Vaatleme maailma
Ettevalmistused 2000. aastaks
”Aasta 2000 võib tuua kaasa tehnoloogiakaose, kuid ükskõik mis ka ei juhtuks, soovib [USA] Föderaalreservi juhatus tagada selle, et ameeriklastel oleks uuel aastatuhandel võimalik esmatarbekaupu osta,” teatab ”The Wall Street Journal”. ”Keskpank on tellinud 50 miljardi dollari ulatuses uut raha, mida käibele lasta, juhul kui kliendid tahavad pangast ja pangaautomaatidest suurel hulgal raha välja võtta.” Lisaraha peaks valmima 1999. aasta septembri lõpuks. Vanemad arvutid, mis kasutavad aastaarvu märkimiseks vaid kahte viimast numbrit, võivad aastat 2000 tõlgendada aastana 1900. Osa eksperte kardab, et mõnede arvutite töö võib 2000. aasta probleemi pärast häiruda. Selle probleemi võib lahendada ulatuslik ja aeganõudev programmide muutmine, kuid paljud pangad ja firmad on sellega alles hiljuti tegelema hakanud. ”Inimeste muret võimaliku finantskatastroofi pärast süvendavad veelgi evangeelsed usugrupid, kes peavad aastatuhande lõppu märgiks piibli prohvetikuulutuse täitumisest” ja ”ühiskonna võimalikust kokkuvarisemisest”, teatab raport.
Tsetsekärbse tagasitulek
Aastal 1974 andis Angola teada kolmest unitõvejuhust. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hiljutiste arvestuste kohaselt on aga Angolas praegu sellesse tõppe haigestunud vähemalt 300000 inimest. Selle haiguse võivad saada veel tuhanded, võib-olla miljonid inimesed. Unitõppe haigestutakse tsetsekärbse hammustuse tagajärjel. Kui tsetsekärbes on imenud inimese verd, mis on parasiitidega nakatatud, siirutab ta selle nakkuse järgmisele inimesele, kelle verd ta imeb. Sellesse haigusesse nakatumise ohus on inimesed, kes töötavad põllul, pesevad jões riideid ning veel rohkem lapsed, kes on oma ema selga seotud. Esimesed haigusnähud on peavalu, palavik ja oksendamine. Kuna see haigus ei lase öösel magada, tukastab inimene tavaliselt päeval mitu korda. Parasiidid tungivad kesknärvisüsteemi ja lõpuks ajusse, mille tagajärjel inimene kaotab mõistuse, langeb koomasse ja sureb. Nakkuse kulgu on raske peatada ning haigete ravimine on keerukas ja kallis — umbes 90 dollarit, mis on Angolas suur raha, teatab Londoni ”The Daily Telegraph”.
Kuidas püsida vormis
”Selleks et tervist parandada, ei pea end füüsiliselt väga palju pingutama,” ütleb hiljutine Kanada tervishoiuministeeriumi väljaanne ”The Physical Activity Guide”. Nagu teatab ”The Toronto Star”, ”võib inimene parandada oma kehalist vormi ja tugevdada südant, kui ta pühendab päevas kokku tunni — kümneminutiliste perioodide kaupa — kergele füüsilisele tegevusele”. Mida siis teha soovitatakse? Näiteks jalutada, käia trepist, teha aiatööd ja end sirutada. Kasulikud on ka sellised kodutööd nagu tolmuimejaga või mopiga põranda puhastamine, sest need teevad inimese keha painduvaks. ”The Physical Activity Guide” ütleb, et eesmärgi kasutada iga päev 60 minutit füüsiliseks tegevuseks võib saavutada siis, kui muuta see igapäevaseks rutiiniks. Kanada perearstide kolleegiumi president dr. Francine Lemire ütleb: ”Uurimused näitavad, et kui inimene end ei liiguta, on see tema tervisele sama ohtlik kui suitsetamine.”
Arvutid ohustavad lendamist
”Ekspertide arvamuse kohaselt võivad väikesed personaalsed elektronseadmed, nagu sülearvuti, mobiiltelefon, CD-pleier või arvutimäng, hakata lennukeid sama palju ohustama kui terroristide pommid,” teatab Austraalia Sydney ajaleht ”The Daily Telegraph”. ”Ühes uues raportis on toodud 50 juhtumit, kus personaalsete elektronseadmete kasutamise tõttu oleks reisilennukiga võinud toimuda õnnetus.” Näiteks toodi juhtum lennukist, mis püüdis Austraalia Melbourne’i lennuväljale maanduda. Lennuk, mida juhtis autopiloot, kaldus äkitselt umbes 30 kraadi vasakule küljele, kuigi keegi polnud juhisseadmeid puutunud. Pärast selgus, et üks reisija kolmandast reast oli kasutanud sülearvutit, kuigi piloot oli selgesõnaliselt öelnud, et kõik elektronseadmed tuleb välja lülitada. Selliste seadmete kasutamise tõttu on lennukid kõrgust tõstnud või järsku allapoole sööstnud, kurssi muutnud ning lennu ajal isegi dehermetiseerunud, kuna lennuki automaatsed navigatsioonisüsteemid võivad kinni püüda personaalsete elektronseadmete signaale ja lasta end nendest mõjutada. Kõige rohkem tekitavad probleeme reisijad, kes istuvad lennuki eesotsas, kuna lennuki elektronseadmete sektsioon paikneb täpselt nende all.
