Kas nad on tõestanud, et Piibel on vale?

KAS teadlased ja piiblikriitikud on tõepoolest tõestanud, et Piibel sisaldab vigu ja väljamõeldisi? Enne kui sa vastad jaatavalt, peaksid meeles pidama, et kuigi paljud teadlased esitavad oma arvamuse väga kindlalt ja autoriteetselt, pole neil alati õigus. Sageli on nende ideed nõrkadel jalgadel.

Kahtlased oletused

Näitena piiblikriitiku autoriteetsena kõlavast ütlusest kaalutle, mida ütles S. R. Driver Taanieli raamatu kohta. Traditsiooniliselt ollakse arvamusel, et Taaniel ise on kirjutanud selle raamatu kuuendal sajandil e.m.a. Babülonis. (Taaniel 12:8, 9) Kuid Driver väitis, et see on kirjutatud palju hiljem. Miks? Ühe „tõendina” toodi, et raamat sisaldab kreekakeelseid sõnu ja, Driver kinnitas: „Võib tõsiselt kinnitada, et neid sõnu poleks saadud Taanieli raamatus kasutada, kui seda poleks kirjutatud peale seda, kui kreeka mõju levis Aasiasse Aleksander Suure vallutuste läbi.” Aleksander tegi oma vallutused umbes aastal 330 e.m.a.

Driveri väitest ei paista midagi kindlamat olevat. Selle toeks aga mainib ta vaid kolme kreekakeelset sõna, kõik muusikainstrumentide nimed. (Taaniel 3:5) Kuna kreeklased olid tihedates sidemetes Lähis-Idaga talletatud ajaloo varasematest perioodidest saadik, siis kuidas võib keegi põhjendatult väita, et Babülonis kuuendal sajandil e.m.a. ei kasutatud kreekakeelsete nimedega instrumente? Milline kõikuv alus, et kahelda Taanieli raamatu autoris ja kirjutamise ajas!

Teiseks näiteks on suhtumine Piibli viide esimesse raamatusse. Traditsiooniliselt öeldakse, et need on suuremalt osalt Moosese poolt kirjutatud umbes aastal 1500 e.m.a. Kuid kriitikud väidavad, et nad näevad neis raamatuis erinevaid kirjutamise stiile. Lisaks märgivad nad, et Jumalat kutsutakse mõnikord tema nimega Jehoova ja mõnikord vaid heebreakeelse „Jumalat” tähistava sõnaga. Selliste tähelepanekute põhjal nad otsustavad, et need Piibli raamatud on tegelikult vaid eri aegadel kirjutatud ülestähenduste kogu, millele on antud lõplik kuju mõni aeg pärast aastat 537 e.m.a.

Seda teooriat usutakse laialdaselt, kuid mitte keegi pole mitte kunagi selgitanud, miks Mooses poleks võinud viidata Loojale kord kui Jumalale, kord kui Jehoovale. Keegi pole tõestanud, et ta ei osanud kirjutada erinevates stiilides, kui ta käsitles erinevat ainestikku, kirjutades erinevatel eluperioodidel või kasutades varasemaid allikaid. Lisaks, nagu ütles John Romer oma raamatus Testament—The Bible and History: „Selle analüüsimeetodi suurimaks vastuoluks on see, et kuni tänase päevani pole leitud tükikestki algupärast teksti, mis tõestaks, et need teoreetilised algtekstid, mida nüüdisuurijad nii väga armastavad, ka tegelikult olemas olid.”

Paljude piiblikriitikute põhioletus on selgitatud McClintocki ja Strongi Cyclopedias: „Uurijad . . . lähtuvad oletusest, et need ajaloo tõsiasjad, mis esinevad jutustuste taustal, on lihtsalt loomulikud faktid, sarnaselt teiste loomulike faktidega, mida me teame. . . . Kas keegi kirjanik esitab faktina mingi juhtumi, mis ületab tuntud loodusseaduste piirid? Siis . . . seda väidetavat juhtumit ei toimunud.”

Niisiis, paljud arvavad, et imesid ei saanud juhtuda, kuna need on tuntud loodusseaduste piiridest väljaspool. Samal kombel peavad pikaajalised prohvetiennustused olema võimatud, sest inimesed ei suuda näha kaugele tulevikku. Iga ime peab olema lihtsalt legend või müüt. Iga ennustus, mis on kindlalt täitunud, peab olema kirjutatud selle täitumise järel.a Seepärast mõned väidavad, et Taanieli raamatu ennustused täitusid teiseks sajandiks e.m.a. ja sellepärast peab see raamat siis kirjutatud olema.

