35 MANASSE
Julgus teha elus kannapööre
MANASSE nägi ilmavalgust tänu Jehoova tehtud imele: ta sündis pärast seda, kui Jehoova oli tema isa, kuningas Hiskija elupäevi ime läbi pikendanud. Kui Manasse oli 12-aastane, jäi ta kahjuks oma isast ilma. Nii sai vaid poisikesest Iisraeli kuningas.
Uus valitseja ja tema lahkunud isa olid nagu öö ja päev. Manasse tegi Jehoova silmis väga palju kurja. Ta taganes õigest usust, hakkas kummardama ebajumalaid, tegeles nõidusega ning isegi mõrvas omaenda poegi. Ta valas palju süütut verd ja tõi Jumala linna Jeruusalemma peale ränga veresüü, kuna tema eeskujul hakkas ka rahvas raskelt patustama. Manasse valitsusajal vägivald lausa vohas. Jehoova prohvetid hoiatasid Manasset, kuid ta ei teinud neid kuulmagi. Miks me siis räägime temast kui usu ja julguse eeskujust? Tema lugu edasi uurides saame sellele küsimusele vastuse.
Kuna Manasse ei võtnud prohveteid kuulda, lasi Jehoova Assüüria kuninga väepealikel Juudasse tungida. Manasse elu paiskus pea peale. Jutustuses öeldakse: „[Nad] võtsid Manasse kinni, panid talle konksud külge, sidusid ta vaskahelaisse ja viisid Babüloni.” Võib vaid ette kujutada, kui alandav see ülbele kuningale oli ja millist valu ta sel pikal ja vaevarohkel teekonnal taluma pidi.
Kas Jehoova annab uue võimaluse mehele, kes on olnud läbi ja lõhki kuri?
Babülonis vangistuses olles oli Manassel kõvasti aega oma elu üle järele mõelda. Ta oli sügavas ahastuses; ilmselt polnud ta end kunagi nii abitu ja üksildasena tundnud. Kõik need ebajumalad, keda ta oli kummardanud, kellele isegi oma poegi ohverdanud, ei teinud tema heaks mitte midagi. Nii hakkas Manasse Jehoova poole palvetama. Ta ei olnud enam üleolev. Piibel ütleb: „Hädas olles anus ta oma Jumalalt Jehoovalt halastust ja oli väga alandlik oma esiisade Jumala ees. Ta muudkui palus Jumalat.” Jehoovale ei jäänud see märkamata, ja mida alandlikumaks Manasse muutus, seda ligemale Jehoova talle tuli. (Laul 138:6.)
Loos öeldakse: „Tema palve puudutas Jumala südant. Jumal pani tähele tema anumist.” Jehoova halastas Manassele ja tegi tema heaks midagi erakordset: ta lasi tal tulla tagasi Jeruusalemma ja andis talle taas kuningavõimu. Nüüd oli Manassel võimalus tõendada, et tema kahetsus on ehtne ning et ta on tõepoolest end muutnud.
Jeruusalemma naastes seisis Manasse silmitsi võib-olla elu suurima usuprooviga. Kuna ta oli aastaid rahvale halba eeskuju näidanud, võis ta karta, et tema meelemuutus ei meeldi inimestele. Ta suutis aga oma hirmudest üle olla ning asus tehtut heastama. Pärast seda, kui ta oli Jeruusalemma müüre kindlustanud, hakkas ta linna võõrastest jumalatest ja ebajumalakujudest puhastama. Ta puhastas ka Jehoova templi, tegi korda sealse altari ning tõi sellel Jehoovale ohvreid. Vahest kõige raskem oli rahva poole pöörduda, oli ta ju ise Juuda elanikud Jehoovast eemale juhtinud. Nüüd aga – vastupidi sellele, mida ta varem oli öelnud – innustas ta neid Jehoovat teenima. See paadunud patustaja oli muutunud mees. Kõik see tõi Jehoovale suurt au ning kinnitas taaskord, et ta on hea ja valmis andestama. (Laul 86:5.)
Manasse ei suutnud heastada kogu halba, mida ta oli teinud. Talle andis Jehoova küll andeks, kuid paljud, kes olid tema mõjutusel verd valanud ega kahetsenud seda, väärisid endiselt karistust. Ka Manasse poeg Aamon ei võtnud isa kogemusest õppust. Paistab aga, et Manassel õnnestus innustada oma pojapoega Joosijat Jehoovat teenima. Joosijal võis olla kogu elu meeles, kuidas tema vapper vanaisa oli alandlikult oma patte tunnistanud ja neid kahetsenud. Manasse oli julgelt elus kannapöörde teinud ja tänu sellele võis ta surra õndsas teadmises, et tema taevane isa on talle andestanud.
Piibliviited
Aruteluks
Millest on näha, et Manasse oli julge ja usaldas Jehoovat?
Uurimiseks
1. Enne iisraellasi elasid Kaananimaal emorlased. Miks on märkimisväärne, et Manasse tegi „rohkem kurja kui kõik emorlased, kes olid enne teda”? (2. Kun. 21:11; w00 15/10, lk 16, lõigud 5–6; gl, lk 10, lõik 5, allm.)
2. Millised arheoloogilised tõendid kinnitavad, et Manasse on ajalooline isik ning et tema valitsusajal oli Assüürial suur võim? (it, „Manasse” nr 4, lõik 2.) A
© The Trustees of the British Museum. Licensed under CC BY-NC-SA 4.0. Source
Pilt A: Assarhaddoni prismal on mainitud Juuda kuningat Manasset
3. Milliseid tõendeid on selle kohta, et assüürlased panid vangidele konkse külge? (2. Ajar. 33:11; ip-1, lk 209, lõik 4.) B
Pilt B: Joonistus Assüüria seinareljeefist, mis on pärit umbes 8. sajandist e.m.a
4. Mis mõttes vedas Jehoova Jeruusalemma üle mõõdunööri ja kasutas loodi? (2. Kun. 21:13; it, „lood”, lõik 2.)
Leia praktiline väärtus
Mida õpetab see lugu tõelise kahetsuse kohta?
Kuidas kinnitab Manasse lugu, et Jehoova küll andestab neile, kes oma patte kahetsevad, kuid ei kõrvalda nende pattude tagajärgi? (Jer. 15:3–5.) C
Pilt C
Kuidas saad sina Manasset julguses eeskujuks võtta?
Näe suurt pilti
Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?
Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?
Mida ma tahaksin Manasselt uues maailmas küsida?
Vaata lisa
Vaata, kuidas Manasse lugu aitas ühel vennal Jehoova juurde naasta.
Kui sa tunned end varasemate pattude pärast väärtusetuna, võib Manasse lugu sind kõvasti julgustada.
„Ta püüdis leevendada Jehoova, oma Jumala palet” (w11 1/1, lk 18)