valdkond. Kuid vaata enda ümber maist kodu, mille Jehoova oma inimlastele andis. Ja mõtle inimkonna enda peale. Siis hakkad omaenda silmadega nägema jõulist Jumala headuse tõendit.

7—9. Kuidas võib Jumala headust näha sellest, kuidas ta lõi maa ja inimese selle peale?

⁷ Jehoova andis meie esimestele vanematele elu. Veel enam, ta tegi võimalikuks, et elu võiks olla ülimalt meeldiv ja nauditav. Alguses lõi ta neile kodu, maa, mille pöörlemine, temperatuuriulatus ja atmosfäär on täpselt kohased. Ta pani ringlema vee, lämmastiku ja hapniku tsüklid, mis täiuslikult töötasid inimeste kasuks ja heaoluks. Ta kattis maapinna tuhandete taimetüüpidega, osa neist inimese toiduks ja osa eriliseks rõõmuks silmale. Ta täitis taeva lindudega, kes oma värvide ja lauluga palju headmeelt valmistavad. Ta täitis mered kalaparvedega ja maa paljude loomaliikidega, osa neist metsikud ja osa taltsutatavad. Milline hämmastavalt suur heldekäelisus! Ja milline tõend Jumala südame headusest! — Laul 104:24.

⁸ Nüüd vaata, kuidas Jumal inimese tegi. Tema käsivarred, jalad ja käed on just sellised, milliseid on vaja, et võimaldada tal tasakaalu säilitada ja hõlpsasti ringi liikuda. Materjalidest, mida nii rikkalikult on teda ümbritseva maa peal, saab ta hankida enda jaoks toitu ja muud vajalikku. Jehoova andis maitsmiselundid, nii et söömine ja joomine ei ole ainult mehhaaniline toiming energia kogumiseks — nii nagu tänapäeval seadme ühendamine elektrivõrguga. Ei, söömine ja joomine oli kavandatud nautimiseks, kuna need ei täida lihtsalt kõhtu, vaid erutavad maitsmismeelt. Jehoova andis inimesele samuti ka kõrvad ja pani ta rohkete helide keskele, mis kõrvadele rõõmu valmistavad. Kui meeldiv on kuulata mahedat voolava oja vulinat, turteltuvi kudrutust või beebi naerupugistamist! Jah, vaatamata kõikidele halbadele asjadele, mis loomise algusest juhtunud, on tänu Jumala headusele ikka rõõm elus olla.

⁹ Vaatle ka oma teisi meeli. Kui palju on vahelduvaid ülimeeldivaid värve, rõõmustamaks meie silma! Ja kui rahuldustpakkuv on nuusutada õrna lillelõhna! Pole ime, et laulik hüüdis Jehoovale: „Ma ülistan sind, et ma olen valmistatud kartustsisendaval viisil ja imepäraselt. Imelised on sinu tööd!” — Laul 139:14, NW.

Inimkonna langus ja pääste

10. Kuidas on enamik inimesi Jumala headusele reageerinud, vaatamata sellele, et nad sellest jätkuvalt kasu saavad?

¹⁰ On kurb, et peagi näitasid meie esivanemad üles hindamise puudust kogu neile osutatud Jumala headuse suhtes. Nad ilmutasid seda, kui nad ei kuuletunud Jumala käskudele ja astusid üle ainsast piirangust, mille ta oli kehtestanud. Selle tulemusena said nemad ja nende järeltulijad tunda muret, kannatusi ja surma. (1. Moosese 2:16, 17; 3:16—19; Roomlastele 5:12) Läbi aastatuhandete, mis järgnesid sellele sõnakuulmatule teole, on enamik inimkonnast Jumala headuse vastu kas ükskõiksust või hindamise puudust üles näidanud. Kuid vaatamata sellele saavad tänamatud ja mittehindavad inimesed ikka Jumala headusest kasu. Kuidas? Apostel Paulus selgitas Lähis-Ida Lüstra elanikele: „Siiski ei ole [Jumal] jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!” — Apostlite teod 14:17.

