Kas aeg on lähemal, kui sa arvad?
KOLM päeva enne surma oli Jeesusel Jeruusalemmas väga tegevusrohke päev, päev, mis kujunes praegu elavate kristlaste jaoks äärmiselt tähtsaks. Ta õpetas templis, tõrjudes palju kavalaid küsimusi, millega juudi religioonijuhid teda lõksu meelitada püüdsid. Lõpuks suunas ta kirjatundjatele ja variseridele terava hukkamõistu, mis märgistas neid kui silmakirjatsejaid ja rästikuid, kes lähevad Gehennasse. — Matteuse 22. ja 23. peatükk.
Kui ta oli templipiirkonnast lahkumas, ütles üks ta jüngritest: „Õpetaja, näe, millised kivid ja millised hooned need on!” Laskmata end sellest mõjutada, ütles Jeesus talle: „Kas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!” (Markuse 13:1, 2) Siis lahkus Jeesus viimast korda templist, laskus Kidroni orgu, ületas selle ja tõusis mööda Õlimäe nõlvu üles.
Kui ta õhtustes päikesekiirtes mäel istus, pilgu ees teisel pool orgu Morija mäel asuv tempel, tulid Peetrus, Jakoobus, Johannes ja Andreas eraldi ta juurde. Neil mõlkusid raskelt meeles sõnad, mida ta oli öelnud templi mahakiskumise kohta. Nad küsisid: „Ütle meile, millal need asjad sünnivad ja mis on su juuresviibimise ja asjadesüsteemi lõpetamise tundemärk?” (Matteuse 24:3, NW; Markuse 13:3, 4) Vastus, mille ta nende küsimusele sel õhtupoolikul Õlimäel andis, on meie jaoks elulise tähtsusega. See hoiab meid, et me mõtlemist „asjadesüsteemi lõpetamisele” liiga kauaks edasi ei lükkaks.
Nende küsimus oli kahekordne. Ühest küljest puudutas see templi ja juutide süsteemi lõppu; teisest küljest Jeesuse tulevast Kuningana juuresviibimist ja praeguse asjadesüsteemi lõpetamist. Jeesuse vastus haaras mõlemaid küsimusi, nagu see on toodud Matteuse 24. ja 25. peatükis, Markuse 13. ja Luuka 21. peatükis. (Vaata ka Ilmutuse 6:1—8.) Pidades silmas selle praeguse maailma ehk asjadesüsteemi lõpetamist, kirjeldas Jeesus mitmeid jooni, mis koosvõetuna on viimsete päevade kindlaksmääramise liit-tunnusmärk. Kas on see liit-tunnusmärk täitumas? Kas asetab see meid Piiblis räägitud viimsetesse päevadesse? Kas selle täitumine hoiatab meid, et aeg võib olla lähemal, kui me arvame?
Üheks Jeesuse liit-tundemärgi jooneks on: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu.” (Matteuse 24:7) Aastal 1914 algas Esimene maailmasõda. Sel aastakümnel olid Jehoova tunnistajad otsekohe erksalt valvel. Ja miks? Detsembris aastal 1879, umbes 35 aastat varem, oli ajakiri Vahitorn Piibli kronoloogia põhjal öelnud, et aasta 1914 on inimkonna ajaloos pöördeline. Kas pidi see sõda, tõepoolest esimene ülemaailmse ulatusega sõda, mis haaras 28 rahvast ja kus tapeti 14 miljonit inimest, olema sündmuste alguseks, mis viivad täide Jeesuse liit-tundemärgi lõpu kohta? Kas pidid järgnema teised tundemärgi jooned?
„Jeesuse Kristuse ilmutuses” on sedasama veresauna ennustatud. Siin võtavad tulipunane hobune ja selle ratsanik „rahu maa pealt ära”. (Ilmutuse 1:1; 6:4) See juhtus kindlalt aastal 1914—1918. Ja Esimene maailmasõda oli alles algus. Aastal 1939 järgnes Teine maailmasõda. Sellesse konflikti mähiti 59 rahvast ja tapeti umbes 50 miljonit inimest. Teisele maailmasõjale järgnenud 45 aasta jooksul on peetud üle 125 sõja, kus on tapetud üle 20 miljoni inimese.
Selle tundemärgi üheks jooneks on: „Nälga . . . on paiguti.” (Matteuse 24:7) Esimese maailmasõja ajal ja järel oli laialdane näljahäda. Üks ettekanne loetleb alates 1914. aastast üle 60 suurema näljahäda, mis on läinud maksma mitmeid miljoneid elusid. Veelgi enam, isegi praegu sureb iga päev 40000 last alatoitlusse ja haigustesse, mida on võimalik ära hoida.