Kuid see eeldus põhineb usutõekspidamisel, et Jumalat ei ole olemas või kui on, ei sekku ta kunagi inimese ajalukku. Kogu Piibli keskne mõte on kindlasti selles, et Jumal on olemas ja sekkub aktiivselt inimese ajalukku. Kui see on tõsi — ja tõendid näitavad, et nii see on —, teeb see suurema osa tänapäeva piiblikriitikute väidetest alusetuks.

Kas kaasaegne teadus on näidanud, et Piibel on vale?

Ent mida öelda väite kohta, millele vastavalt teadus on näidanud, et me ei saa Piiblit uskuda? On tõsi, et kui Piibel puudutab ainestikku, mida me nimetame teaduslikuks, on see suuremalt osalt täielikus kooskõlas sellega, mida tänapäeva teadlased õpetavad.

Näiteks annab Piibel väga praktilisi hügieeni ja nakkushaigusi puudutavaid käske. Raamat Manual of Tropical Medicine ütleb: „Moosese aja hoolikad hügieenialased ettevaatusabinõud ei saa jätta kellelegi mõju avaldamata. . . . On tõsi, et haiguste klassifitseerimine oli väga lihtne, — [nimelt] klassifitseeriti need akuutseteks haigusteks, mida kutsuti ’katkuks’, ja kroonilisteks haigusteks, millega kaasnes mingi lööve ja mida kutsuti ’pidalitõveks’ —, kuid äärmiselt karmid karantiiniseadused tõid kindlasti väga palju kasu.”

Mõtle veel Piibli järgneva väite üle: „Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!” (Koguja 1:7) Kõlab nagu kirjeldus, mis on toodud kaasaja õpikutes vee ringkäigust. Jõed toovad vee merre, kust see aurub ja tõuseb pilvedena tagasi maa kohale, siis sajab see alla vihmana või lumena ja voolab tagasi jõgedesse.

Samuti teadlaste järeldused, et mäed tõusevad ja vajuvad ja et kord olid praegused mäed muistsete merede all, on kooskõlas lauliku poeetiliste sõnadega: „Mägede peal seisavad veed! Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud!” — Laul 104:6, 8.

Keegi kirjanik väitis: „Kõik Vana Testamendi kirjutajad pidasid Maad tasaseks kettaks ja mõnikord nad viitasid isegi tugisammastele, mis oletatavasti seda toetasid.” Kuid see ei pea paika. Jesaja rääkis Temast, „kes istub maasõõri kohal”. (Jesaja 40:22) Ja Hiiob ütles selle Isiku kohta: „Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale!” (Iiob 26:7) Kirjeldus maast kui ümmargusest kerast, mis ripub maailmaruumis ilma mingi nähtava toeta, mõjub üsna kaasaegselt.

Evolutsioon

Ent mida öelda Piibli ja evolutsiooniteooria vahelisest vastuolust?b Encyclopœdia Britannica ütleb: „Teaduse maailma enamus on heaks kiitnud evolutsiooniteooria.” Kuid Piibel õpetab küllaldaselt lihtsas keeles, mida ka teaduse-eelsel ajal elanud inimesed võisid mõista, et elu on Jumala otsese loomise tulemus ja et elu erinevad liigid ei arenenud, vaid need loodi. — 1. Moosese 1:1; 2:7.

Evolutsionistid on samasugused nagu piiblikriitikud. Neil on kindlad tõekspidamised ja nad väljendavad ennast autoritaarselt. Kuid mõned neist on küllalt ausad tunnistama, et evolutsiooniteoorial on omad nõrgad kohad. Keegi neist mainib: „Darwini evolutsioonimudelit . . . , mis on oma põhiolemuselt ajaloolisel rekonstruktsioonil põhinev teooria, . . . on võimatu katseliselt või otseste vaatluste abil tõestada, nagu seda teaduses üldiselt tehakse . . . Pealegi käsitleb evolutsiooniteooria ainulaadsete sündmuste sarja, elu sündi, mõistuse sündi ja nii edasi. Ainulaadseid sündmusi ei saa korrata ega võtta neid mingi katselise uurimuse objektiks.” (Evolution: A Theory in Crisis, Michael Denton) Keegi teine räägib „arenemisest kui tõsiasjast”. Siiski mainib ta ühte tõsist raskust selle „tõsiasja” tõestamisel: „Kui otsida puuduvaid lülisid suurte loomarühmade vahel, pole neid lihtsalt olemas.” — The Neck of the Giraffe, Francis Hitching.

