Lõpuks ometi turvaline tulevik!

”Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!” (JESAJA 14:7)

”MEIE maailmas annavad tooni tuumahiiglased ja eetikakääbused. Me teame sõjast rohkem kui rahust, tapmisest rohkem kui elamisest.” Need USA armeekindrali 1948. aastal lausutud sõnad tuletavad meile meelde Piiblis toodud tähelepaneku: ”Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9). Tuumarelvaga võivad inimesed teha palju hullemat kui kaasinimestele kurja teha; nad võivad nad täielikult hävitada!

Paljud inimesed arvavad, et tuumarelvade omamine ja kasutamine on eetiliselt väär. Näiteks USA õhujõudude erukindral George Lee Butler ütles: ”Juba ainuüksi see, et kellegi arsenali kuulub tuumarelv, edastab pidevalt sõnumit, et me võime küll kujutada ette olukorda, kus .. me saame selle relva kasutuselevõttu mingil moel otstarbekaks pidada. See on täiesti väär.”

Kõigele vaatamata täheldab briti kolumnist Martin Woollacott: ”Tuumarelvad säilitavad oma külgetõmbe, rääkigu teoreetikud ja moralistid nende tarbetusest ja ebardlikkusest mida tahes. Valitsused arvavad, et julgeolekukaalutlustest lähtudes on need otstarbekad; ka toetuvad nad tuumarelvadele põhjusel, et vaieldamatult seondub nendega omamoodi must maagia, mida poliitikud ja sõdurid respekteerivad ning käsutada ihkavad.”

Peab küll ütlema, et inimesel on viimase viie aastakümne jooksul kuidagimoodi õnnestunud tuumasõda vältida, ent samal ajaperioodil on lugematute tuhandete hävitamiseks kasutatud tavarelvastust. Kui pidada silmas inimese minevikuettevõtmisi, on igati põhjust oletada, et varem või hiljem võetakse ka need hirmsad tuumarelvad kasutusele.

Süvapõhjused

Kas inimese sõjakaid püüdlusi saaks ohjeldada? Väidetakse, et inimesi ajendab sõdu pidama rumalus, isekus ning taltsutamatud agressiivsed impulsid. ”Kui need on sõja peapõhjused,” sõnab õpetlane Kenneth Waltz, ”siis peaks saama sõdadest lahti, tõstes inimeste vaimsust ja hariduslikku taset.”

Teised väidavad, et sõja põhjused peituvad rahvusvahelise poliitika struktuuris. Et iga suveräänne riik taotleb iseenda rahvuslikke huve, tekib paratamatult konflikte. Ja et kindel ja usaldusväärne tee erimeelsuste lahendamiseks puudub, puhkebki sõda. William E. Burrows ja Robert Windrem kirjutavad oma raamatus ”Critical Mass”: ”Raskusi valmistab poliitiline aspekt. Ilma põhimõttelise poliitilise otsuseta uute superrelvade valmistamine peatada ja neid isegi vähendada pole võimalik kehtestada mingit efektiivset kontrollirežiimi.”

Võtkem näiteks käimasolevad läbirääkimised tuumakatsetuste täieliku keelustamise lepingu asjus. ”Guardian Weekly” iseloomustas neid kui ”tulist tingimist tuumariikide ja nende riikide vahel, kes varjatult on endale tuumarelvad juba hankinud või kelle käsutuses on nende peatseks omandamiseks vajalik tehnoloogia”. Samas artiklis tõdetakse: ”Kummalgi [grupil] pole üleüldse kavas loobuda oma relvadest või sõjalisest võimsusest või ka kõigist võimalustest neid mõlemat edasi arendada.”

On selge, et igasuguse tuumaohu täielikuks kõrvaldamiseks läheb tarvis rahvusvahelist koostööd. Raamatus ”Critical Mass” öeldakse: ”Vastastikust kindlat hävingut peaks niisiis kõikjal asendama vastastikune usaldus .., vastasel korral saabub varem või hiljem totaalne häving.” Kahjuks meenutavad ka nüüdisaja rahvusvahelised suhted ja läbirääkimised tihtilugu seda, millest kirjutas prohvet Taaniel 26 sajandit tagasi: ”Ühes lauas istudeski nad räägivad valet” (Taaniel 11:27).