11. Kuidas Jumala headus läheb kaugemale inimkonnale rõõmuvalmistava kodu andmisest?

¹¹ Kuid Jumala headus pole piiratud vaid maa jätkuva varustamisega kõige rõõmuvalmistava ja elu ülalhoidvaga, mida siin külluses on. Ei, ta läks veelgi kaugemale. Jehoova ise ilmutas, et ta on valmis Aadama järglastele patud andeks andma ja jätkama hoolitsevat vahekorda ustavatega inimkonna seast. Moosese tähelepanu juhiti sellele Jumala headuse aspektile, kui Jehoova tõotas, et ’laseb [Moosese] eest mööduda kogu oma headuse’. Siis kuulis Mooses avaldust: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.” — 2. Moosese 33:19, NW; 34:6, 7.

12. Millised Moosese Seaduse korraldused näitasid Jehoova headust?

¹² Moosese päevil seadis Jehoova uue Iisraeli rahva jaoks sisse seadusliku korra, mille põhjal tahtmatult patustajad võisid saada ajutise ehk sümboolse pattude andeksandmise. Seaduselepingu kaudu, mille vahendajaks oli Mooses, said iisraellased Jumala eriliseks rahvaks ja neid õpetati Jehoovale ohverdama mitmesuguseid loomohvreid, mis kataksid nende patud ja ebapuhtad teod. Seega võisid kahetsevad iisraellased, vaatamata nende ebatäiuslikule olemusele, Jehoovale vastuvõetavalt läheneda ja teada, et nende kummardamine talle meeldib. Kuningas Taavet, selle Seaduse all oleva rahva liige, väljendas selles suhtes oma teadlikkust Jumala headusest: „Ära tuleta meelde mu noore ea patte ega mu üleastumisi; oma heldust mööda mõtle minule oma headuse pärast, oh Jehoova!” — Laul 25:7.

13. Kuidas seadis Jehoova sisse tulemusrikkama tee pattude andeksandmiseks, kui seda olid loomohvrid?

¹³ Aja möödudes ajendas Jehoova headus teda sisse seadma tulemusrikkamat ja püsivamat viisi pattude andeksandmiseks. See toimus kuningas Taaveti järeltulija Jeesuse ohvri kaudu. (Matteuse 1:6—16; Luuka 3:23—31) Jeesus ei teinud pattu. Seega, kui ta suri, oli ta ohvriks antud elu suure väärtusega ja Jumal tunnustas seda kui lunastust, mis võib katta kõik Aadama patused järglased. Apostel Paulus kirjutas: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma ning mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud lepitusvahendiks usu kaudu tema veres.” — Roomlastele 3:23—26.

14. Millised imelised lootused on saanud inimestele võimalikuks läbi lunastusohvri?

¹⁴ Usk Jeesuse lunastusohvrisse saadab kristlaste jaoks palju korda, palju rohkem kui nood Seaduselepingu loomohvrid iisraellaste jaoks. See lasi piiratud arvul kristlastel saada kuulutatud õiglaseks ja adopteeritud Jumala vaimu abil tema poegadeks. Seega said nad Jeesuse vendadeks lootusega saada vaimolestena üles äratatud, et temaga koos ta taevases Kuningriigis valitseda. (Luuka 22:29, 30; Roomlastele 8:14—17) Kujutle, et Jumal avas taolise taevase väljavaate loodolestele, kes elavad maal, sellel väiksel planeedil! Väike rühm, kes seda lootust südames kannab, on ikka veel alles. Kuid miljonitele teistele kristlastele, kes lunastusse usku üles näitavad, avaneb tee tunda rõõmu sellest, mille Aadam ja Eeva kaotasid — igavesest elust paradiisis, aiasarnasel maal. Seaduseleping üksi polnud võimeline oma alamatele ei taevast ega maist väljavaadet andma.

15. Mida sisaldab hea sõnum?

¹⁵ Kui kohane, et sõnumit uutest korraldustest, mille Jumal Jeesus Kristuse kaudu liikuma pani, kutsutakse „heaks sõnumiks”, sest see peegeldab Jumala headust. (2. Timoteosele 1:9, 10, NW) Piiblis nimetatakse head sõnumit mõnikord „heaks sõnumiks kuningriigist”. Tänapäeval keskendub see tõele, et Kuningriik on rajatud ülesäratatud Jeesuse valitsemise all. (Matteuse 24:14, NW; Ilmutuse 11:15; 14:6, 7) Sellele vaatamata sisaldab hea sõnum rohkemat. Nagu näitasid Pauluse äsjatsiteeritud sõnad Timoteosele, sisaldab see teadmist, et Jeesus ohverdas meie kasuks lunastusohvri. Ilma selle ohvrita meie suhted Jumalaga, meie tõeline pääste — rääkimata Jeesuse ja 144000 maa pealt võetud preestrite ning kuningate Kuningriigist — poleks võimalik. Milline imeline Jumala headuse osutamine on lunastus!

