Harikrokodill — roomajate kuningas

”ÄRGAKE!” PALAU-KORRESPONDENDILT

VALITSUSVÕIMU pärast Vaikses ookeanis asuvate Palau saarte üle on palju võideldud. Kõigepealt haaras need troopikasaared enda valdusse Filipiinidest 890 kilomeetrit ida pool asuv Hispaania. Peagi asendus Hispaania võim Saksamaa võimuga ning see omakorda Jaapani omaga. Pärast Jaapanit valitsesid Palau saarte üle Ameerika Ühendriigid ning nende valitsus kestis 1994. aastani, mil Palau Vabariigist sai sõltumatu riik.

Kogu selle võimuvõitluse ajal oli neil saartel aga valitseja, kelle võimu vastu kunagi ei astutud. Kellest on jutt? Palau saarestiku roomajate vaieldamatust kuningast harikrokodillist. Nüüd on aga harikrokodilli võim kõikuma löönud. Õigupoolest ütlevad uurijad, et ”harikrokodillid hävivad kogu Palau saarte vabast loodusest, kui nende kaitseks kohe rangeid abinõusid tarvitusele ei võeta”.

Miks on Palau krokodillid ohus? Ja miks neid üldse roomajate kuningaks nimetatakse?

Lõuad

Harikrokodilli teaduslik nimi on Crocodylus porosus, mis tähendab ”mõhnasid täis krokodill”.a Selle nime on need krokodillid saanud koonu peal olevatest soomuselistest mügaratest. Need mügarad moodustavad kaks harja, mis ulatuvad silmadest sõõrmeteni. Koon on kolmnurgakujuline ja moodustab tema keha pikkusest ühe seitsmendiku. Ühe Palau muuseumis eksponeeritud krokodilli suur pea on kõige laiemast kohast isegi 40 sentimeetri laiune.

Kui krokodilli lõuad on avatud, on näha teravaid hambaid, mis ta võib tohutu jõuga kokku suruda. Ainsaks nõrgaks kohaks on lihased, millega krokodill lõuad laiali ajab. Üks väljaanne ütleb, et kahemeetrise krokodilli lõugade kinnihoidmiseks piisab tavaliselt kummipaelast.

Suur meistriteos

Krokodilli pea pole üksnes suur, vaid ka suurepäraselt kavandatud vees elamiseks. Kui krokodilli (õigupoolest vaid topist) lähemalt vaadata, on näha, et tema välised kuulmeavad, silmad ja sõõrmed asuvad pea ülapoolel. Kui krokodill ujub, pistab ta need veest välja. On huvitav, et ka siis, kui krokodilli lõuad on suletud, on tema suu vett täis. See tuleb sellest, et tema lõualuudel puuduvad mokad. Kuid suuõõnes olev vesi ei voola kurgukäiku, sest neid eraldab klapp. Ja kuna krokodilli hingamiskanalid paiknevad klapi taga, saab krokodill hingata, vaatamata sellele et tema suuõõs on vett täis.

Kas krokodill näeb ka vee all? Näeb küll. Vee all on krokodilli silmad kaetud läbipaistva pilkkile ehk kolmanda lauga. See kile kaitseb silmi, ilma et krokodilli nägemine seetõttu halveneks.

Suur roomaja, suur levila

Harikrokodill on maailma suurim roomaja. Kui isasloomad on kasvanud 3,2 meetri pikkuseks, on nad suguküpsed, kuid kasvavad veel mitu aastat. Raamatu ”The Guinness Book of Animal Records” autor Mark Carwardine ütleb, et ühes India eluslooduse pagulas elab 7 meetri (!) pikkune isakrokodill.

Ka harikrokodillide levila on suur. Sama raamat ütleb, et harikrokodillide levila on suurem kui teiste krokodilliliikide oma. Harikrokodillid elavad kõikjal Aasia ning Vaikse ookeani saarte troopilistel aladel ning nende levila ulatub Indiast Austraaliani ning Palau saarestikuni.

