Ebausk — kui levinud on see tänapäeval?
NIISUGUSEID olukordi tuleb ette kõikjal — töö juures, koolis, ühissõidukeis ja tänaval. Sa aevastad, ja suvalised möödakäijad, keda sa pole kunagi varem kohanud, ütlevad sulle: ”Terviseks!” Samalaadsed väljendid on olemas paljudes keeltes. Ameerikas öeldakse ”Jumal õnnistagu sind” või lihtsalt ”Õnnistust”. Saksamaal sõnatakse ”Gesundheit”. Araablased ütlevad ”Yarhamak Allah” ning mõned Vaikse ookeani lõunaosas elavad polüneeslased ütlevad ”Tihei mauri ora”.
Kui oled arvanud, et need väljendid on vaid tavaviisakus, mida nõuavad seltskondlikud kombed, pole sa võib-olla eriti selle üle mõelnud, miks inimesed nii ütlevad. Tegelikult on selle väljendi juured aga ebausus. Moira Smith, kes töötab Bloomingtonis (Indiana, USA) asuvas Indiana Ülikooli Folklooriinstituudis raamatukoguhoidjana, ütleb selle väljendi kohta: ”Nii lausutakse, kuna arvatakse, et inimene aevastab oma hinge välja.” Öeldes ”Jumal õnnistagu”, palutakse tegelikult Jumalat, et ta selle tagasi annaks.
Muidugi on enamik inimesi tõenäoliselt nõus, et seda on mõistusevastane uskuda, et hing aevastamise ajal kehast väljub. Seega pole sugugi üllatav, et ”Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary” defineerib ebausku kui ”uskumusi või kombeid, mis lähtuvad teadmatusest, hirmust tundmatu ees, lootmisest maagia või juhuse peale või põhjuste ja tagajärgede seoste väärast käsitusest”.
Pole ime, et üks 17. sajandil elanud arst nimetas tema ajal levinud ebausukombeid harimatute inimeste ”tavalisteks eksiarvamusteks”. Kui inimkond 20. sajandisse jõudis ning teadus jõudsalt edasi arenes, kirjutas ”The Encyclopædia Britannica” 1910. aasta väljaanne optimistlikult, et tulemas on aeg, mil ”tsivilisatsioon ebausu viimastestki riismetest vabastatakse”.
Laiemalt levinud kui kunagi varem
See umbes kaheksa aastakümne tagune optimism oli aga põhjendamatu, sest ebausk paistab olevat praegu tugevamini juurdunud kui kunagi varem. Selline vastupidavus on iseloomulik kõigile ebausukommetele. Inglise keelde on sõna ”ebausk” — ”superstition” — tulnud ladinakeelsetest sõnadest super, mis tähendab ’(millegi) kohal’, ja stare, mis tähendab ’seisma’. Tegelikult öeldi superstites nende sõdurite kohta, kes lahingus ellu jäid, sest nad elasid oma kaasvõitlejatest kauem ning sõnasõnaliselt ”seisid” nende kohal. Selle sõna päritolule vihjates kirjutab eelarvamusi käsitlev raamat ”Superstitions”: ”Ebausukombed, mis on püsinud tänapäevani, seisavad nende ajastute kohal, mille jooksul neid on püütud pihuks ja põrmuks teha.” Mõtle vaid mõningatele näidetele selle kohta, kui püsivad on ebausukombed.
◻ Pärast ühe Aasia suurlinna linnapea äkilist surma soovitasid tema residentsi jäänud demoraliseerunud ametnikud minna järgneval linnapeal nõu küsima ühe erilise selgeltnägija juurde, kes soovitas teha linnavalitsuse hoonete kompleksis ja selle ümbruses hulganisti muudatusi. Ametnikele tundus, et need muudatused tõrjuvad halva ende.
◻ Ühe Ameerika Ühendriikide multimiljoni-dollarilise käibega firma president kannab alati kaasas üht erilist kivi. Alates oma esimesest edukast kaubamessist pole ta kunagi kodunt ilma selleta välja läinud.
◻ Enne suuremate äritehingute sooritamist käivad Aasia ärijuhid sageli ennustajalt nõu otsimas.
◻ Üks sportlane arvab, hoolimata sellest, et ta väga kõvasti trenni teeb, et ta võidab tänu ühele riietusesemele. Ta kannab seda — ilma pesemata — tulevastelgi võistlustel.
◻ Õpilane teeb eksami ära, kirjutades ühe teatud pliiatsiga, ja saab väga hea hinde. Pärast seda peab ta seda pliiatsit ”õnnepliiatsiks”.
◻ Mõnel maal sätib pruut oma rõivaste ja aksessuaaride komplekti pulmapäeval hoolega nii, et see sisaldaks ”midagi vana, midagi uut, midagi laenatut ja midagi sinist”.
◻ Inimene avab suvalisest kohast Piibli ja loeb teksti, mis esimesena silma jääb, uskudes, et just nendes sõnades peitub eriline juhatus, mida ta sel hetkel vajab.
◻ Kui reaktiivlennuk mootorite mürinal lennurajalt õhku tõusma hakkab, teevad paljud reisijad ristimärgi. On neidki, kes paitavad sõidu ajal pihus ”pühak” Christophoruse medaljoni.
On selge, et isegi tänapäeval on ebausk väga laialt levinud. Tegelikult ütleb Connecticuti Kolledži psühholoogia abiprofessor Stuart A. Vyse oma raamatus ”Believing in Magic—The Psychology of Superstition”: ”Ehkki me elame tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas, on ebausk levinud laiemalt kui kunagi varem.”
Ebausk on tänapäeval nii sügavalt juurdunud, et kõik pingutused sellele lõppu teha on nurjunud. Miks?