Aasta 2000 — kas arvutirikked mõjutavad sind?
ON ÖELDUD, et arvuti leiutamine on tähtsaim sündmus pärast elektri kasutuselevõtmist. Tänapäeval, mil arvutite ilmumisest maailmaareenile on möödunud vaid mõni aastakümme, imestavad paljud, kuidas nad varem ilma arvutiteta üldse hakkama said. Ka see ajakiri, mida sa praegu loed, on tehtud nende abil. Arvutid võivad säilitada infot, mis on nende mällu salvestatud, ja saavad selle silmapilkselt sealt välja otsida. Ah, fantastilised arvutid! Kui imelised nad on! Mida küll maailm ilma nendeta teeks?!
Arenenud maades mõjutavad arvutid mingil moel peaaegu igat eluvaldkonda. Kui saad pensioni, töövõimetustasu, makse- või kindlustushüvitisi või teisi sarnaseid makseid, siis nende saamine sõltub arvutitest. Kui oled palgaline, siis tõenäoliselt on su palgasaamine seotud arvutitega. Arvutid peavad arvet pangaasutustes hoiustatud raha ja väljamakstud intresside üle. Nad juhivad lugematut hulka nüüdisaegsetes kodudes kasutatavaid seadmeid, nagu näiteks neid, mis toodavad elektrit või puhastavad vett. Nad on olnud õnnistuseks arstidele, kliinikutele ja haiglatele, aidates diagnoosida tervisehäireid ja päästa elusid. Arvuteid on kasutatud ilmastikutingimuste jälgimiseks ja lennukite kokkupõrgete vältimiseks.
Kui targad nad on?
Arvutid pole targemad kui inimesed, kes neid programmeerivad. Arvuti lahendab ülesandeid ainult nii, kuidas talle on ette kirjutatud. Tal ei ole mingit loomupärast mõtlemisvõimet. Kui ta eksib, peegeldab see vaid nende inimeste ebatäiust, kes on programmi teinud või installeerinud. Ja kui ta kõik õigesti teeb, on selle taga samuti inimene. Arvuti võib ülesandeid täita palju kiiremini kui ükski inimene, kuid ta ei suuda lahendada probleeme enne, kui programmeerija pole talle ette andnud meetodit, mille abil lahendusteni jõuda.
Näiteks jäi inimestel ettenägelikkusest puudu, kui nad 50—60-ndatel aastatel esimesi arvuteid programmeerisid. Kuna arvutimälu oli tol ajal kallis, otsisid programmeerijad võimalusi, kuidas mälu kokku hoida. Arvutis võtab iga täht või number ruumi. Niisiis selleks, et kuupäevade salvestamisel ruumi kokku hoida, mõtlesid esimesed programmeerijad välja lühendatud koodi, mis jättis aastaarvudest esimesed kaks numbrit välja. Näiteks lühendati aasta 1965 arvuks ”65”, aasta 1985 arvuks ”85”, aasta 1999 arvuks ”99” ja nii edasi. Kui kuupäevi välja trükiti, oli arvule ”85” lihtne ette panna ”19”, et saada 1985. Mõne viimase aastakümne jooksul on kirjutatud miljoneid programme, kus kasutatakse just sellist lühendust. Selle näiliselt kahjutu lühenduse tõsistele tagajärgedele programmeerijad üldiselt ei mõelnud, kuna nad ei osanud ettegi kujutada, et nende programme veel sajandivahetuselgi kasutatakse. Ometi on praegu kasutusel päris palju programme, mis sel moel aastaarve lühendavad ja mis salvestavad aasta 2000 arvuna ”00”.
Mõned arvutid tõlgendavad arvu ”00” aastana 1900! Kujuta nüüd ette, missugune segadus arvutiprogrammis tekib, kui arvuti arvestab viieaastast laenu, alustades aastast 1999 ja kavandab lõpliku tasumise tähtpäeva aastale 1904! Teistel juhtudel võivad kuupäevaarvestused peatada programmi veaolukorras või halvimal juhul selle täiesti ära rikkuda.
Ajaleht ”Toronto Star” kirjutas: ”Kuigi mikrokiip tõi endaga kaasa tööstusliku pöörde, mida võib võrrelda elektri avastamisega, tegi see meid ka palju haavatavamaks, kui selle leiutajad iial arvata oleks osanud.” Ajalehes öeldi veel: ”Kõikjal maailmas leidub arvutisüsteeme ja mikrokiipe, mis ei suuda eristada aastaid 1900 ja 2000. Kui neid süsteeme kindlaks ei tehta ja ei muudeta, ootab meid ees ülemaailmne kaos.”
Mida mõned eksperdid ennustavad
”Igaüks püüab arvata, kui tõsiseks olukord kujuneb, ja sama teen mina,” ütles USA senaator Robert Bennet Utah osariigist. ”Ja keegi ei saa seda teada varem kui 2000. aasta 1. jaanuaril või nädal-paar hiljem.” Üks USA presidendi ametnik väitis: ”On mõningast alust arvata, et . . . sel on tagajärgi, mis on äärmiselt rasked majandusele ja äärmiselt rasked rahvale.”
”Me oleme mures võimalike katkestuste pärast, mida võib ette tulla energia-, telekommunikatsiooni- ja pangandussüsteemides,” lausus Ameerika Luure Keskagentuuri esindaja. Igalt poolt maailmast saabunud teadete kohaselt on osades arvutites juba probleeme tekkinud, kui kuupäevad arvutis on ulatunud aastani 2000 või kaugemale.
