Vaatleme maailma
Nakatunud hemofiiliahaiged saavad kompensatsiooni
Süüdistatuna ”hooletuses ja kontrolli puudumises” ning selles, et nakatunud ”preparaatide äraviskamisega viivitati”, peab Itaalia tervishoiuministeerium Rooma tsiviilkohtu käsul maksma kompensatsiooni 385 hemofiiliahaigele, kes on verepreparaatide kaudu nakatunud hepatiiti või AIDSi. Kolmandik neist on juba surnud. Advokaat Mario Lana sõnul, kes on Itaalia inimõiguste eest seisva kohtute liidu president, ”tunnustab see kohtumäärus, et hemofiiliahaigetele tekitatud kahju on otseselt tingitud Itaalia riigi laiduväärsest ja ettevaatamatust käitumisest”. Itaalias on umbes 2000 hemofiiliahaiget nakatunud AIDSi viirusega ja ligi 5000 on haigestunud C-hepatiiti. Nakatunud verepreparaatide manustamise tagajärjel on surnud 1246 itaallast.
Surmav koolerapuhang
Veebruaris vallandunud surmatoov koolerapuhang sundis Lusaka (Sambia) linnavolikogu keelustama ”kõikide värskete toiduainete tänavakaubanduse”, teatab ajaleht ”Times of Zambia”. Lisaks sellele kehtestati hotellides ja restoranides ”ööpäevaringne järelevalve, sest koolera nõudis pealinnas lühikese aja jooksul 42 inimelu”, öeldakse teadaandes. Tervishoiutöötajad väljendasid muret selle üle, et seda kõhulahtisusega kulgevat haigust on ka ”esinenud järjest sagedamini teistes maa osades”. Et sellest probleemist võitu saada, on riigi tervishoiu- ja haridusministeerium moodustanud koolera löögirühma, kelle ülesandeks on palgata juurde prahikoristajaid ning kloorida madalate kaevude vett, mis võib põhjavee kaudu kergesti saastuda. Daniel M’soka, Lusaka linnavolikogu esineja, ütles: ”Meie eesmärk on kooleranuhtlusele piir panna.”
Hooletusse jäetud südamed
”Selle asemel et oma terviseseisundi parandamiseks midagi ette võtta, suhtuvad Kanada naised oma südamesse väga hoolimatult,” märgib ajaleht ”National Post”. Hiljutises küsitluses, mis korraldati Kanada südame-veresoonkonnahaiguste sihtasutuse toetusel neljasaja 45—74-aastase kanadalanna hulgas, selgus, et ”ainult 30% hoidis tervislikku kehakaalu, 36% olid kehaliselt aktiivsed ja 74% väitsid end olevat stressis arvukate kohustuste pärast, millega neil tuleb toime tulla”. Sihtasutuse esindaja Elissa Freeman ütles kokkuvõtteks, et ”naised kannavad rohkem hoolt oma meeste eest kui iseenda eest”. Teadaandes öeldakse, et ”südamehaiguste ja insuldi tagajärjel sureb 40% naistest — aastas üle 41000”.
Meeste viljakus langeb
”Võrreldes 1930. aastate lõpuga on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa meeste seemnerakkude keskmine arv langenud rohkem kui 50 protsenti,” teatab ajakiri ”World Watch”. ”See uurimustulemus suurendab veelgi muret, et meeste viljastamisvõime kahaneb ja et selle põhjuseks võivad olla keskkonda saastavad ained.” See järeldus põhineb 61 uurimusel, mis on läbi viidud alates 1938. aastast enam kui 14000 mehe hulgas. Arvatakse, et mõningad keskkonnas leiduvad kemikaalid kahjustavad organismi sisenõrenäärmete talitlust ja see omakorda avaldab negatiivset mõju kasvuprotsessile, arengule ja reproduktiivsusele. Selliseid kahjustusi põhjustavad teadaolevalt umbes 60 kemikaali. Kuid ”ainult murdosa 80000 kemikaalist, mis arvatakse tänapäeval kasutusel olevat, on uuritud nende kahjuliku mõju suhtes sisesekretsioonile”, märgib ”World Watch”.
”Nähtamatu haigus”
”Arvestuste kohaselt on 15—18 miljonil arengumaa lapsel pliisisaldus veres väga kõrge,” teatab infoagentuur Environment News Service. Näiteks Indias on leitud, et plii hulk organismis mõjutab laste intellektuaalseid võimeid. Dr Abraham George’i sõnul laste ”intellektuaalsed võimed kaovad, .. sest pikaajaline pliirohkes keskkonnas viibimine kahjustab nende aju”, teatab ajaleht ”The Indian Express”. Pliimürgistuse peamine põhjus India linnades on see, et autod sõidavad ikka veel pliid sisaldava kütuse abil. Kuna pliimürgistus on vaesuse ja näljaga võrreldes suhteliselt silmatorkamatu probleem, nimetab dr. George seda ”nähtamatuks haiguseks”.