Globaalne koostöö maailmavalitsuse all

Kõigele vaatamata kinnitab Piibel meile, et Jumal on seadnud eesmärgiks ehtsa globaalse koostöö ülimalt efektiivse maailmavalitsuse all. Selle valitsuse eest on miljonid inimesed enesegi teadmata palvetanud Meie Isa palve sõnadega: ”Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10). Riik tähendab ka valitsust. Ja selle riigi valitsuse Pea on Rahuvürst Jeesus Kristus. Jumala Sõna kinnitab meile: ”Suur on valitsus ja otsatu on rahu .. Vägede Jehoova püha viha teeb seda!” (Jesaja 9:5, 6). Piibel tõotab seoses selle valitsusega, mille eesotsas on Jeesus: ”See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid” ehk inimvalitsused (Taaniel 2:44).

See maailmavalitsus kehtestab tõelise rahu ja julgeoleku — ent mitte tuumahirmu najal või ebakindlate relvastuskokkulepete abil. Laulus 46:10 öeldakse prohvetlikult, et Jehoova Jumal ”lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega”. Poolikutest meetmetest ei piisa. Jumala Kuningriik Kristusega eesotsas teeb enamat, kui vaid vähendab tuumarelvade hulka — see kaotab nii need kui ka kõik teised sõjarelvad täielikult.

Tuumaohtu pole enam, sest enam pole ka ei üliriike, sõnamurdlikke maid ega terroriste. Kõikjal valitseb tõeline rahu: ”Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” Need inspireeritud sõnad on pärit Jumalalt, kes ei valeta (Miika 4:4; Tiitusele 1:2).

Nagu öeldakse Laulus 4:9, võib tõelist rahu ja julgeolekut leida vaid Jehoova Jumala kehtestatud elukorralduse raames: ”Rahus ma heidan maha ning uinun magama, sest sina üksi, Jehoova, asetad mind julgesti elama!” Nagu inimajaloo valulikud kogemused on näidanud, osutuvad kõik lubadused tuua ”rahu ja julgeolek” teisiti kui Jehoova Kuningriigi kaudu vaid võltslubadusteks. (Võrdle 1. Tessalooniklastele 5:3.)

”Rahulik elu ning julgeolek”

Ent kuidas jääb inimese sõjaka olemusega? ’Ilmamaa elanikud õpivad õiglust’ (Jesaja 26:9). Selline õigluseõpetus avaldab inimloomusele ja maailmaoludele sügavat mõju: ”Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek!” (Jesaja 32:17). Kõiki agressiivseid impulsse või vägivaldseid instinkte asendavad ligimesearmastus ja huvitatus üldisest heaolust. Maakera asukad ”taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima” (Jesaja 2:4).

Jesaja ennustas prohvetlikus keeles, et elajalike kalduvustega inimestes toimuvad muutused. Ta kõneles ajast, mil ”maa on täis Jehoova tundmist”. Seetõttu ”elab hunt tallega üheskoos ja panter magab kitsekese kõrval; vasikas, noor lõukoer ja nuumveis on üheskoos ning pisuke poiss ajab neid! [——] Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel” (Jesaja 11:6—9).

Usk neisse Jumala tõotustesse on andnud Jehoova tunnistajatele optimistliku ellusuhtumise. Tulevikule mõeldes ei kangastu meie silme ees pilti maakerast, mida on tabanud tuumahäving. Selle asemel näeme Piibli tõotuse täitumist: ”Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29). Sellist usku võidakse pidada naiivseks ja ebarealistlikuks. Ent kes tegelikult on naiivne? Kas inimene, kes usub Jumala tõotusesse, või inimene, kes võtab kriitikata vastu poliitikute tühjad lubadused? Tõelistele rahuarmastajatele on vastus ilmselge.a

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 11]

”Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jesaja 2:4)

[Pildid lk 9]

Jumala uues maailmas saavad perekonnad ”julgesti elada” ning kaotatud on mistahes relvistud

[Pilt lk 10]

Kui inimesed õpivad tundma Jumala Sõna Piiblit ning rakendavad seda ellu, siis kaovad nende sõjakad iseloomujooned