Ta aitas rahval Jehoova juurde naasta

JOOSIJA oli kõigest kuueaastane, kui tema vanaisa kuningas Manasse suri. Tõenäoliselt teadis ta, milliseid kohutavaid tegusid vanaisa oli teinud ning kuidas ta oli end muutnud ja jälle Jehoovat teenima hakanud. Võimalik, et see ei läinud Joosijal kunagi meelest. Aamon, tema isa, tegi aga Jehoova silmis kurja ning just tema sai järgmiseks Iisraeli kuningaks. Aamoni valitsusajal vohas maal taas ebajumalateenimine. Ent kui ta oli vaid kaks aastat troonil olnud, ta tapeti ning kaheksa-aastane Joosija sai uueks kuningaks.

Joosijaga samal ajal elasid prohvetid Sefanja, Jeremija ja Hulda ning samuti ülempreester Hilkija. Kõik nad võisid talle head mõju avaldada. Piiblis öeldakse Joosija kohta: „Kui ta oli veel noor [umbes 16-aastane], hakkas ta otsima oma esiisa Taaveti Jumalat.” Umbes 20-aastaselt viis ta Juuda kuningriigis juba suuri reforme läbi. Ta võitles vapralt ja tarmukalt ebajumalateenimise ja moraalse allakäigu vastu ning tänu Jehoova abile saatis teda edu.

Joosija laiendas usupuhastust ka kunagise Iisraeli kuningriigi territooriumile, ehkki seal elasid suures osas võõramaalased, sest enamik iisraellasi oli juba ammu pagendusse viidud. Sellegipoolest hävitas Joosija ebajumalate ohvripaigad isegi sealt.

Mõni aasta hiljem, kui Jehoova templit parandati, tuli päevavalgele erakordne aare. Nimelt leidis ülempreester Hilkija templist rullraamatu, kus oli kirjas seadus, mille Jehoova oli Moosesele andnud. Raamat oli sajandeid vana, võib-olla Moosese enda käega kirjutatud. Joosija kuulas kikkis kõrvu, mida talle raamatust ette loeti, ja kuuldu läks talle sügavalt hinge. Ta mõistis nüüd selgemini kui kunagi varem, kui kaugele on rahvas Jumala seadustest kaldunud. Ta järeldas, et Jehoova raev oma rahva vastu peab olema väga suur. Mida Joosija ette võttis?

Viivitamata saatis ta viis meest Jehoovat küsitama. Mehed läksid naisprohvet Hulda juurde, kes andis neile teada, et Juuda rahvas on Jehoovat rängalt solvanud, mistõttu toob Jehoova Juuda ja Jeruusalemma peale kohutava õnnetuse. Kuid ta ütles ka, et see karistus ei tule Joosija päevil – seda sellepärast, et Jehoova nägi ja väärtustas kõiki pingutusi, mida Joosija olukorra parandamiseks oli teinud.

Sellegipoolest ei lasknud Joosija käsi rüppe, ta püüdis endist viisi rahvast Jehoova juurde tagasi tuua. Ta sõlmis koos rahvaga Jehoova ees lepingu, lubades järgida kogu tema seadust. Seejärel hoogustas ta veelgi oma võitlust ebajumalateenimise vastu. Samuti korraldas ta suurejoonelise paasapüha pidamise. Tema ja peamehed annetasid tohutul hulgal ohvriloomi ning lauljad seati oma kohtadele, et ülistada Jehoovat lauluga. See oli üks suuremaid paasapühi Jumala rahva ajaloos.

Joosija tegutses ka edaspidi julgelt koos Jumalaga, pidades sõda ebajumalateenimise vastu, mis oli maal tugevalt kanda kinnitanud. Ühes paigas, kus ta paganliku altari purustas ja sellel inimluid põletas, viis ta sellega täide 300 aasta taguse prohvetiennustuse. (1. Kun. 13:2.) Juuda kuningriigist hävitas Joosija ka need ebajumalate ohvripaigad, mille usust taganenud kuningas Saalomon oli põlvkondi tagasi püstitanud. Kuid ta tegi ka vähemalt ühe rumala otsuse: ta läks sõtta vaarao Neho vastu. Jehoova küll hoiatas Joosijat Neho kaudu, kuid Joosija ei võtnud Nehot kuulda. Miski ei viita sellele, et ta oleks prohvetitelt nõu küsinud, tegemaks kindlaks, kas Neho räägib tõesti Jehoova nimel. Sõttaminek võimsa armee vastu võib paista vapra teona, kuid tegelikult oli see hulljulge, mõtlematu samm, mis maksis Joosijale elu. Ta oli surres vaid 39-aastane.

See traagiline eksisamm ei nullinud aga Jehoova silmis kõike seda head, mida Joosija teinud oli. Jeremija lõi langenud kuninga auks kaebelaulu ja näib, et seda lauldi Jumala rahva seas veel mitme põlvkonna jooksul. Võimalik, et ühel päeval loeb Joosija ka ise kõike seda, mis tema kohta piiblisse kirja on pandud, ja saab teada nutulauludest, mida tema mälestuseks lauldi. Pole kahtlustki, et Jehoova armastas Joosijat ega ole tema usku ja julgust unustanud.

Piibliviited

• 2. Kuningate 22:1–23:30

• 2. Ajaraamat 33:21–35:27

Aruteluks

Millest on näha, et Joosija oli julge ja usaldas Jehoovat?

StockStudio/​Alamy Stock Photo

1. 4. Hulda ennustas, et Joosija läheb rahus oma hauda. Kas Hulda eksis, kuna Joosija suri ju hoopis lahingus? (2. Kun. 22:20; w00 15/9, lk 30, lõigud 2–3.)

   Minu vastus

Leia praktiline väärtus

• Joosija isa oli usutaganeja. Mida võivad Joosijalt õppida need Jehoova teenijad, kellel on olnud raske lapsepõlv?

  Minu vastus

• Joosija nägi vaeva, et pühakirja sõnu mõista. (2. Ajar. 34:21.) Kuidas saame meie sama teha? B

  Minu vastus

  

• Kuidas saad sina Joosijat julguses eeskujuks võtta?

  Minu vastus

Näe suurt pilti

• Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?

  Minu vastus

• Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?

  Minu vastus

• Mida ma tahaksin Joosijalt uues maailmas küsida?

  Minu vastus

Vaata lisa

Mõned Juuda kuningad pärisid trooni väga noorelt. Mida võivad noored nende valikutest õppida?

Noored, teie tulevik on teie endi kätes (w23.09, lk 8–13)

Kust sai Joosija jõudu viia maal läbi suur usupuhastus? Vastuse leiad sellest videolavastusest.

Joosija – mees, kes armastas Jehoovat ja vihkas halba (katkend 2. osast) (3:43)