Uus keisrilõike meetod
”Tänu uuele keisrilõike meetodile võib loote väljutamine muutuda kiiremaks ja kergemaks,” teatab Saksamaa ajaleht ”Augsburger Allgemeine”. ”Kasutades Misgav-Ladachi meetodit, venitab kirurg sõrmedega naise rasvkudet, kõhuseina ja lihaseid, selle asemel et neid skalpelliga lõigata nagu varem.” Kuna skalpelli kasutatakse minimaalselt, ei teki nii suurt verejooksu ning pärast tuleb varasema seitsme naha- ja koekihi asemel kokku õmmelda vaid kolm naha- ja koekihti. Selle meetodi kasutamine võtab vähem aega, vähendab infektsiooniohtu, samuti läheb tarvis vähem valuvaigisteid ning ema saab haiglast välja juba kolme kuni viie päeva pärast. See meetod sai endale nime ühe Iisraeli haigla järgi, kus seda esimesena prooviti.
Soovimatu efekt
Linnaliikluses võib autojuhtide kannatus tihtipeale katkeda. Uuring, mille korraldasid Rooma La Sapienza ülikooli psühholoogid, näitab, et mida tihedam on liiklus, seda rohkem vannutakse, kasutades usuga seotud sõnu. Ajalehe ”Corriere della Sera” sõnul oli ”54 protsenti vandesõnadest ning usku teotavast käitumisest” tingitud maakohtade maanteede liiklusraskustest. Kuid veelgi rohkem kipuvad sõimusõnad pühakute ja madonnade pihta lendama suurlinnaliikluses. ”Metropolides on 78 protsendi vande- ehk kirumissõnade põhjuseks liiklus,” ütleb ajaleht. Roomas on liiklus muutunud viimasel ajal tihedamaks 2000. aastaks tehtavate ehitustööde tõttu. See aasta on kuulutatud katoliku kiriku juubeliaastaks, mil hakatakse indulgentse pakkuma. ”On paradoksaalne, kuid tõsi,” kommenteerib juubelipidustuste ilmikutest vaatlejate koordinaator, ”et Roomas ei pruugi juubeliaasta esmaseks tulemuseks olla mitte indulgentside, vaid vandesõnade rohkenemine.”
Vastupidavad loimurid
Arvatakse, et väiksed loomakesed loimurid, kes pole isegi poole millimeetri pikkused, on kõige vastupidavam eluvorm maa peal, teatab ajakiri ”New Scientist”. Mikroskoobiga vaadates on näha, et loimuritel on kaheksa jalga, ja tundub, nagu oleksid nad soomustega kaetud. Loimurid võivad jääda ellu isegi 270 külmakraadi kuni 151 soojakraadi juures, nad ei sure röntgenikiirte käes ega vaakumis ning nad peavad vastu rõhule, mis on kuus korda suurem kui sügavaima ookeani põhjas. Loimureid võib leida katuserennidest ja sillutuskivide vahelt. Mõned neist väikestest olevustest on muuseumis üles ärganud isegi pärast seda, kui nad on kuivatatud samblanäidisel rohkem kui sada aastat tardunud olnud. Kuidas on see võimalik? See on võimalik tänu anabioosile, mil organismi kehamaht väheneb 50 protsenti või veel rohkem, ning sellega kaasnevale peaaegu kogu kehavedeliku kadumisele, ütleb Jaapani Kanagawa ülikooli professor Kunihiro Seki.
Klassikaline muusika reisijate rahustamiseks
Nüüd saavad reisijad 18-s Rio de Janeiro metroojaamas rongi oodates selliste heliloojate nagu Straussi, Vivaldi, Chopini, Tšaikovski, Mozarti, Bachi, Bizet’, Schuberti ja Brahmsi klassikalist muusikat kuulata. Sellega loodab metroo juhtkond ”reisijaid rahustada, niikaua kui need rongi ootavad”, teatab ajaleht ”O Globo”. Kui valiti välja sobivat muusikat, otsustati sellise muusika kasuks, mis reisijaid rahustaks, kuid mis ei tekitaks tunnet, et nad tantsusaalis viibivad. ”Tulemused olid paremad, kui arvata osati,” ütles Rio de Janeiro metroo turundusdirektor Luiz Mário Miranda.
Igaüks vastutab
”Alates 1970. aastast on inimesed hävitanud rohkem kui 30 protsenti maakera loodusest — metsi, mageveekogusid ja meresid, millest sõltub elu,” teatab artikkel ajalehes ”The Guardian Weekly”. See artikkel, mis põhineb kolme mureliku organisatsiooni, kaasa arvatud Maailma Looduse Fondi, WWF-i hiljutisel raportil, märgib, et kuigi üldiselt on loodusvarade kõige suuremad tarbijad lääneriigid, kahandavad ka arengumaad praegu oma loodusvarasid murettekitaval määral. Üks WWF-i ametnik täheldab: ”Me teadsime, et olukord pole kiita, kuid enne seda raportit me ei kujutanud ette, et asjad võivad nii tõsised olla.” Kuigi raportis süüdistatakse valitsusi, et nad pole sellele tegevusele piiri pannud, mainitakse seal, et looduse hävitamises ”on süüdi iga üksikisik, kui ta loodusvaradega hooletult ümber käib”, ütleb ajaleht.