Pöördepunkt

Palau saarestiku mangroovisoodest leiavad krokodillid varju, kaitset ja piisavalt toitu. Pole siis ime, et need roomajad just Palau saarestiku üheks oma sigimis- ja elupaigaks valisid. Arvestuste kohaselt elas 1960. aastatel neil saartel umbes 1500 kuni 5000 krokodilli.

1965. aasta detsember sai aga nende krokodillide elus pöördepunktiks. Sel kuul langes harikrokodilli ohvriks üks Palau kalur. Mõne nädala pärast püüti see roomaja kinni ning pandi vaatamiseks välja. Kuna inimesed selle krokodilli vastu nii suurt viha tundsid, hukati see loom.

”Sõda ühe liigi vastu”

Krokodilliuurijad Harry Messel ja F. Wayne King ütlevad, et varsti pärast seda algatasid võimud ”Palau saarestiku krokodillide hävitamise kampaania. See oli tegelikult sõda ühe liigi vastu”. Krokodillide püüdmise eest pakuti tasu, seati üles püüniseid ning krokodille käidi paatidega otsimas. Ajavahemikus 1979 kuni 1981 lasid jahimehed maha umbes 500 kuni 1000 krokodilli. Nad nülgisid krokodillid ning müüsid nende nahad maha.

Kuna täiskasvanud krokodillidel on palju nahka, olid nemad peamiseks märklauaks. Kuid iga kord, kui tapeti üks täiskasvanud emakrokodill, jäi koorumata umbes 1000 krokodillipoega, kelle emane loom oleks oma elu jooksul munenud. Krokodillide populatsioon vähenes. 1990. aastate alguses leidsid Messel ja King, et Palau saarte vabasse loodusesse oli jäänud vähem kui 150 krokodilli.

On tõsi, et inimestel tuleb harikrokodillide suhtes ettevaatlik olla, sest nende lõugade vahele sattumine võib surmaga lõppeda. Ometi märgib kirjanik Carwardine, et ”see kahju, mida nemad inimestele teevad, on köömes võrreldes sellega, millist kahju meie nendele teinud oleme”.

1997. aastal rajati Ngardoki looduskaitseala. Kuigi seda kaitseala ei rajatud eelkõige harikrokodillide jaoks, leiavad ka nemad sealt kaitset. Ngardoki järve ümber asuvad maršid on neile heaks varjupaigaks ning munemiskohaks.

Kuigi harikrokodill pole ehk inimese parim sõber, on ta siiski võimas kuningas.

[Allmärkus]

[Kast lk 27]

KROKODILLIPISARAD

Kui öeldakse, et keegi valab krokodillipisaraid, tähendab see seda, et ta ilmutab kurbust ja kaastunnet ilma seda tegelikult tundmata. Miks on aga krokodille silmakirjatsejatena kujutatud? Teatmeteose ”The International Wildlife Encyclopedia” sõnul võib selle aluseks olla fakt, et krokodillide silmad on alati niisked. Seega ”võivad pisarad ehk veepiisad nende silmanurgast alla veereda. Nii nende pisarad kui ka irve võisid panna aluse nende legendaarsele silmakirjatseja mainele”.

[Kast/pildid lk 27]

KAS KROKODILL VÕI ALLIGAATOR?

Mis vahe on krokodillil ja alligaatoril? Kõige ilmsem vahe on nende hammastes. Lihtsalt öeldes, kui krokodill oma lõuad kinni paneb, jäävad nähtavale alalõua neljandad suured hambad. Alligaatoritel aga varjab ülalõug need hambad.

[Pildid]

Krokodill

Alligaator

[Allikaviide]

F. W. Kingi foto

[Pildid lk 26]

Vaata neid hambaid!

[Allikaviited]

Loa andnud: Koorana Crocodile Farm, Rockhampton, Queensland, Australia

© Adam Britton, http://crocodilian.com

[Pildi allikaviide lk 25]

Loa andnud: Australian International Public Relations