Gripp tapab endiselt
Hiljuti kogunes Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) peakontoris Šveitsis Genfis 300 juhtivat gripi asjatundjat, arutamaks, kuidas selle surmatõve vastu võidelda. Kuigi viimase 50 aasta jooksul on võitlus gripi vastu palju edukamaks muutunud, sureb grippi endiselt sadu tuhandeid inimesi aastas, teatab ÜRO infoedastusosakond. Gripi ennetamise ja leviku kontrolli parandamiseks annab MTO välja tegutsemisjuhise, mille eesmärk on aidata valmistuda, nagu ta seda nimetab, ”viimaseks gripipandeemiaks”. MTO peadirektor dr. Gro Harlem Brundtland ütles: ”Aeg selle vastu tegutseda võib olla väga lühike — uue alatüübi esimeste sümptomite avastamisest kuni pandeemia puhkemiseni.”
Monarhliblikas ohus
Igal sügisel rändavad miljonid monarhliblikad Kanadast rohkem kui 3200 kilomeetri kaugusel asuvatesse talvituspaikadesse Californias ja Sierra Madre mägedes Mehhiko keskosas. Viimasel ajal ohustavad aga monarhide Mehhiko pelgupaika erosioon ja oyamel’i (Abietaceae sugukonda kuuluv kuusk, millest saadakse puitu) ebaseaduslik maharaiumine. Selle tagajärjel on ”viimase kahe aasta jooksul siin talvituvate monarhliblikate arv kahanenud 70 protsenti”, teatab México ajaleht ”The News”. Kui osale kohalikest inimestest toob tulu turism, siis teised teenivad elatist sellega, et veavad öö varjus välja koormaviisi kaitse all olevaid puid. ”Kui see hävitamine jätkub,” kirjutab ”The News”, ”võivad Põhja-Ameerika monarhliblikad peaaegu täielikult kaduda.”
Kas laste väärkohtlemisest ollakse teadlikumad?
Kui 1980. aastal langes Venetsueelas seksuaalse väärkohtlemise ohvriks üks kümnendik lastest, siis praegu juhtub see kolme kümnendiku lastega, teatab Caracase ajaleht ”El Universal”. 1980. aastal oli vääralt koheldud laste keskmine vanus 12—14 aastat. Praegu on enamik neist alla kolmeaastased. Kes neid jäledaid kuritöid peamiselt toime panevad? Mõte, et need on kahtlase moega võõrad, kes kooli mänguväljaku lähedal passivad ja lapsi kommidega meelitavad, pole lihtsalt realistlik. ”El Universal” märgib, et 70 protsenti neist kurjategijatest on lapse sugulased või perekonnasõbrad. Rohkem kui pooled neist on kasuvanemad ja ülejäänud juhtudel on ahistajaks tavaliselt keegi lapse jaoks autoriteetne isik, näiteks vanem vend, nõbu või õpetaja.
Autohullud
Ameerika Autotootjate Assotsiatsiooni sõnul ületasid Ameerika Ühendriigid mootorsõidukite tootmises hiljuti saja miljoni piiri. ”Esimese miljoni sõiduki tootmiseks kulus 25 aastat,” teatab ajakiri ”Compressed Air”. See-eest praegu ”toodetakse igal tööpäeval 30 sõiduautot ning 10 veoautot ja bussi ühes minutis”. Arvestades kõiki tehaseid, kus sõidukeid kokku pannakse ja osasid toodetakse, müügi- ja teeninduspersonali ning elukutselisi autojuhte, ilmneb, et igale seitsmendale töötajale Ühendriikides maksab palka autotööstus. Arvestuste kohaselt on Ühendriikides praegu kasutusel umbes 40 miljonit sõidukit.
Hariduskriis
”Arengumaades valitseb hariduskriis, kuna 125 miljonit last, enamjaolt tüdrukud, ei käi koolis, ning lisaks neile jätavad 150 miljonit kooli pooleli, enne kui nad on lugema ja kirjutama õppinud,” teatab Inglismaa uudisteagentuur News Unlimited. Praegu on arengumaades üks neljandik täiskasvanutest ehk 872 miljonit inimest kirjaoskamatud. Hariduskriisi süvendab omakorda see, kui maad, kus kirjaoskamatuse tase on kõrge, laenavad raha jõukamatelt maadelt. Miks? Sest raha, mida hariduse edendamiseks hädasti vaja oleks, kulub sageli võlgade maksmiseks. Nii jääb kirjaoskamatus endiselt alles ja püsib ka vaesus.