Kui palju võivad nad teada?

Suure osa tõestustest evolutsiooni kasuks esitavad geoloogid ja paleontoloogid — teadlased, kes uurivad maa muistset minevikku. Need teadlased kohtavad samasuguseid raskusi nagu astronoomid. Erineva aparatuuri abil uurivad astronoomid kiirgust, mis tuleb hiigelsuurte vahemaade tagant tähtedelt, planeetidelt, galaktikatelt ja sellistelt eksootilistelt kehadelt nagu kvasarid. Kasutades kogu saadud informatsiooni, arendavad nad teooriaid sellistest sügavatest asjadest nagu tähtede olemus ja universumi algupära. Neil on harva võimalik oma teooriaid kontrollida ja siis, kui nad seda teevad, märkavad nad tihti, et need on puudulikud või lihtsalt täiesti valed.

Raadioastronoom Gerrit Verschuur kirjutas: „Hiljutised USA planeete uurivad kosmoseraketid näitasid, et universumit puudutavad tegelikud teadmised on šokeerivalt tühised. Lähedalt nähtuna osutus Marss hoopis teistsuguseks, kui me seda suutsime ette kujutada maa pealt. . . . Mitte ükski astronoom ei osanud oodata, et Jupiteri rõngastel on nii suurepärane struktuur . . . Saturn sai meile suurimaks üllatuseks, kui ’Voyageri’ kaamerad tõid esile selle põimunud rõngad, üksteisest mööduvad kuud ja üle 1000 rõngakese. . . . Kosmose kohta kehtib sama tõde kui laboratooriumiuuringute kohta, kus pildistatakse pidevalt kasvava suurendusega. Iga suurendus annab täiesti ootamatut informatsiooni ja muudab meie varasemaid tõekspidamisi.”

Geoloogid, paleontoloogid ja teised, kes esitavad suure osa evolutsiooni „tõenditest”, on astronoomide kombel huvitunud juhtumustest ja ilmingutest, mis on väga kauged — mitte niivõrd vahemaalt kui aastatelt. Täpselt samuti nagu astronoomid toetuvad teadmistele, mida nad saavad kujutlematute vahemaade tagant tulevast nõrgast kiirgusest, peavad need teadlased lootma jälgedele, mis on juhuslikult säilinud meie planeedi kaugest minevikust. Kahtlemata tuleb neil nagu astronoomidelgi eksida paljudes lõppjäreldustes.

Kas sa võid uskuda Piiblit?

Mõtlevatel inimestel pole seepärast tarvis liigselt austada teadlaste seisukohti, nii et nad ei saa uskuda Piiblit. See muidugi ei tõesta, et sa võid seda uskuda. Selle uskumiseks tuleb sul teha midagi, mida paljud piiblikriitikud pole teinud: avada ise oma Piibel ja lugeda seda ilma eelarvamusteta. (Apostlite teod 17:11) Mõned aastad tagasi tunnistas keegi Austraalia publitsist, kes oli varem piiblikriitik: „Esimest korda oma elus tegin seda, mis on tavaliselt reporteri esimene kohus: kontrollisin fakte. . . . Ja olin jahmunud, sest see, mida lugesin [evangeeliumidest], ei olnud legend ega naturalistlik väljamõeldis. See oli reportaaž. Pealtnägijate tehtud või hangitud teadmistel põhinevad jutustused erakordsetest sündmustest. . . . Reporteritööl on oma pitser ja evangeeliumides on see olemas.”

Me kutsume sind järgima tema eeskuju. Loe ise Piiblit. Kui kaalud sügavat Piibli tarkust, seda, kuidas selle ennustused täituvad, ja selle hämmastavat ühtsust, mõistad, et see on midagi enamat kui vaid mitteteaduslike müütide kogu. (Joosua 23:14) Kui sa ise märkad, kuidas Piibli tarkus võib su elu paremaks muuta, ei kahtle sa enam hetkegi, et Piibel on Jumala Sõna. (2. Timoteosele 3:16, 17) Sa võid tõesti Piiblit uskuda! — Johannese 17:17.

[Allmärkused]

[Pilt lk 7]

Paleontoloogidel on sama raske selgusele jõuda, mis juhtus kauges minevikus, nagu astronoomidel aru saada kosmose kaugetest ilmingutest