„Suuri maavärisemisi on siis.” (Luuka 21:11) Need raputasid maad peale Esimese maailmasõja algust. Aastal 1915 võttis Itaalia maavärisemine 32610 inimelu; aastal 1920 tappis üks teine maavärisemine Hiinas 200000 inimest; aastal 1923 suri Jaapanis 99300 inimest; aastal 1935 kaotas oma elu 25000 inimest alal, mida praegu nimetatakse Pakistaniks; aastal 1939 hukkus Türgis 32700 inimest; aastal 1970 sai Peruus surma 66800 inimest; aastal 1976 suri Hiinas 240000 (mõned väidavad 800000) inimest; aastal 1988 kaotas Armeenias 25000 inimest elu. Kindlasti on alates 1914. aastast toimunud suured maavärisemised!
„Paiguti . . . katku.” (Luuka 21:11) Aastatel 1918 ja 1919 põdes umbes 1000000000 inimest Hispaania grippi ja üle 20000000 suri. Kuid see oli alles algus. Arengumaades jätkavad malaaria, hiiliv palavik, jõepimedus, äge kõhulahtisus ja teised haigused sadade miljonite sandistamist ja tapmist. Lisaks nõuavad südamehaigused ja vähk veel miljoneid elusid. Inimkonda laastavad seksuaalsel teel edasi antavad haigused. Tänapäeval täidab surmav AIDS-i nuhtlus südameid hirmuga, hinnangute kohaselt nakatub igas minutis uus ohver, olles ilma igasugusest raviväljavaatest.
„Ülekohus [„seadusetus”, NW] läheb väga võimsaks.” (Matteuse 24:12) Alates aastast 1914 on seadusetus metsikult kasvanud ja tänapäeval on see plahvatuslik. Mõrvad, vägistamised, röövimised, gangsterisõjad — need annavad ainet ajalehtede pealkirjadeks ja raadio- ning teleuudisteks. Kontrollimatult raevutseb mõttetu vägivald. Ühendriikides tulistab revolvrimees automaatrelvast koolilaste pihta sada lasku — 5 surnut, 29 haavatut. Inglismaal tapab hullunud mees 16 inimest ründerelvaga AK-47. Kanadas läheb naistevihkajast mees Montreali Ülikooli ja tapab 14 naist. Taolised inimesed on nagu hundid, lõvid, kiskjad, mõistmatud loomad, kes on sündinud kinnipüüdmiseks ja hävitamiseks. — Võrdle Hesekiel 22:27; Sefanja 3:3; 2. Peetruse 2:12.
„Inimesed lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas.” (Luuka 21:26) Aatomiteadlane Harold C. Urey ütles kohe peale esimese aatomipommi plahvatust tuleviku kohta: „Me sööme, magame, elame ja sureme hirmu tundes.” Tuumasõja hirmule on lisandunud kuritegevuse, nälja, majandusliku ebakindluse, moraalilanguse, perekonna lagunemise ja maa saastumise hirm. Tegelikult levitavad igapäevased ajalehed ja teleuudised kõikjale hirmu, tuues halvad ajad esiletõstetult meie ette.
Ka apostel Paulus kirjutas olukordadest, mis selle asjadesüsteemi viimseil päevil valitsevad. Tema sõnu võib lugeda otsekui päevauudiseid. „Aga seda tea,” kirjutab ta, „et viimseil päevil tuleb raskeid aegu [„kriitilisi aegu, millega on raske toime tulla”, NW]. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge. Ja nendest hoidu eemale.” — 2. Timoteosele 3:1—5.
Kas kõik jääb nõnda, „nagu oli loomise algusest”?
Apostel Peetrus kuulutas ette ühe teise viimsete päevade joone: „Viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi ning ütlevad: ’Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!’ ” — 2. Peetruse 3:3, 4.
Tänapäeval, kui kerkib üles viimsete päevade teema, viivad paljud inimesed Peetruse prohvetlikud sõnad täide, pilgates ja öeldes: „Oh, kõik taolised asjad on juba varem toimunud. Ajalugu lihtsalt kordab iseennast.” Seega nad jätavad hoiatused tähele panemata ja jätkavad ’elamist iseeneste himude järgi’. Need, „kes seda tahavad”, lükkavad kõrvale nii selgelt viimsetele päevadele osutava prohvetiennustuste täidemineku. — 2. Peetruse 3:5.
Sellele vaatamata pole Jeesuse poolt ennustatud liit-tundemärgi erinevad jooned kõik koos mitte kunagi varem nii lühikese perioodi jooksul ja sellise intensiivsusega ning selliste kaugeleulatuvate tagajärgedega täide läinud. (Vaata näiteks veelkord Matteuse 24:3—12; Markuse 13:3—8; Luuka 21:10, 11, 25, 26.) Ja tahaksime eriliselt sinu tähelepanu pöörata veel ühele viimsete päevade ennustatud joonele, mida kirjeldatakse Ilmutusraamatus.
