Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 8/12 lk 16-17
  • Kaunihäälelised duetid

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kaunihäälelised duetid
  • Ärgake! 1999
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Kellalind
  • Eluaegsed partnerid
  • Laulavad ka tööd tehes
  • Kas tunned selle laulu ära?
    Ärgake! 1999
  • Hooned kui lindude vaenlased
    Ärgake! 2009
  • Lindude vaatlemine — kas huvitav hobi kõigile?
    Ärgake! 1998
  • „Jälgige taeva linde”
    Ärgake! 2014
Veel
Ärgake! 1999
g99 8/12 lk 16-17

Kaunihäälelised duetid

”ÄRGAKE!” KEENIA-KORRESPONDENDILT

KAKS lauljat seisid vastakuti, valmis esinemiseks. Juhtlaulja kummardas veidi ning tõi kuuldavale maheda, selge heli, mis oli nii voolav ja puhas, et see hommikuõhus kaugele kõlas. Siis kummardas graatsiliselt teine laulja ning tõi täpse ajastusega kuuldavale sama katkematu heli, ainult oktav kõrgema. Kui duett hoogsamaks ja intensiivsemaks muutus, sulasid kaks häält ühte. Kuulasin neid vaimustusega ja imetlesin nende suurepäraselt arendatud lauluoskust ja hääle kvaliteeti.

Selle virtuoosse ettekandega ei esinetud aga mitte mõnes inimestest pungil kontserdisaalis, vaid hoopis ühel puuoksal minu kodu lähedal Keenias, ning laulu esitajateks olid kaks lindu. Kui need sulelised lauljad oma esinemise lõpetasid, tõusid nad sirgu, ajasid tiivad laiali ja lendasid minema.

Öeldakse, et ”ühesugused linnud kogunevad kokku”. On aga märkimisväärne, et mõningatele lindudele meeldib ka koos laulda, pealegi veel äärmiselt kooskõlaliselt. Selline duett on nii harmooniline, et kahte lindu nägemata arvavad kuulajad tihtipeale, et laulu esitajaks on vaid üksainus lind. Isegi teadlased on lasknud end ninapidi vedada. Seepärast on duette alles suhteliselt hiljaaegu lindude käitumise osaks pidama hakatud.

Kellalind

Eriti vilunud esineja on näiteks boubou (Laniarius æthiopicus). Sellel Aafrikas elaval linnul on ainulaadne flöödihäälne laul, millesse on põimitud kahe metalleseme kokkulöömist meenutavaid häälitsusi. Seepärast kutsutakse teda tihti kellalinnuks. Boubou’l on kaunid läikivmustad suletutt, kaelatagune ja tiivad. Mustale värvusele on muljetavaldavaks kontrastiks lumivalged rinnasuled ja valged tiivatriibud. Neid linde nähakse sageli kahekaupa ning isa- ja emalind on sarnased nii mustri kui ka värvuse poolest.

Paksus metsas võib boubou’sid kuulda kaua enne seda kui näha. Isalind laseb tihti kuuldavale kolm kiiret kellalöögi-taolist häälitsust. Neile järgneb kohe emase kähe kuii. Vahel kordab üks lind oma häälitsusi, siis aga ühineb temaga ta partner, tuues kuuldavale vaid üheainsa kaunikõlalise heli, mis märkamatult teise linnu lauluga kokku sulab.

Kuidas selline kooskõla täpselt saavutatakse, pole teadlastele täielikult teada. Mõned arvavad, et vähemalt mõningatel puhkudel võib asi olla lihtsalt selles, et ”harjutamine teeb meistriks”, nagu öeldakse. Isa- ja emalind laulavad koos päevast päeva, saavutades nõnda oma esinemises kõrgetasemelise täpsuse.

On huvitav, et boubou’del tundub olevat lokaalne dialekt. See näib tulenevat kohalike häälte ja teiste lindude laulu imiteerimisest. Seega võib Lõuna-Aafrika Vabariigi kõnnumaade boubou’de laul olla üsna erinev Ida-Aafrika alanguvöötmes elavate boubou’de omast.

Eluaegsed partnerid

Raamatus ”The Trials of Life” kirjutab David Attenborough: ”On üsna liigutav, et duetti laulvad paarid jäävad reeglina kokku mitmeks pesitsusperioodiks, kui mitte isegi terveks eluks.” Mis aitab sellist tugevat sidet luua? Attenborough jätkab: ”Arendanud välja tehnika, nad ka harjutavad seda, et tugevdada omavahelist sidet, ja nad laulavad oma keerukaid duette isegi ühel oksal kõrvuti istudes; ning vahel, kui üks partneritest on ära, esitab üksik lind kogu viimistletud meloodia, kaasa arvatud teise linnu osa.”

Kuid laul võib ka aidata lindudel üksteist tihedas taimestikus üles leida. Kui isalind tahab teada, kus on tema paariline, alustab ta kaunikõlaliste häälitsuste seeriat ning emalind ühineb laulmisega, ja seda isegi siis, kui on temast eemal. Nende laulu ajastus on nii täpne, nagu oleksid nad oma esinemise varem kokku leppinud.

Laulavad ka tööd tehes

Kas sulle meeldib muusika saatel tööd teha? Tundub, et ka paljudele lindudele meeldib. Michael Bright märgib raamatus ”The Private Life of Birds”, et linnulaulul on kuulajatele füüsiliselt stimuleeriv mõju ning seda kuuldes ”hakkab nii isa- kui ka emalinnu süda kiiremini lööma”. Peale selle, mõned emalinnud, kes kuulasid isalinnu laulu, ehitasid oma pesa tänu sellele kiiremini valmis ja munesid rohkem mune.

Teadlased avastavad tulevikus kindlasti veelgi huvitavaid fakte selliste duetti laulvate lindude kohta nagu seda on boubou’d. Kuid ükskõik milline funktsioon nende haaraval laulul ka poleks, ärgem jätkem tähelepanuta linnulaulu veel üht ülevat eesmärki, nimelt seda, et see teeb rõõmu ka inimestele. Jah, kaunis linnulaul ajendab tooma kiitust ”taeva lindude” Loojale (Laul 8:9).

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga