Uus kaitsetaktika võitluses tuberkuloosiga

TUBERKULOOS on inimkonna vanimaid surmatoovaid nakkushaigusi ja kujutab endast nüüdki tervisele niivõrd suurt ohtu, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO) võrdleb seda viitsütikuga pommiga. ”Oleme sunnitud ajaga võidu jooksma,” hoiatatakse MTO tuberkuloosiraportis. Kui inimesel ei õnnestu seda pommi kahjutuks teha, võib ühel päeval kujuneda välja ravimresistentne haigus, mis ”levib õhu kaudu, ent on praktiliselt sama ravimatu kui AIDS”. On saabunud aeg teadvustada tuberkuloosi hävituslik potentsiaal, juhib tähelepanu MTO. ”Wall Streetist Hiina müürini on igaühel, kes hingab, tarvis selle ohu pärast muret tunda.”

Kas mõte on liialdatud? Vaevalt küll. Tarvitseb vaid kujutleda, millist ärevust tekitaks maailmas see, kui mingi haigus ähvardaks väljuda kontrolli alt ning pühkida näiteks kümne aastaga minema kogu Kanada rahvastiku. Ehkki see tundub ulmeloona, on oht reaalne. Tuberkuloos tapab kogu maailmas rohkem inimesi — 8000 päevas — kui AIDS, malaaria ja teised troopikahaigused kokku. Praegu on aktiivse tuberkuloosi põdejaid umbes 20 miljonit, kusjuures järgmise kümne aasta jooksul võib sellesse surra ligikaudu 30 miljonit inimest — see arv ületab Kanada rahvastiku arvu. (Vaata kasti ”Tuberkuloosi globaalne haare”, lk. 22.)

Saabunud on häid uudiseid

Ent nüüd on tärganud uus lootus. Pärast kümme aastat väldanud katsetusi on teadlased tulnud välja ravistrateegiaga, mis võiks ohjeldamatut mõrtsukat tuberkuloosi vaos hoida. Endine MTO peadirektor Hiroshi Nakajima nimetas seda strateegiat ”selle kümnendi tähtsaimaks läbimurdeks rahvatervishoiu vallas”. Ja MTO tuberkuloositõrje globaalprogrammi direktor dr. Arata Kochi sõnul pakub see esmakordselt võimalust ”anda tuberkuloosiepideemiale tagasikäik”. Mis siis annab selliseks elevuseks põhjust? Ravimeetod nimetusega otseselt kontrollitav lühiajaline ravi.

Tegemist on ravisüsteemiga, mida rakendades võib enamiku tuberkuloosihaigeid ravida terveks kuue kuni kaheksa kuuga, ilma et nad peaksid päevagi haiglas viibima. Selle ravimeetodi edu sõltub viiest aspektist. Kui mõni neist aspektidest jääb puudu, siis võimalus tuberkuloosiohvreid terveks ravida ”libiseb meil käest”, märgib MTO. Mis aspektid need on?

● 1. Otseselt. Kõige ohtlikum tuberkuloosne haigusjuht on diagnoosimata haigusjuht. Seepärast rõhutab MTO, et tervisehooldustöötajad peaksid suunama pingutused oma tööpiirkonnas otseselt nende inimeste väljaselgitamisele, kes põevad nakkuslikku tuberkuloosi.

● 2. Kontrollitav. Teine selle ravimeetodi aspekt teeb ravi rakendamise eest vastutavaks tervishoiusüsteemi — mitte patsiendi. Tervisehooldustöötajad või vastava ettevalmistuse saanud vabatahtlikud, nagu poodnikud, õpetajad või endised tuberkuloosihaiged, kontrollivad, et patsiendid võtaksid sisse tuberkuloosiravimite iga doosi. ”Patsiendi kontrollijad” on oluliseks edu pandiks, sest tuberkuloosi visa püsimise peapõhjusi on see, et haiged katkestavad ravimite tarvitamise liiga vara. (Vaata kasti ”Miks taas tõusuteel?”, lk. 22.) Tarvitanud vaid mõni nädal ravimeid, tekib neil parem enesetunne ning nad lõpetavad tablettide sissevõtmise. Ent selleks, et organism tuberkuloosipisikuist täielikult vabaneks, tuleb ravimeid tarvitada kuus kuni kaheksa kuud.

● 3. Ravi. Tervisehooldustöötajad teostavad kõigi nende kuue kuni kaheksa kuu jooksul ravi tulemuste üle järelevalvet ning dokumenteerivad patsiendi seisundi paranemise. Sel teel tagavad nad selle, et patsiendid tervistuvad täielikult ega kanna nakkust teistele edasi.

● 4. Lühiajaline. Selle ravistrateegia neljas aspekt on tarvitada tuberkuloosiravimeid ettenähtud aja jooksul õiges kombinatsioonis ja õiges koguses, mida tuntakse kui lühiajalist kemoteraapiat. Need kombineeritud ravimid annavad tuberkuloosipisikute hävitamisel otsustava löögi.a Selliseid ravimeid peab olema alati piisavalt varuks, nii et ravi eales ei katke.

● 5. ! Seda otseselt kontrollitava ravistrateegia viiendat aspekti rõhutab MTO hüüumärgiga ravinimetuse järel. Seeläbi rõhutatakse finantseerimist ja läbimõeldud tervishoiupoliitikat. MTO kutsub üles tagama tervishoiusüsteemile sellekohased investeeringud nii valitsuste kui valitsusväliste organisatsioonide poolt ning lülitama tuberkuloosiravi riigi tervishoiusüsteemi ülesannete hulka.

Mis puutub finantseerimisse, siis otseselt kontrollitav ravimeetod on rahaasjade üle otsustavatele poliitikutele meeltmööda. Maailmapank on liigitanud taolise meetodi toetamise ”ühe majanduslikult kõige ökonoomsema tehingu hulka võitluses .. selle haigusega”. MTO arvestuste kohaselt tuleb seda ravistrateegiat vaestes maades rakendades kogumaksumuseks umbes 100 dollarit patsiendi kohta. ”Arengumaades ei ületa see tavapäraselt 10 [USA] senti elaniku kohta, mida suudetakse tagada ka kõige hullemate majanduslike tingimuste korral.” Ent väiksed kulud ei välista suuri tulusid.

Kui hästi see praktikas toimib?

MTO esindajad teatasid märtsis 1997, et piiratult rakendatud otseselt kontrollitav ravistrateegia ”on aidanud kaasa sellele, et esmakordselt pärast aastakümneid on globaalne tuberkuloosiepideemia hakanud taanduma”. ”Seal, kus seda meetodit on kasutatud, on tervenemisnäitajad peaaegu kahekordistunud.” Tuberkuloosi laia levikuga piirkondades rakendatud otseselt kontrollitava ravi pilootprojektid juba näitavad, et see strateegia on edukas. Vaadelgem mõningaid MTO mainitud saavutusi.

Indias ”rakendati otseselt kontrollitavat ravistrateegiat kokku rohkem kui 12 miljonit inimest hõlmavates näidispiirkondades. [— — —] Tuberkuloosist on paranenud igast viiest patsiendist neli”. Miljonit inimest hõlmanud pilootprogrammi rakendamisel Bangladeshis ”tervenes 87 protsenti [tuberkuloosihaigetest]”. Ühel Indoneesia saarel on tänu sellele raviprojektile ”tervenenud igast kümnest nakkushaigest üheksa”. Hiinas saatis pilootprojekte ”vapustav edu”, kusjuures tervenemisprotsent oli 94. Ühes Lõuna-Aafrika linnas ”on ravi olnud edukas rohkem kui 80 protsendi [tuberkuloosihaigete] puhul”. Hiljuti juurutati seda ravistrateegiat ka New Yorgi linnas tähelepanuväärsete tulemustega.

Mitmekümnel maal teostatud välikatsed osutavad sellele, et seda strateegiat ”võib rakendada igal pool, sealjuures võib tervenemisprotsent olla 85 või enamgi”, teeb dr. Kochi kokkuvõtte.

Ehk küll mitte vapustavad — kuid ikkagi edusammud

Kuna tegemist on raviga, mis võib tegelikult hõlpsasti ja odavalt saada jagu inimese ühest kõige surmatoovamast nakkushaigusest, võiks oodata, et otseselt kontrollitavat ravistrateegiat saadab vapustav edu. ”Siiski on üllatavalt vähe maid võtnud kasutusele selle kontrollitud ja ökonoomse MTO tuberkuloosikontrolli strateegia,” sõnab üks MTO ametnik. Tõepoolest, 1996. aasta alguseks oli vaid 34 maad võtnud selle ravistrateegia üleriigiliselt kasutusele.

Ent ikkagi on tehtud edusamme. Enne aastat 1993, mil MTO kuulutas seoses tuberkuloosiga välja globaalse häireolukorra, rakendati seda ravimeetodit vaid ühe tuberkuloosihaige puhul viiekümnest. Praegusajal on suhe üks kümnele. Vastavalt teadetele kasutas aastal 1998 otseselt kontrollitavat ravistrateegiat 96 riiki. Kui selle ravisüsteemiga liitub veel teisigi maid, võib aastane tuberkuloosi haigestumine ”kahaneda juba aastakümnega poole peale”. Dr Kochi ütleb: ”Meil on olemas kontrollitud tervisehoolduskorraldus, mida tuleb lihtsalt laialdasemalt kasutada.”

Nüüd, mil inimesel on edukaks tuberkuloosiga võitlemiseks nii teadmised kui vahendid, on ainukeseks puuduvaks komponendiks ”inimesed, kes hoolitseksid selle eest, et need ravimid võetaks kasutusele kõikjal maailmas”. Pole ime, et MTO üllitises arstidele ja teistele tervisehooldustöötajatele küsitakse: ”Mida me veel ootame?”

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 21]

Maakeral nakatub igas sekundis keegi tuberkuloosi

[Väljavõte lk 21]

”Samal ajal kui miljonid surevad, seisavad elupäästvad ravimid riiulitel” Dr. Arata Kochi

[Väljavõte lk 23]

”Otseselt kontrollitav ravistrateegia on selle kümnendi tähtsaimaks läbimurdeks rahvatervishoiu vallas” MTO pressiteade

[Kast lk 22]

Miks TAAS tõusuteel?

Tuberkuloosi õpiti ravima üle nelja aastakümne tagasi. Sellest ajast alates on tuberkuloosi surnud üle 120 miljoni inimese, kusjuures sel aastal sureb sellesse peaaegu 3 miljonit inimest. Ent miks sureb ikka veel nõnda palju inimesi tuberkuloosi, samal ajal kui ravi on olemas? Selleks on kolm peapõhjust: hooletussejäetus, HIV/AIDS ja multi-ravimresistentne tuberkuloos.

Hooletussejäetus. Maailm on koondanud oma tähelepanu sellistele infektsioonidele nagu AIDS ja Ebola viirushaigus. Kuid 1995. aastal tuli iga Ebola viirushaigusse surnu kohta 12000 tuberkuloosi surnut. Tegelikult on tuberkuloos arengumaades sedavõrd tavaline nähtus, et sealsed inimesed on hakanud pidama seda haigust üheks elu normaalseks tahuks. Samal ajal on ka jõukamates maades lastud tuberkuloosil levida, ehkki efektiivsed tuberkuloosiravimid seisavad riiulitel. Selline globaalne hooletussejätmine on osutunud saatuslikuks veaks. Samal ajal kui maailmas tuberkuloosi pärast järjest vähem muret tunti, muutusid tuberkuloosipisikud aina tugevamaks. Praegusajal on nende rünnaku all nii palju inimesi nii paljudest maadest nagu ei kunagi varem inimajaloos.

HIV⁄AIDS. Tuberkuloos on HIV-i ja AIDS-i lahutamatu kaaslane. Kui inimesed saavad HIV-nakkuse — mis kahandab nende immuunsust —, kasvab 30 korda tõenäosus, et nad haigestuvad tuberkuloosi. Pole midagi imestada, et viimase aja ülemaailmne HIV-epideemia on põhjustanud ka tuberkuloosihaigete lisandumise. Arvestuste kohaselt suri aastal 1997 tuberkuloosi 266000 HIV-positiivset inimest. ”Need olid mehed ja naised, kes tuberkuloosi raviks ettenähtud odavatest tuberkuloosivastastest ravimitest mingit kasu ei saanud,” lausub ÜRO HIV/AIDS-i ühisprogrammi juht Peter Piot.

Multi-ravimresistentsus. Kõigi inimese käsutuses olevate antibiootikumide suhtes resistentsed ”supermikroobid” kuuluvad küll teaduslikku ulmekirjandusse, ent seoses tuberkuloosiga kipuvad nad üsna pea reaalsuseks saama. Multi-ravimresistentsesse tuberkuloosi võib juba olla nakatunud üle 50 miljoni inimese. Tuberkuloosihaiged, kes lõpetavad ravimite tarvitamise juba mõne nädala pärast põhjusel, et nad tunnevad end paremini, et ravimid saavad otsa või et haigus on neile sotsiaalne häbiplekk, ei hävita tuberkuloosipisikuid oma organismist täielikult. Näiteks ühel Aasiamaal katkestab enneaegselt ravi igast kolmest tuberkuloosihaigest kaks. Kui nad taas haigestuvad, ei pruugi haigus enam nii kergesti ravile alluda, sest ellujäänud bakterid on vastupanuvõimelised ning mis tahes saadaolev tuberkuloosivastane ravim on nende suhtes toimetu. Selle tagajärjel areneb haigetel — ja kõigil, keda nad nakatavad — ravile allumatu tuberkuloosivorm. Ja kuna see tappev multi-ravimresistentsuse džinn kord juba pudelist välja on lastud, seisab meie ees sünge küsimus: kas inimene suudab seda pudelisse tagasi ajada?

[Kast lk 22]

Tuberkuloosi globaalne haare

Iga aastaga muutub tuberkuloosiepideemia laiaulatuslikumaks, kallimaks ning nõuab rohkem elusid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kogutud raportitest võib näha, kuidas see mõrtsukas vargsi muudkui edasi tegutseb. Toome näiteid. ”Pakistan on sõjas tuberkuloosiga alla jäämas.” ”Tais on tuberkuloos ootamatult jõudsalt uut pealetungi alustanud.” ”Brasiilias võib tuberkuloosi liigitada praegusaja juhtivate haigus- ja surmapõhjuste hulka.” ”Tuberkuloos hoiab Mehhiko rahvast visalt enda haardes.” Venemaal ”kasvab tuberkuloosi haigestumine järsult”. Etioopias ”levib tuberkuloos kogu maal pöörase kiirusega”. ”Lõuna-Aafrika Vabariigis on üks kõrgemaid registreeritud tuberkuloossete haigusjuhtude näitajaid maailmas.”

Olgugi et igast 100 tuberkuloosihaigest 95 elab maailma vaesemates maades, on tuberkuloos tugevdamas oma haaret ka jõukates riikides. Ametlike teadete järgi leidis Ameerika Ühendriikides 1990-ndate aastate algul aset tuberkuloosi haigestumise järsk tõus. USA ajakirjanik Valery Gartseff märgib, et ”taas on tuberkuloosist saanud ameeriklaste nuhtlus”. Samuti ütles hiljuti Hollandi Kuningliku Tuberkuloositõrje Ühingu direktor dr. Jaap Broekmans, et tuberkuloosiepideemia ”on hakanud Ida-Euroopas ja osaliselt ka Lääne-Euroopas laienema”. Eestis on võrreldes 1992. aastaga 1996. aasta haigestumise tõus olnud 96,5 protsenti. Nii ei äratagi imestust ajakirja ”Science” 1997. aasta 22. augusti numbris öeldu, et ”tuberkuloos kujutab endast jätkuvalt suurimat ohtu tervisele”.

[Kast lk 24]

Avastatud on tuberkuloositekitaja ehitusplaan

Hiljaaegu õnnestus teadlastel dokumenteerida tuberkuloosibakteri täielik geneetiline ehitusplaan. See suursaavutus märgistab ”uut faasi võitluses inimkonna ühe kõige võidukama salavaenlasega”, sõnab dr. Douglas Young Londoni Imperial College’i meditsiinikoolist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel võib see avastus ”osutuda hindamatuks abiks tulevastel tuberkuloosivastaste ravimite ja vaktsiinide alastel uuringutel”. (”The TB Treatment Observer”, 15. september 1998.)

[Pildid lk 23]

Need kombineeritud ravimid suudavad tuberkuloosipisikuid tappa

[Allikaviited]

Foto: WHO, Genf

Foto: WHO/Thierry Falise

[Pildid lk 24]

Haige ravimiseks kulub 100 dollarit

[Allikaviited]

Foto: WHO/Thierry Falise

Foto: WHO, Genf

[Piltide allikaviited lk 21]

Foto: WHO/Thierry Falise

Foto: WHO, Genf

Foto: WHO/Thierry Falise