Jumala headus tänapäeval

16, 17. Kuidas täitus Hoosea 3:5 a) aastal 537 e.m.a.? b) aastal 1919 m.a.j.?

¹⁶ Vaadates ette „viimsetele päevadele”, hoiatas apostel Paulus: „Inimesed on . . . hea põlgajad.” (2. Timoteosele 3:1—3) Ei hinnata isegi tavalisi headuse väljendusi, nagu heldekäelisust ja heanaaberlikkust. Kui julgustav seega on südantsoojendav prohvetiennustus Hoosea 3:5: „Iisraeli lapsed pöörduvad ja otsivad Jehoovat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma kuningat; nad tulevad värisedes Jehoova ja tema headuse juurde viimseil päevil!”

¹⁷ See prohvetiennustus täitus esmalt aastal 537 e.m.a., kui juudid Babüloni vangipõlvest Tõotatud maale tagasi tulid. Kaasajal algas selle täitumine aastal 1919, kui vaimse Iisraeli jäänus Saatana organisatsioonist välja tuli ja tõsiselt Jehoovat ning tema headust otsima hakkas. Nad mõistsid, et ’Taavet, nende kuningas’, oli Jeesus Kristuse isikus taevases väes alates aastast 1914 valitsemas. Tema taevase ülevaatamise all alustasid nad entusiastlikult selle hea sõnumi teatavakstegemist rahvastele. Seega hakkasid nad täitma volitatud ülesannet, mis on kirja pandud Matteuse 24:14: „Seda [rajatud] kuningriigi evangeeliumi [„head sõnumit”, NW] peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots.”

18. Kes on ühinenud vaimse Iisraeli jäänusega hea sõnumi kuulutamisel?

¹⁸ Tänapäeval on võitute jäänusega ühinenud „suur hulk rahvast”, kes samamoodi Jehoova headust ülistab. (Ilmutuse 7:9) Praegu kordab enam kui neli miljonit inimest kajana ingli häält apostel Johannese nähtud nägemuses, teatades kõikidele rahvastele: „Kartke Jumalat ja andke temale austust, sest on tulnud tema kohtutund, ja kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!” — Ilmutuse 14:7.

19. Nimeta üks Jumala headuse suurimatest tõenditest.

¹⁹ Üks suurimatest Jumala headuse tõenditest on see, et ta lubab meil selles haripunkti jõudnud töös kaastöölised olla. Milline eesõigus, et meile on usaldatud „õnneliku Jumala hiilgav hea sõnum”! (1. Timoteosele 1:11, NW) Kui me seda teistele kuulutame ja õpetame, ilmutame suurel määral headust, seda Jumala vaimu tähtsat vilja. Seega on meil Jumala vanaaja sulase Taaveti seisukoht, kes ütles: „Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!” — Laul 145:7.

20. Millist edasist informatsiooni seoses headusega arutletakse järgmises artiklis?

²⁰ Aga kas hea sõnumi kuulutamises osalemine on ainuke tee headuse väljendamiseks meie elus? Mitte mingil juhul! Meid julgustatakse võtma „Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed”. (Efeslastele 5:1) Jumala headus on väljendunud mitmeti. Seepärast peaks ka meie headus mõjuma meie elu mitmetele külgedele. Mõningaid neist vaadeldakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas oskad vastata?

◻ Kuidas peegeldab loodu Jumala headust?

◻ Milliseid korraldusi tegi Jehoova, andestamaks kahetsevate inimeste patte?

◻ Millal tuli võitud jäänus Hoosea 3:5 täitumiseks Jehoova ja ta headuse juurde ja milleni see viis?

◻ Mis on tänapäeval üks suurimatest Jumala headuse tõenditest?

[Pilt lk 15]

Loodus annab tunnistust Jumala külluslikust headusest

[Pilt lk 16]

See, et meil lubatakse osaleda kuulutustöös, on väljapaistev tõend Jumala headusest