Pöördugem Ilmutuse 11:18 juurde. Seal öeldakse, et ajal, mil Kristuse Kuningriik hakkab valitsema ja rahvad on vihastunud ning kohtumõistmise aeg on tulnud, Jehoova ’hävitab need, kes hävitavad maad’. Kas ei hävita saastamine tänapäeval elukeskkonda? Tõesti, inimesed on alati rikastumiseks maa ressursse ekspluateerinud. Kuid seda tehes pole nad kunagi olnud võimelised hävitama maad kui asustatud planeeti. Praegu on 1914. aastast alates toimunud teadusliku tehnoloogia arengu tõttu inimesed selleks võimelised, ja kahmates ahnelt rikkusi, on nad tõesti maad hävitanud, saastates keskkonda ja ohustades maa elusäilitamise võimet.
Saamahimuline, materialistlik ühiskond on seda praegu ärevusttekitava kiirusega tegemas. Mõned jubedused, mis sellele on järgnenud: happevihmad, maakera soojenemine, osoonikihi augud, prahiuputus, toksiliste jäätmete hunnikud, ohtlikud herbitsiidid ja pestitsiidid, tuumajäätmed, õlireostus, puhastamata reovete keskkonda heitmine, taime- ja loomaliikide ohustamine, surnud järved, saastunud põhjavesi, hävitatud metsad, saastunud maapind, pealmise mullakihi kadumine ja sudu, mis kahjustab nii puid kui põlluvilju, samuti ka inimese tervist.
Professor Barry Commoner ütleb: „Usun, et pidev maa saastamine, kui see on kontrolli alt väljas, hävitab lõpuks selle planeedi kui sobiva paiga inimelu jaoks. . . . Raskused ei seisne mitte teaduslikus asjatundmatuses, vaid tahtlikus ahnuses.” Raamat State of the World 1987 ütleb 5. leheküljel: „Inimtegevuse tase on hakanud ohustama maa enda asustamiskõlblikkust.” Ühendriikides aastal 1990 avalikkuse ette toodud hiigel-teleseriaali pealkirjaks oli „Võidujooks planeedi päästmiseks”.
Inimene ei lõpeta mitte kunagi saastamist; kuid Jumal lõpetab, kui ta hävitab need, kes maad hävitavad. Jumal ja ta taevane Väepealik Kristus Jeesus teevad seda, viies täide kohtuotsuse materialistlike rahvaste üle lõplikus Harmagedooni sõjas. — Ilmutuse 16:14, 16; 19:11—21.
Lõpuks pane tähele väljapaistvat Jeesuse prohvetiennustuse joont viimsete päevade kohta: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maa peal.” (Matteuse 24:14, NW) See hea sõnum ütleb, et Jumala Kuningriik valitseb praegu taevastes ja hävitab varsti selle kurja süsteemi ning taastab Paradiisi maa peal. Evangeeliumi kuulutati ka varem, kuid mitte kunagi kogu asustatud maa ulatuses. Kuid alates 1914. aastast on Jehoova tunnistajad seda teinud, vaatamata Jeesuse poolt ettekuulutatud tagakiusamisele — valitsuse keelule, rahvajõugu vägivallale, vangistustele, piinamisele ja paljude hukkumisele.
Aastal 1919 kuulutas 4000 Jehoova tunnistajat seda head sõnumit. Nende hulk on pidevalt kasvanud, nii et eelmisel aastal kuulutas üle 4000000 inimese umbes 200 keeles 212 maal, levitades sadu miljoneid Piibleid, raamatuid ja ajakirju, viies läbi inimeste kodudes miljoneid piibliuurimisi ja pidades kõigis maailma osades hiigelstaadionidel konvente. Enne 1914. aastat poleks sellist hiigelsuures mahus evangeeliumikuulutamist saadud iial läbi viia. Selle taolises ulatuses läbiviimiseks vajati moodsaid ülikiireid trükipresse, transpordivahendeid, kompuutreid, telefakse ja samuti ka posti- ja sidevahendeid, mis on meie päevil ainulaadselt kättesaadavad.
Jeremija päevil hoiatati Jeruusalemma saabuva hävingu eest; ta elanikud vaid pilkasid, kuid aeg oli lähemal, kui nad arvasid. Tänapäeval on kõlamas palju suurem hoiatus Harmagedooni hävingu eest koos seda toetavate rohkete tõendustega. (Ilmutuse 14:6, 7, 17—20) Miljonid ei taha seda kuulda. Kuid aeg on otsa saamas; aeg on lähemal, kui nad arvavad. Kas aeg on lähemal, kui sina arvad?
[Pilt lk 7]
Jeremija päevil oli aeg lähemal, kui nad arvasid