Ajakirjas ”U.S.News & World Report” öeldi: ”Kõige suuremaid probleeme on eksperdid ennustanud tervise alal, kuna haiglates ja tervishoiuorganisatsioonides olevad patsientide arveldus- ja kindlustusregistrid on haavatavad. Ka mõnda tüüpi biomeditsiinilisel aparatuuril, kaasa arvatud patsiendi seisundit kontrollivatel seadmetel, on oht rivist välja langeda. Kuna mitmed elektritootjad on probleemiga liiga hilja tegelema hakanud, võib paikkonniti oodata elektrikatkestusi.” Üks Kanada ajaleht väljendas sama kartust: ”Meie haiglates ja meditsiinitehnikas kasutatakse kõikjal mikrokiipe, nii et süsteemi kokkuvarisemine võib põhjustada nii mõnegi inimese surma.” Ühe haigla direktor kurtis: ”Et me tegeleme inimestega, on meie olukord nii tõsine. Teistes valdkondades ei pruugi olla tegemist olukordadega, kus mängus on elu või surm.”
Pessimistlikumad arvutispetsialistid ennustavad aktsiaturu kokkuvarisemist, väikeettevõtete pankrotistumist ja hirmunud hoiustajate tormijooksu pangaasutustele. USA kaitseministri asetäitja nimetas ülemaailmset arvutiviga elektrooniliseks El Niñoks ja kommenteeris: ”Ma ei kahtle hetkegi selles, et meid ootavad ees ebameeldivad üllatused.”
”Kui Venemaa arvutites seda viga enne 2000. aasta 1. jaanuari ei kõrvaldata, tabab riigi majandust katastroof,” sõnas Ameerika Kaubanduskoja president. Uudisteagentuur Reuter teatas: ”Saksamaa ettevõtted liiguvad nagu kuutõbised aastatuhande vahetusel asetleidva arvutikatastroofi poole ja sellega ähvardab kaasneda kaos terves Euroopas.” Uurimuse juhataja sõnul ”kehtib sama kriitika Austria, Šveitsi, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia kohta”.
Ajaleht ”Bangkok Post” juhtis tähelepanu ka Tai arvutiprobleemile: ”ÜRO infoteenistuse andmetel peavad selle piirkonna riiklikud statistikaametid seoses aastatuhande vahetusega lahendama kahekordse probleemi: tuleb kõrvaldada oma arvutisüsteemidest aasta 2000 viga ning valmistuda uue rahvaloenduse läbiviimiseks.” Austraalia, Hiina, Hongkong, Iirimaa, Inglismaa, Jaapan ja Uus-Meremaa seisavad kõik samade probleemide ees. Tõepoolest, tegu on ülemaailmse probleemiga, mis nõuab lahendamist.
Vapustav hind
Mõnede ekspertide arvates kulub arvutiprobleemide kõrvaldamiseks vapustavalt suur summa raha. Näiteks USA juhtimis- ja eelarvebüroo hinnangul kulub ainuüksi föderaalvalitsuse arvutitest vigade kõrvaldamiseks 4,7 miljardit USA dollarit (u. 64 miljardit Eesti krooni). Ühe ekspertide grupi sõnul on palju realistlikum arvata, et valitsuse arvutite testimise ja parandamise kulud on 30 miljardit USA dollarit (u. 408 miljardit Eesti krooni). Millised on hinnangud ülemaailmsete kulude kohta? Ajalehe ”New York Post” teatel on need kulud hiigelsuured, ”600 miljardit dollarit (u. 8,2 triljonit Eesti krooni) tarkvara parandamiseks ja 1 triljon dollarit (üle 13 triljoni Eesti krooni) paratamatult ettetulevate kohtuprotsesside kulude katteks, kui kõik parandused ei õnnestu”. Ühe teise ekspertide grupi arvates ”lähevad parandustööd, kohtuprotsessid ja pankrotistunud ettevõtted kokku maksma 4 triljonit USA dollarit (üle 54 triljoni Eesti krooni)”. ”New York Post” kirjutas: ”Tuleb välja, et aasta 2000 probleem on kõige suuremaid kulutusi nõudev probleem inimkonna ajaloos.” Üks teine aruanne kirjeldas seda kui ”vahest kõige laiaulatuslikumat, kõige riskantsemat ja kõige kulukamat projekti, mis inimkonnal üldse kunagi on ette tulnud”.
Arvamusi on erisuguseid
Kuidas mõjutab see sind? Sõltuvalt sellest, kus sa elad ja milliseid pingutusi tehakse asutustes, millega sa seotud oled, võib see probleem sind üldse mitte puudutadagi või siis kas tühisemaid või tõsisemaid raskusi kaasa tuua, seda eriti mõne esimese nädala jooksul pärast 2000. aasta 1. jaanuari saabumist. Kui mõni asi sulle muret valmistab, näiteks kui sa kasutad seoses oma tervisega mingeid spetsiaalseid aparaate, siis võta ühendust selle firma või asutusega, mis pakub seda teenust, ja küsi, millist mõju võib aasta 2000 neile aparaatidele avaldada.
Mõne viimase aasta jooksul on aasta 2000 probleemist palju juttu olnud. Mõned peavad probleemi ääretult tõsiseks, teiste meelest on see liiga must stsenaarium. On neid, kes väidavad, et pangandussüsteem variseb kokku, samas kui panganduseksperdid ütlevad, et aastaks 2000 on enamik nende probleeme lahendatud. ”Pole kedagi, kes arvaks, et telefonivõrku ootab ees katastroof,” ütles USA riikliku sidekomisjoni juhataja. Ta möönis siiski, et sajandivahetusel tuleb telefoniprobleeme, ent lisas, et kuigi need on tüütud, pole need hukatuslikud. Mitmed organisatsioonid testivad juba oma infosüsteeme laboratoorsetes tingimustes. See võib välistada nii mõnegi probleemi. Ometi jääb meil üle lihtsalt oodata, et näha, kui tõsine see aasta 2000 probleem tegelikult on.